Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vene riik 17. sajandil (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vene riik 17. sajandil
Täida lüngad
Vene riigi segaduste aeg oli aastail ..................... . Moskva suurvürst ...............................
valitsemise ajal tugevnes riigi ........................ . Kui Ivan IV .................. aastal heitis hinge, tuli troonipärijaks ........................................... . 1598 . Aastal kokku kutsutud Maakogu valis Venemaa tsaariks ....................................... . Moskva rahutused puhkesid ............................... ja selle käigus tapeti .............................. . 1617. Aastal sõlmiti ............................................. , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ...............................
......................................... ja Novgorodi .

Ühenda õiged paarid
  • Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa
    Euroopa
  • Vene riik 17-sajandil #1 Vene riik 17-sajandil #2 Vene riik 17-sajandil #3 Vene riik 17-sajandil #4 Vene riik 17-sajandil #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor pytsu Õppematerjali autor
    Tööleht koos vastustega (lünktekst, Õige/vale laused, ühenda paarid)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    3
    doc

    Ameerika iseseisvumine, Louis XIV, kodusõda inglismaal, Venemaa valitsemine

    tsaarivõimu ümber. 1)Boriss Godunov-põlvnes nimekast tatari päritoluga bojaariperekonnast.Vene tsaariks valis Godunovi Maakogu.2)Grigori Otrepjev-oli Venemaalt põgenenud munk,kes esitles ennast Vale-Dmitri I all.3)Vassili Suiski- üks ülestõusu juht ­ vürst,kes kuulutati uueks tsaariks pärast Vale-Dmitri tapmist.4)Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski-olid armeejuhid.5)Mihhail Romanov-kuulus vanasse bojaarisuguvõsasse ja ta valiti tsaariks. 8.) Mihhail Romanovi valimine Vene troonile tähendas segaduste aja lõppu ja varem välja kujunenud tsaarivõimu taastamist. Tugevnes taas keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli Bojaaride Duuma. Enamik mehi kuulus duumasse ainult tänu päritolule. Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel vaieldavate küsimuste otsustamiseks ,eelkõige nõu saamiseks välis- ja sõjaväeasjades .Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid. Enamik prikaase oli loodud eri valitsemisharude järgi

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Euroopa 17-18. saj

    uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas toimus just 17. sajandil feodaalsuhete areng ja talupoegade pärisorjastamine (19. sajandini); 1760-1780. aastatest tööstuslik pööre ehk tööstuslik revolutsioon. iseloomulikud jooned vaimuelus: esialgu usuline võitlus (eriti Inglismaal, kus kujunes välja puritanismi alusel uus ellusuhtumine); tekkis ka ilmalik ideoloogia ­ valgustus, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Absolutism ja parlamentarism

    isel.jooned: *kahe peaga monarhia*kujuneb välja absolutism*Pr sõjaline võimsus tugevnes*pr osavõtt 30 a sõjast *kultuuriline tõus Louis XIV:(valitses 1643-1715) Tegelik võim Mazarini käes(1643-1661) ümberkorraldused:*absolutism tugevneb *tugevnev interdantide võim *Versaille ehitamine, õukonna sinna toomine *pannakse alus õukonnakultuurile valitsusaja isel. jooned: *absolutismi kõrgaeg *merkantelistlik maj poliitika *sõdade ajastu *Pr diplomaatia õitseaeg *Pr-Euroopa mandri juhtuv riik Louis XV (1715-1774) tegelik võim Philippe käes *maksude tõus*kasvavad õukonnakulud isel jooned:*naistesajand* pärast meid tulgu v veeuputus*finantspankrotid LouisXVI (1774- 1792) tegelik võim J.Turgoti käes *maksude tõstmine *teravilja kaubandus lastakse vabaks, see toob kaasa leivapuuduse *absolutismi lõpp kardinal Richelieu- kõrvaldas generaalstaadid, seejärel valitses üksi, andis välja seadusi ning määras makse-alus absolutismile oli loodud

    Ajalugu
    thumbnail
    22
    docx

    Uusaeg

    Entsüklopedistid Entsüklopeedia alusepanija oli filosoof Diderot. Väljaande vastu astusid kirik ja ametivõimud, need keelati. Entsüklopeedia käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesringlike ideede seisukohalt ning andis hävitavaid hinnanguid feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele asutustele ja ideedele. See koondas eesrindlike, kuid erinevaid inimesi. 7. Prantsuse absolutism 17-18. sajandil Kuningavõim 17.saj algul Henry IV Bourbon. Ususõjad 1562-1598. Pärtliöö 1572. 1598. Nantesi edikt. Võttis vastu katoliku usu, sest see oli riigiusk. Hugenottide jaoks oli ta edaspidi usureetur ja ka katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism ­ manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Venemaa enne 1917. aastat

    VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Venemaa 18 saj.

    vaimuhaige poja Fjodori naise vend, kelle nimi oli Boriss Godunov. Peale Fjodori surma sai Godunovist järgmine tsaar. BORISS GODUNOV (1598-1605). Boriss Godunov oli olnud üks opritsina juhtivaid tegelasi, kuid Ivan IV surma järel õnnestus tal siiski võimu juurde jääda. Ta tugevdas tsaarivalitsust veelgi. Tema teeneks tuleb pidada püüet tugevdada majandust ja kindlustada riigi piire. Venemaa välispiiride haprus oli ohuks riigi terviklikkusele. Tema ajal saavutas Vene kirik Konstantinoopolist sõltumatuse (1589). Kuna Godunov oli opritsnik, siis ei olnud ta rahva seas populaarne, kuid samas ei olnud ta väga halb valitseja. Teda kahtlustati Ivan IV poja Dmitri tapmises. VALE-DMITRI 1601. a. oli näljahäda ja väga külm talv. Puhkes talurahvasõda. Ilmub välja isik, kes nimetab end hukkunud Dmitriks. Kui see oleks olnud tõsi, oleks Godunov pidanud loovutama Dmitrile trooni. Isehakanud Dmitrit tunnistasid need, kes tahtsid Boriss Godunovist lahti saada

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    Venemaa

    Sisukord 1. Sisukord 2. Venemaa 3. Venemaa 17.sajandil 4. Vene impeerium 18. sajandil 5. Venemaa 18. sajandi lõpul 6. Venemaa 19. sajandi lõpul 7. Kasutatud kirjandus 8. Kokkuvõte Venemaa Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Riik piirneb Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Aserbaidzaani, Kasahstani, Hiina, Mongoolia ja PõhjaKoreaga. Venemaa pikk rannajoon ulatub PõhjaJäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Rahvaarvult on see maa kuues. Euroopast on Venemaa poolteist korda suurem. Venemaa Euroopaosa paikneb kõrgustikega liigestatud Ida Euroopa lauskmaal. Riigi lõunapiiril asub noor Kaukaasia kurdmäestik

    Vene keel
    thumbnail
    4
    doc

    Eesti 19-20 sajand

    Uurimustöö Eesti 19. sajandil ja 20. sajandi algul 19. sajandil kaotati pärisorjus, sest see ei olnud enam kasulik. Pärisorjad ei tahtnud enam nii palju tööd teha ja nad ei teinud enam nii kvaliteetset tööd, sest see neid ei huvitanud enam. 19. sajandil sai alguse ka rahvuslik ärkamine. Ärkamisaja eeldusteks olid:1)talupoegadest olid saanud vabad inimesed, 2)eestlasi valitsesid sakslased, kes olid huvitatud eestlaste kultuuri uurimisest, 3)Euroopas oli alanud juba rahvuslik liikumine, 4)enamus eestlasi oskas juba kirjutada, 5)1866. aastal rajati täiesti iseseisev rahvaomavalitsus, 6)Venemaa kartis tugevnevat Saksamaad, siis tahtis Venemaa teha eestlastest oma liitlased. Rahvusliku

    Ajalugu




    Kommentaarid (2)

    a-ge profiilipilt
    a-ge: väga hea ülevaade
    21:05 03-03-2010
    Riot profiilipilt
    Riot: hea :)

    21:47 22-04-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun