RP14
Ümbrikupalgad:
kasu ja kahju korraga.
Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem, millele ei näi lahendust tulevat. „Musta“ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada,
kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu
võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja „must“ palk päris sama
mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse
ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud
palgraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab
ainult „musta“ palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi
riigimakse. (Annaabi)
Aga
millest tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu ka
kahju?
Kahju põhjustatakse ettevõtlusele ja riigile, sest
ümbrikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju
konkurentsikeskkonnale. Selle palga pealt ei maksta makse ja riigil
jäävad saamata tohutud summad , mida võiks kasutada näiteks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Janeli Põder
Õppematerjali autor
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem., millele veel esialgu ei näi lahendust tulevat. "Musta" palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt
Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks.
Tänavu tõusis üleriigiline alampalk 2690 kroonini, ületades ligi kaks korda viie aasta taguse taseme (1400 krooni 2000. a). Töötajale pealesunnitud pahe Kindlasti on ümbrikupalga osakaalu vähendanud ka pensionireform ja töötuskindlustus sõltub ju mõlemal puhul hüvitise suurus otseselt sellest, kui suurelt palgalt on tasutud maksud. Kuigi Eestis taunib ümbrikupalga maksmist valdav enamik inimesi (89% küsitletutest) ning seda pooldab vaid 3% vastanutest, on ümbrikupalgad meil jätkuvalt terav probleem. Asjade selline seis tuleneb tõsiasjast, et väga sageli on inimene, kes tööd soovib, sunnitud valima kahe halva vahel: kas nõustud ümbrikupalgaga või oled ilma tööta. Kõrge tööpuudus võimaldab seadust eiravatel tööandjatele otsida töötajaid, kelle jaoks on esmatähtis saada mistahes sissetulekut ning keda tööandja seaduskuulekus ei huvita karvavõrdki. Ümbrikupalgad pole tingitud teadmatusest, tegemist on küünilise (st teadliku ja tahtliku)
Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem. Selle palga maksmist on maksuametil raske tuvastada ning ka ettevõttel on mugav ja kasulikum nii. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste, esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult enamasti miinimumpalka ja ülejäänud palgaraha makstakse ''mustalt''. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul otstarbekal viisil. Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel sai 2004. aastal ümbrikupalka 14 protsenti palgasaajatest. Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest, kui seda on praegu miinimum. Vähesed
Nagu paljude seaduste/reeglitega ikka, siis on ka siinpuhul neid, kes hiilivad kohustustest kõrvale või hoiduvad nendest sootuks. 2010. aastal tuvastas Maksu- jaTolliamet, et deklareerimata ja tasumata jäeti 63 miljonit eurot makse. Heaks näiteks siin kohal on ettevõtted, kes maksavad oma töötajatele palka täielikult ümbrikupalgana või makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väiksemad tööjõukulud, mis omakorda suurendab kasumit. Ehk ettevõtte on edukam. Kõige heaga kaasneb ka halbu situatsioone. Töötaja kes nõustub ümbrikupalga riskib kaudselt ka oma tervisega
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................3 1 MAKSUAUK....................................................................................4 2 PEAMISED RIKKUMISED...........................................................7 3 ETTEPANEKUD..............................................................................9 .............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi
tulumaksud riigile (TMS §5,lg.3). Maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele laekub 1.jaanuarist 2009 6 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata lubatud mahaarvamisi). KOV kantava maksusumma arvutamisel ei arvata maksustatava tulu hulka pensione ja kasu vara võõrandamisest. Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1. jaanuari seisuga Maksu- ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse tema makstud tulumaks proportsionaalselt kohalike omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE 2.1 KAPITALITULUDE MAKSUSTAMINE
tootlikkuse alal, milliseid meetodeid tuleb selleks kasutada, kui palju ja milliseid töötajaid, erinevaid materjale ja finantsressursse firma vajab ja kui palju saab ta neid endale lubada. Juhtimisedu saavutamise kunst seisneb eelkõige selles, et : · teha tarbijale vajalikke asju õigel ajal, · teha neid asju kvaliteetselt ja tootlikult, et tänu sellele saada minimaalsete kulutuste juures maksimaalset kasu. Erineva tasandi või organisatsiooni juhtide poolt lahendatavad konkreetsed ülesanded võivad omavahel oluliselt erineda. Samal ajal on nende tegevuses, sõltumata ametikohast ja tegevusalast palju sarnast ja ühist: neil kõigil tuleb oma tööd planeerida, seda organiseerida ja kontrollida asjade käiku. Tegelda tuleb ka alluvate juhendamise (nende töö koordineerimisega) ja töötajate mõjutamisega. Need juhtimise liitfunktsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid