Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet;
1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1
5 postidele. Keldripealset vahelage nimetatakse keldrivahelaeks, korrustekohal paiknevaid vahelagesid vahelagedeks ning viimase korruse peal paiknevat lage pööninguvahelaeks. Vahelagi koosneb kandvast osast (paneelid, talad) ja selle peale ehitatud põrandakonstruktsioonidest. Katus Katuse ülesandeks on kaitsta hoonet sademete eest. Katus koosneb kande- (sarikad, katuslaepaneelid) ja kattetarindist e katusekattest. Katuse alla jäävat hoone ruumiosa nimetatakse pööninguks. Kui hoonel pööningut ei ole ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ning isoleeritud, siis nimetatakse seda katuslaeks. Aknad ja uksed Uksed on seinte avanevad osad pääsemaks hoonesse ja liikumiseks ruumist ruumi. Aknad (välisseintes) tagavad hoone siseruumides loomuliku valguse. Aknaplokid koosnevad piidast ja aknaraamist.
Üksikelamu, ühel krundil paiknev ühe korteriga ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut. Ridaelamu kolm või enam üksikelamud, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs maapinnalt. Ridaelamul ei tohi asetseda teine korter peal. Vaipelamu on ridaelamu erivorm, kus kokku ehitatud elamute omavaheline külgnemine on geomeetriliselt teostatud. Eluruumidele esitatavad nõuded Eluruum peab võimaldama inimesele ohutu ja tervisliku ööpäevaringse viibimise (näiteks seetõttu ei tohiks ventilatsioon olla teatud ajaks päevas tsentraalselt väljalülitatav).
konstruktsioonide, tuletõkkeuste avatäidete ning läbiviikude asukohad ja nende tulepüsivusajad; konstruktsioonide ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; evakuatsioonilahendus, evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede arvutus, trepikodade arvutus, trepikodade iseloomustus, hädaväljapääsud, pääsud keldrisse, pööningule, katusele, tuletõrje juurdesõiduteed hoonetele; ventilatsiooni- ja kütteseadmete tuleohutus, turvavalgustussüsteemide paigutus ja olemasolu, automaatsete tulekahjusignalisatsiooni-, tulekustutus-, piksekaitse-, ja suitsutõrjesüsteemide olemasolu ja nende iseloomustus; tuletõrjeveevarustuse paiknemine krundil - Õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded
KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS................................................................................................................................. 34 8. PÕRAND ............................................................................................................................. 43 9. TREPP.................................................................................................................................. 49 10. AKNAD ..........................................................................
enne paigaldamit eemaldada). Kiud-bituumenplaadid 15 Koosnevad bituumenist, mingist orgaanilisest kiudainest ja mineraalpulbrist. Bituumenit kasutatakse harilikult emulsioonina ja sellele lisatakse juurde kiudaine ja mineraalpulber (võib ka puududa). Saadud massist pessitakse lainelised plaadid ja kuivatatakse need. Naelutatakse papinaeltega puitroovitusele. Nendest plaatidest katus on üks kergemaid (3- 4kg/m2). Metall-isool On 0,05-0,2 mm paksune alumiiniumplekk, mis on kahelt poolt kaetud bituumeniga. On tugev, painduv, kõdunemiskindel ja veetihe materjal. Kasutatakse eriti vastutusrikastes kohtades, kus isolatsioonimaterjali remondivõimalus puudub. Mastikskatted Kujutavad endast vedelat segu (levinuimad on kummi ja bituumeni segud), mis kantakse katuse pinnale valamise, pihustamise, võõpamise või rulliga. Segu tardub ja moodustab
Selleks paigaldatakse püst ja rõhtvuugi ristumiskohtadesse ning lisaks paneelide-vahelistesse horisontaalvuukidesse sammuga 2000 mm plastiktorud läbimõõduga 10 mm. Paneeli välispinna viimistluseks on värvitud pind. Postidelt koormust vastuvõtvad raudbetoon kannvundamendid monteeritakse. Postide all olevate vundamentide taldmike mõõdud on 1000x1000 mm. Vundamendi kõrgus on 350 mm. Vundamendi rajamissügavuseks on 1,150 m. Hoonele on projekteeritud parapetiga lamekatus. Katusele kallete andmiseks on kasutatud kergkruusa. Soojustust on 150+50 mm, mille peale on paigaldatud 2 kordne SBS bituumenkate. Hoonesse on neli sissepääsu. Peasissepääs hoonesse asub põhjasuunas. Kõikide sissekäikude ette on betoonist valatud pandus. Hoone ees asub asfaltbetooniga kaetud autoparkla, mille sissepääs on Vanalt tänavalt. Ümber hoone asub samuti asfaltbetooniga kaetud sõidutee. Krunti piirab aed kõrgusega 1,2 m.
Kõik kommentaarid