Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti politsei aastatel 1918-1940 (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

23

Sisekaitseakadeemia
Ajaloo- ja politoloogia õppetool


Kohtueelne uurimine kaugõppe II kursus

EESTI POLITSEI AASTATEL 1918-1940
Kursusetöö



Tallinn 2000
SISUKORD

SISSEJUHATUS 4

  • EESTI POLITSEI LOOMINE 5
    1.1 Politsei palgad 9
    1.2 Arstiabi andmise kord 10
  • EESTI KRIMINAALPOLITSEI 11
  • EESTI VÄLIPOLITSEI 15
  • EESTI POLIITILINE POLITSEI 16
  • POLITSEI TEGEVUSE KORRALDAMINE JA NENDE 18
    AMETIOSKUSTE ARENDAMINE
    5.1 Politseitalitus 18
    5.2
  • Vasakule Paremale
    Eesti politsei aastatel 1918-1940 #1 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #2 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #3 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #4 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #5 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #6 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #7 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #8 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #9 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #10 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #11 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #12 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #13 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #14 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #15 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #16 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #17 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #18 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #19 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #20 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #21 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #22 Eesti politsei aastatel 1918-1940 #23
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kirke Moor Õppematerjali autor
    1. EESTI POLITSEI LOOMINE
    2. 1.1 Politsei palgad
    3. 1.2 Arstiabi andmise kord
    4. EESTI KRIMINAALPOLITSEI
    5. EESTI VÄLIPOLITSEI
    6. EESTI POLIITILINE POLITSEI
    7. POLITSEI TEGEVUSE KORRALDAMINE JA NENDE
    8. AMETIOSKUSTE ARENDAMINE
    8.1 Politseitalitus
    8.2 Politseikool
    8.3 Politsei ühiskondlikud organisatsioonid
    8.4 Politsei maine
    8.5 Politsei häving
    KOKKUVÕTE
    KASUTATUD KIRJANDUS

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    Eesti ajaloolised institutsioonid

    Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liivimaa kubermangu eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba eesti rahvusväeosade loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse nimetati ka Eestimaa kubermangukomissar, kelleks sai eestlane Jaan Poska

    Infoteadus- ja dokumendihalduse eriala
    thumbnail
    7
    docx

    Adolf Hitler ja natslik Saksamaa

    kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. aastal üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha ja Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas raamatu "Mein Kampf". Kolmas Riik ehk Kolmas Reich oli Saksamaa kujundlik nimetus aastatel 1933­1945, kui riiki valitses Führer'i ehk Valitseja - Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik diktatuur. "Kolmas Riik" tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid Püha Saksa-Rooma Keisririik (843­1806 kui "Esimene Riik") ja "Saksa keisririik" (1871­1918 kui "Teine Riik"). Saksamaad eriti rängalt tabanud ülemaailmne majanduskriis (1929­1933) saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45 % töölistest) ja

    Ajalugu
    thumbnail
    24
    pdf

    Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941

    I etapp – Nõukogude okupatsioon Eestis aastatel 1940–1941 Sissejuhatus Tema Ekstsellents Eesti Vabariigi President Lennart Meri kirjutas 14. augustil 1998 ko- misjoni liikmetele: “Ma loodan, et komisjon suudab aidata minu riigil astuda kindlalt tuleviku poole pärast seda, kui on tuvastatud kõik isikud ja rühmad, kes vastutavad pool sajandit tagasi Eestis toi- munud paljude traagiliste sündmuste eest.” Komisjon moodustati, et uurida põhjalikult ajaloolisi dokumente inimõiguste massilise rikkumise kohta Eestis Teise maailmasõja ajal ja pärast seda.

    Ajalugu
    thumbnail
    89
    pptx

    EV Õiguskaitsesüsteem

    kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1tasemel või sellele vastaval tasemel 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega 4) on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab

    Ev õiguskaitsesüsteem
    thumbnail
    41
    docx

    ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL

    TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL Uurimistöö Juhendaja: MA Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1Vabatahtlike politsei tegevusse kaasamine Hollandi kuningriigi näitel....................................5 1.1Vabatahtlikud Hollandi politseis........................................................................................5 1.2Vabatahtlikus politseinikus kandideerimine.......................................................................6 1.3Kandidaatide ettevalmistamine ja koolitused...................................................................11 1

    Õigus
    thumbnail
    48
    docx

    Päästeameti struktuuri referaat

    1.2 Päästeameti missioon ja visioon. Organisatsiooni ja selle personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning sama kehtib ka organisatsiooni põhiväärtuste kohta. 3 Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda, visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus. Päästeamet, üks riigi sisejulgeolekut tagavatest organisatsioonidest, annab omapoolse panuse Eesti territooriumil viibivatele inimeste (tule)ohutuma elukeskkonna põhistamisse, osutades operatiivseimat ja kvaliteetseimat päästeteenust, mis korreleerub olemasolevate ressursside maksimaalse realiseerimisega. Päästeameti missioon ja visioon soodustavad organisatsiooni arengut, kuna võimaldavad sihikindlalt saavutada teenistuse koondpotentsiaalile vastavat tegevustulemust, aga samuti realiseerida maksimaalselt ühise eesmärgini jõudmise nimel iga üksiku töötaja isiklikku potentsiaali

    Ainetöö
    thumbnail
    24
    doc

    Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

    kui nad asuvad rahvusvahelises..... Sõjalennukid ­ja laevad on alati oma lipu all igal pool. 5)Saatkonnad on selle riigi territoorium, milles nad asuvad. Saatkondadele on antud puutumatus vastavalt diplomaatilisele kokkuleppele. Riigi põhitunnus on rahvas(elanikkond)-antud riigi territooriumil viibivad inimesed. Tuleb eristada: a)Antud riigi kodanikud b)Välismaalased c)Määramata kodakondsusega inimesed(kodakondsuseta) d)Topelt kodakondsusega. Eesti Riigi seadus välistab topelt kodakondsuse. 1/3 Eestis on venelased. Eesti üheks probleemiks rahvaga on määramata kodakondsuseta isikute osa. 92´-30%. 1.aug.06´-10% Eesti kodakondsuse saamine-reguleerib Eesti Kodakondsuse seadus.(kehtib alates 95ndast aastast) Enne seda rakendati meil 38nda aasta KS. 38´ seaduse järgi olid Eesti kodanikud need, kes 17.Juuni 1940 olid Eesti kodanikud ja nende järeltulijad. 17.juuni 1940 Nõukad okupeerisid Eesti.

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    37
    rtf

    EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID

    EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI ORGANID ADVOKATUUR Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Advokatuuri liikmeteks on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Seisuga 06.12.2017. a on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1024. Advokatuur juhindub oma tegevuses seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja headest tavadest. Advokatuuri organiteks on üldkogu, esimees, juhatus, revisjonikomisjon, aukohus ja kutsesobivuskomisjon. PÄDEVUS AMETISSE MÄÄRAMINE AMETIST VABASTAMINE Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise

    Õigus




    Kommentaarid (2)

    RiM profiilipilt
    RiM: väga hea töö!
    00:15 29-04-2011
    kubujuss profiilipilt
    kubujuss: arvan, et aitab
    19:02 05-10-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun