SISUKORD Sissejuhatus Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarbimise kestust
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud;
Psühhosomaatilised häired on haigused, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid. Psühhosomaatiline haigus on pikaaegne, seletamatu, krooniline inimest ja tema perekonda piirav häire, mille põhjust tuleb otsida psüühikast. Psühhosomaatlistel haigustel ei ole ainupõhjust, nende taga on füüsilised kui ka psüühilised probleemid. Iga kehaline häire, tavalisest külmetusest vähini, on teatud määral psühhosomaatiline. Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla traumeerivad sündmused, isiksuslik tasakaalustamatus või meeleolu muutus. Paljude seisundite põhjused on KNS-s, psüühikas ja emotsionaalsetes häiretes, kuid nende välised avaldusvormid on kehalised
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul). 4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul). 5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte
rääkija). Vastastikune mõjustamine: Küsimus: kas ja miks peaks inimene loobuma enda huvide tähtsustamaks piamisest teiste omadest ja manipulatsioonidest? Mõjutatakse käitumist, hoiakuid, emotsionaalset seisundit, eesmärke, mina-pilti, enesehinnangut. Mõjutamise efektiivsust tõstab teise isiku täpne tajumine (omadused, psüühiline seisund, plaanid jne.), mida võib takistada varem kujunenud suhtumine teise. Inimese muudab teise poolt mõjutatavaks sõltuvus teisest inimesest. Sõltuvus paneb arvestama esitatud nõudmistega. Strateegiad: · ähvardamine, · alandamine, · kauplemine, · kiitmine, · meelitamine, · loomulikud tagajärjed, · veenmine, · mängud. Mõju suurendab meeldivus Mäng: suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni ja tegelikud motiivid on varjatud: · olen hea · mina olen hea (sina ei ole) · sina oled hea (mina pole) · olen abitu · olen süütu · olen tugev
Kõik kommentaarid