Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjanduse eksamiks kordamine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

KIRJANDI MEELESPEA
  • Väldi sina-vormi!
  • Väldi sõnakordust!
  • Väldi üleskutseid!
  • Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte!
  • tänu=hea, tõttu=halb
  • ei+ja=ega
  • kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist
  • nii… kui ka … lauses koma ei ole
  • Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade)
  • Üleminekud peavad olema sidusad!
    KIRJANDUS
    1. RAHVALUULE
    Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks.
    RAHVALAUL
    Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus)
    Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid , riimuvad iga rea viimased sõnad.
    RAHVAJUTT

    *MUINASJUTTU ja MUISTENDIT eristab see, et muinasjutus ei ole antud aega ja kohta (seitsme maa ja mere taga, vanal ajal), muistend on seotud kindla aja, koha või isikuga (Ülemiste järv, Põhjasõda, Peeter I vms).


    PAJATUS on tõsieluline jutuke , milles puudub mütoloogiline osa. Nt „Juhtum surnuaias“
    NALJAND naljalugu,
  • Kirjanduse eksamiks kordamine #1 Kirjanduse eksamiks kordamine #2 Kirjanduse eksamiks kordamine #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Joko Õppematerjali autor
    Mõiste seletusi ja meelepeasid.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Kirjanduse põhimõistete seletused

    ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliike, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil. Dramaatika tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. [Suurvormid - eepos ja romaan, väikevormid - jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.]

    Kirjandus
    thumbnail
    6
    doc

    Ilukirjanduse põhiliigid

    kreeklaste ,,Ilias"; viie-, kuue-, seitsme-, naljakasse olukorda (mehe ,,Odüsseia" kaheksavärsilisi jne stroofe. riietumine naiseks) romaan ­ ulatuslik jutustav · riim ­ häälikute · sõnakoomika ­ kirjandusteos kokkukõla, sarnase kõlaga koomikavõte, mis põhineb · tavaliselt kirjutatud sõnade kunstikavatsuslik tegelaste karikeeritud kõnel proosas kordamine värsirea lõpus. · karakterikoomika ­ · avar elukujutus Asendi järgi stroofis koomikavõte, mis põhineb · mitmeplaaniline jagunevad riimid paaris- tegelaskuju naljakal, veidral tegevustik (aabb), süli- (abba), välimusel ja kõnel · keerukas sündmustik ristriimideks (abab). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd"

    Kirjandus
    thumbnail
    7
    docx

    Mõisted

    9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie,

    Kirjandus
    thumbnail
    14
    docx

    9. klassi kirjanduse mõisteid

    9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie,

    Eesti keel
    thumbnail
    19
    doc

    Kokkuvõte põhikoolis õpitust

    Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Ekspressionism- Kunstivool, mis sündis XX sajandi algul Saksamaal. Ideede ja elamuste kujundirikas väljendamine. NT, Marie Under Eleegia- lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. 1 Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt.

    Kirjandus
    thumbnail
    2
    doc

    Eesti keele põhimõisted

    Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustamine-põhineb el

    Eesti keel
    thumbnail
    3
    odt

    Kirjanduse liikide kokkuvõtted

    Valmid naeruvääristavad inimeste ja ühiskonna pahesid. Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu. LÜÜRIKA LIIGID JA ZANRID Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn. Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus. Värss- kõne rütmiline ühik, mis moodustab luulerea. Stroof ehk salm- kirjakujuliselt(2,3,4,5 jne kaupa) rühmakas ühendatud värsid Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimisskeemiga abab abab cdc dcd Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline

    Kirjandus
    thumbnail
    8
    doc

    Kirjanduse/Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht

    NOVELL: tiheda sündustikuga ja väheste tegelastega lühijutt,piirdub ühe keskse teemaga. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ja lõppeb puändiga. Jälgitakse tegelaste suhteid ja siseelu. JUTUSTUS: novellist pikem,sündustik on ulatuslikum ja ei keskenud ühe sündmuse kujutamisele,ega ole sedavõrd pingestatud nagu novell.Tegelased on arengus ,võib hõlmata pikki ajavahemikke ja erinevaid kohti. Esitatakse jutustaja vaatenurgast,kes jälgib toimuvat kõrvalt ROMAAN: Ulatuslik jutustav kirjanduse teos,mis on tavaliselt proosavormis. Sellele on omased mitmeplaaniline tegevus,keerukas sündmustik,probleemiderohkus,palju tegelasi ja pikad ajavahemiku, vahel moodustab mitmeköitelisi sarju. SONETT: 13.sajand luuletus, mis on range riimiskeemiga ,koosneb 14 värsireast,jaguneb stroofidesse ehk salmidesse: itaalia-4+4+3+3 ja inglise 4+4+4+2. kulmineerub lõpus puändiga. HAIKU: ei riimu, silbid värssides jagunevad 5+7+5

    9. klassi eesti keel




    Kommentaarid (1)

    Teku profiilipilt
    Teku: hea materjal
    16:22 29-05-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun