100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Luix
Õppematerjali autor
Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix) Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse. Soojenduselement paigaldatakse mootoriplokki, kus see soojendab üles jahutusvedeliku või osal mudelitel ka karteris oleva õli. Seega mitte just parim lahendus korterelamu viienda korruse autoomanikule. Samas tagab elektriliselt töötav eelsoojendus oma kasutajale alati täis autoaku, mida iseseisvalt töötav soojendi ei pruugi teha. Autoaku käivitusvõimsus alaneb külma korral märkimisväärselt: -18 °C korral on käivitusvõimsus veel vaid 40% algsest väärtusest. Peale mootori ja salongi soojaks kütmise hoolitseb eelsoojendussüsteem ka selle eest, et aku oleks alati täielikult laetud, pikendades seega aku eluiga. Autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Webasto või Eberspächer)
Mootoriplokisoojendus Tallinn 2009 WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM Mis on Webasto auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab tööle auto enda ventilatsioonisüsteem. Eelsoojendus süsteemi eelised. Külma ilmaga läheb mootor ilusti käima, võtab vähem kütust, mootor kulub vähem, aknad teeb puhtaks ohutum sõita. Mugav kliima aastaringselt Ei mingit külmetamist ega külmi jalgu enam. Seadet saab kasutada ka suvel, sest ventilaatorifunkt
Referaat Eelsoendus Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 3 Mis on auto eelsoojendi? ..............................................................................................................................................4 Mis on auto sõidusoojendi ?................................................................................................ 4 Autonoomse soojendi tööpõhimõte..................................................................................... 5 Auto eelsoojendi kasutamise eelised............................................................................... 5 Kuidas säästa auto akut tühjenemise eest............................................................................ 6 Töötamise aeg.......................................................
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Väga tihti aga põhjustab valget suitsu ka veeaur, näiteks pärast külma mootori käivitamist või jahutusvedeliku sattumisel põlemiskambrisse. Siis on suits hallikas ja n.ö. kerge, käe asetamisel väljalasketoru ette läheb käsi kohe märjaks. · Valget suitsu, s.o. põlemata süsivesinikke põhjustab ettenähtust madalam temperatuur põlemiskambris. · Põhjused: · 1.Külm mootor · 2.Madal kompressioon silindris (kulunud mootor) · 3.Hõõgküünlad või õhu eelsoojendus ei tööta · 4.Jahutusvedeliku sattumine põlemiskambrisse tekitab küll ka veeauru, kuid samal ajal jahutab ka põlemiskambrit. Sel juhul on heitgaaside koostises nii veeaur, kui ka valge suits. · 5.Õli sattumine põlemiskambrisse: õliosakesed jahutavad kütuseosakesi, mille tagajärjeks on valge suits. See seguneb õli põlemisest tingitud sinise suitsuga. · 6.Jaotatud põlemiskambriga mootorite liiga hiline kütuse eelpritse: Sellel mootoritüübil on
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Autokooli testid 1. Eesmised udutuled põlevad. 2. Roolivõim on kahjustusega. Seda hoiatust ei tohi kunagi eirata. Roolivõim võib lõpetada töötamise üsna kiiresti. 3. Tagumised udutuled põlevad. 4. Aknapesuvedeliku tase on madal. 5. Piduriklotsid on läbi. 6. Püsikiirusehoidja on sees. 7. Suunatuled. 8. Vihma- ja valgusesensor. Kui see põleb, siis ei pruugi need töötada. / Lähituled sisse lülitatud 9. Talve režiim – Annab märku, et auto on lülitanud ümber talve režiimile. Automaatkäigukastide puhul tähendab, et auto vahetab suurematele käikudele, et vältida rataste pöörlemist. /Madal temperatuur 10.Informatsiooni edastus tuli. 11.Eelsüüteküünlad. Enne auto käivitamist tuleb oodata, kuni tuli kustub. 12.Libeda tee hoiatus. Hoiatab juhti, et tee olud on libedad ja tuleb olla tähelepanelik. / Talvine sõiduseade 13.Probleem võtmega. Levinud moodsamatel autodel, kui au
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid