Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid
Valgud ja struktuurid 1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili)
a. O hapnik b. C süsinik c. H vesinik d. N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2. Mikroelemendid a. Tähtsamad: a.i. Ca kaltsium a.ii. Fe raud a.iii. Mg magneesium a.iv. Na naatrium a.v. K kaalium Keemilised ühendid 1. Anorgaaniline ühend a. Vesi, mineraal soolad 2. Orgaanilised ühendid a. Valgud b. Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA Vesi H2o Rakkude põhivedelik Omadused: 1. Universaalne lahusti 2. Molekul on polaarne 3. Võime moodustada H-sidemeid 4. vee molekulid on omavahel vesiniksidemetega seotud (kõrge aurustumis soojus) 5. Hea soojusjuht, (soojeneb ühtlaselt) 6. MAX tihedus 4 kraadi juures Vee ülesanded: · Ainete lahustamine, lahust. Ainete tp
Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade vahel) Komplementaarsus A=T ja C=G A=U ja C=G Põhiline ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine ülekanne Ensüümid on globulaarsed valgud, mis toimuvad biokatalüsatoritena. Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohappeid on 20. Valgud moodusutvad vaid elusorganismides. Sp nim. neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim. nukleoproteiiniks. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Mis omadused on aminohapetel? Aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Neid sünteesitakse raku
1. Energeetiline lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast, lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 2. Ehituslik rakumembraani koostises 3. Varuaine loomadel varurasv, taimedel õlid 4. Ainevahetuslik täielikul lõhustumisel tekib vesi ja süsihappegaas, nt kaamelid 5. Kaitse põrutuste, liigse külma ja kuuma eest, taimeorganite kaitsja 6. Lahusti kannavad vitamiine 7. Biregulatoorne hormoonid Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast (NH2), karboksüülrühmast (COOH) ja radikaalist (R). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomis. Kahe aminohappe omavahelisel liitumisel tekib peptiidside kovalentne side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. Valkude jaotus 1. Lihtvalgud koosnebad aminohappejääkidest, nt munavalge 2. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt kromosoomid
Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4
jäätumine algab pinnalt). Jää ja elusorganismid. Jää on elusorganismide jaoks hukutava toimega. Jääkristallid lõhuvad rakustruktuure. Jäätumisel organismide veesisaldus väheneb. Organismide kaitse jää vastu. Taimedel rakumahlade suhkrustumine. (suhkrulahus jäätub madalamal temperatuuril kui vesi). Loomades on "antifriis"- tüüpi valgud, mis hoiavad kehavedelikku külmumast. Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Orgaanilised ühendid. Põhibioelemendid on organogeenilised elemendid ehk makroelemendis C, H, N, O, P, S. Süsinik. Keskne eluelement- elu põhineb süsinikuühenditel (valgud, rasvad, süsivesikud). Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse
Aids-viirushaigus,imuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. antikehad- tunnevad ära haigustekitaja, seonduvad sellega ja saadavad ta lagundamisele. bioaktiivne aine-väikesed kogused mõjutavad org. Talitlusi(ensüümid,hormoonid, antibiootikumid,mürkained, ravimid) biomolekul- org. Aine molekul mille moodustumine on seotud org. Elutegevusega. biopolümeer-org. Moodustuv polümeer(sahhariidid,valgud,nukleiinhapped) desoksüriboos-nukliinhapete koostises(DNA) ensüüm-eriliste omadustega, biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. fosfolipiid-rakumembraani koostises esinev fosfaatrühm, mis sisaldab lipiidi. harmoon-eristatakse valgulisi ja steroidihormoone komplementaarsustrintsiip- on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. kontraktsioonivalk- iikumisfunksiooni täitev valk, mis on väimeline muutma oma mõõtmeid. lipiid-org. Ainete ühendite rühm,mida iseloomustab vees mittelahustuvus(rasv,õli,steroid,vaha) lihtlipiidid-vedelad(taime õlid),tahked rasvad(
Kõik kommentaarid