EESTI
MAAÜLIKOOL
Majandus-
ja sotisaalinstituut
KESKKONNASEISUNDI
ANALÜÜS JÕGEVA VALLAST
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Tartu 2016
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mliisk
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS (JÕGEVA VALD) Ökoloogia ja keskkonnakaitse Koostaja: Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismi teenindus I Liisa Mäger JÕGEVAMAA Vaatamisväärsused Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2009 Üldinfo: · Jõgeva maakonna pindala on 2604 km² · Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega. · Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737 · Maakonnas on 13 omavalitsust 10 valda ja kolm linna · Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõsev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a. · Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri...
elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Selle maastikurajooni pindala on 1050km 2 (Riiklik Looduskaitsekeskus), millest viiendik (20,3%) on soostunud (Arold 2008). Vooremaa on kujunenud Saadjärve voorestikul, mis ulatub Alutaguse madaliku lõunapiirilt Sadalast Tartu lähedase Kõrvekülani (55 km) ja ristisihis Siimustist Tormani (24 km). Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod (Arold 2008). 2 2.2. Tekkelugu
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-3
Karisto. Sellele kaitsealal pole ühtki läbivat autoteed ja 2001 elas seal vaid 14 inimest. Täiesti erilaadne pinnavorm Alam-Pedja looduskaitsealal on suurmõhn Umbusi soo kagupiiril kunagise arvatava muinaslinnuse kohana tuntud Madisemägi. Kuni 10 m kõrguse ja ligikaudu 600 m läbimõõduga kuplilaadse künka kõrgem ja järskude nõlvadega lääneosa küünib 45,8 meetrini üle merepinna. 10) Kuuluvus maakondadesse: Võrtsjärve madalik kuulub Viljandi, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonda. Vaatamisväärsused: Rannu Püha Martini kirik Ehitatud 15. sajandi algul, siiani on säilinud Baltimaade vanim kantsel (16. sajandist), Rootsi kuninga Karl XII kingitud kroonlühter aastast 1699 ja korjanduspakk aastast 1755. 25. augustil 1991 avati kirikus mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Kirikutorn on 33 meetrit kõrge. Tamme tuulik Tamme külas on säilinud pööratava peaga (nn. Hollandi tüüpi) tuulik. Tuulik on oluliseks rannamärgiks kaluritele.
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid