Kaubandus Lääne Euroopas peale II ms - Esitlus Kõne

7

docx

Demokraatlik maailm pärast II MS

Neegriliikumise juht (Tennessees) Suureks probleemiks oli ka hipiliikumine:  Protesteerisid Vietnami sõja vastu  Patsifistid, tahtsid „armastuse kultust“  Protesteerisid tarbijaühiskonna väärtustamise vastu  „Make love, not war“  Õnn oli saavutatud narkootikumide teel  Liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormi, riietuse. USA välispoliitika Teise maailmasõja järel  USA sai Lääne demokraatlike riikide juhiks. Vabal ajal võitles kommunismi levikuga :D.  1947- Trumani Doktriin  1948-1952- Marshalli plaan  1949 – NATO  1950-53 – Korea sõda  1950- USA-Iisreali erisuhted. Eisenhoweri Doktriin.  1960. algus – JFK Paindliku Reageerimise Doktriin, mille alusel tuleb kommunismile vastu panna väikeseid ja lokaalseid sõdu pidades.  1964-1975 – Vietnami sõda

Ajalugu

28

pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

11.septembril 2001 ründasid arvatavad islamiterroristid reisilennukitega Maailma Kaubanduskeskust New Yorgis. Hukkus üle 3000 inimese (osad lennukis, mis oli terroristide poolt kaaperdatud ning mis lasti USA õhujõudude poolt alla). Väidetavalt kukkus üks lennukitest ametlikel andmetel ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas:  USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik.  Trumani doktriiniga (1947) lubati abi neile Euroopa riikidele, keda ähvardas oht sattuda kommunistliku NSV Liidu rünnaku alla.

Ajalugu

1

xlsx

Euroopa Liidu alused

Organisatsioon OPEC 1960 Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela Organisatsiooni peakorter asub Austrias Viinis. Minski grupi eesistujamaad on Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Venemaa. Peale Armeenia ja Aserbaidzaani kuuluvad liikmete hulka veel Itaalia, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Soome, OSCE Minski grupp 1992 Türgi ja Valgevene. eesmärgiks on otsida rahumeelset lahendust Mägi-Karabahhi konfliktile Põhjamaade Ministrite Nõukogu hõlmab Taani, Soome, Islandi,

Euroopa liit

2

doc

Euroopa Liidu eellugu jakujunemine

EUROOPA LIIT Eellugu Nagu enamike tänaste rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, algab ka euroopa liidu kujunemine pärast esimest maailmasõda. Vajaduse nii poliitilise kui ka majanduse koostöö järele tekitas NL oma vastandumisega lääne demokraatlikele riikidele. Tol hetkel kerkis peamiseks küsimuseks, millistele põhimõtetele see koostöö ehitada. 1946a pakkus Churchill välja idee euroopa ühendriikidest, kuhu esialgu kuulunuks Saksamaa ja Prantsusmaa. Tänasel päeval võime öelda, et antud idee ei saaks kuidagi realiseeruda. Esiteks on Euroopa liit kasvanud liiga suureks, esindades kümneid rahvuseid ja riike. Teiseks- liitu kuuluvate riikide majanduslik areng on seinast seina. Konkreetsemad lahendused

Ühiskonnaõpetus

13

pptx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Moskva juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi lepingu Organisatsioon (VLO), asutatud 1955 vastuabinõuna Pariisi lepingutele. Eesmärgiks abi relvastatud kallaletungide korral Euroopas, poliitiline koostöö. VLO organiteks olid poliitiline konsultatiivkomitee, sekretariaat, ühendatud ülemjuhatus Moskvas. VLO-sse kuulusid peale NSVL-i Poola, Ungari, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia. 1949.a. loodi Vastastikuse majandusabi Nõukogu VMN, millesse lülitusid NSV Liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, hiljem Saksa DV ja Albaania. VMN-i vahendusel lootsid nimetatud riigid soodsat majandusintegratsiooni, kuid ühtset terviklikku

Ajalugu

13

pptx

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda

demokraatia vabadus. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Moskva juhtimisel loodi vastukaaluks sotsialistlike riikide militaarne blokk Varssavi lepingu Organisatsioon (VLO), asutatud 1955 vastuabinõuna Pariisi lepingutele. Eesmärgiks abi relvastatud kallaletungide korral Euroopas, poliitiline koostöö. VLO organiteks olid poliitiline konsultatiivkomitee, sekretariaat, ühendatud ülemjuhatus Moskvas. VLO-sse kuulusid peale NSVL-i Poola, Ungari, Rumeenia, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia. 1949.a. loodi Vastastikuse majandusabi Nõukogu VMN, millesse lülitusid NSV Liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, hiljem Saksa DV ja Albaania. VMN-i vahendusel lootsid nimetatud riigid soodsat majandusintegratsiooni, kuid ühtset terviklikku

Ajalugu

12

docx

Külm-sõda

Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) - rajati 1955. aastal. NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. NSV Liit on endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Euroopa Söe- ja Teraseühendus – kapitalistlike riikide majanduslik organisatsioon, mis asutati 1952 Saksamaa ja Prantsusmaa poolt, liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Euroopa Liidu eelkäija. 1950ndate kriisid (Korea sõda, Ungari kriis, Suessi kriis) Korea sõda (1950-1953) osalesid Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Hiina, NL, USA. Sõja põhjuseks oli Põhja-Korea liidri soov vallutada Lõuna-Korea. Tulemusena oli Korea jagatud 2

Ajalugu

29

odt

III kursuse materjal

rahvusvahelistel naftaturgudel. Põhitegevuseks on toornafta hinna reguleerimine maailmaturul liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi. Organisatsiooni peakorter asub Viinis. Liikmesriigid on Alzeeria, Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia, Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Venezuela (11). OPEC-isse mittekuuluvad naftat tootvad riigid on Kanada, Mehhiko, Norra, Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Omaan. Peale USA nad kõik ka ekspordivad naftat. Inimõigused on * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse

Ühiskond