Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo KT 2 - Mesopotaamia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks rajati tsikuraate?
  • Miks olid Hammurapi seadused vajalikud?
  • Kuidas ennustasid mesopotaamlased tulevikku?

Lõik failist

Kordamine
KT6/2
  • Milliste tänapäeva riigi territooriumile jääb Mesopotaamia ?
    Mesopotaamia jääb tänapäeva Iraagi, Süüria, Kuveidi ja Iraani aladele.
  • Millega tegelesid sumeri linnriigis järgmised ühiskonnakihid:
  • Kuningas ja ülikud- Juhtis sõjaväge ja mõistis kohut. Teda peeti jumala asemikuks maa peal ja ta valitses jumala nimel
  • Preestrid - kandsid hoolt, et kõik kohustused jumalate vastu saaksid täidetud. Vastasel korral võis rahvast tabada põud või üleujutus . Preestrid juhtisid ka suurt templimajapidamist.
  • Käsitöölised ja kaupmehed - Osa käsitöölisi ja kaupmehi tegutses omal käel, osa oli templi teenistuses. Kaupmehed hankisid kaugematest maadest metalli, puitu ja muud toorainet, mida Mesopotaamias ei leidunud.
  • Talupojad- Vabad talupojad harisid oma põlde ise. Kuninga korraldusel pidid nad osalema ka kanalite ehitamisel ja korrastamisel. Sõja korral tulid talupojad kuninga kutsel väeteenistusse, et oma linna kaitsta. Osa talupoegi haris templi põlde ja pidi oma saagist templile andamit tasuma.
  • Sõltlased ja orjad- Kuninga, templi ja ülikute heaks töötas hulgaliselt sõltlasi. Sõltlastel ei olnud oma maavaldusi ja nad said töö eest päevatasu. Eriti palju sõltlasi töötas templi maadel. Vähesel hulgal ka orje.
  • Kirjelda sumeri linna, näiteks Uri.
    Uri linn oli kaitsejumala Nanna all. Linnasüdames kõrgunud kuujumala tsikuraat on sumeri astmiktemplitest kõige paremini säilinud. Selle kõrval asusid ka teised, madalamad templid, samuti kuningaloss. Linnasüdant ümbritsesid ühe- ja kahekorruselised elumajad. Enamik tänavaid olid nii kitsad ja käänulised, et vankriga seal sõitma ei mahtunud. Inimesed pidid liikuma jalgsi, koormaid aga tuli kanda eeslite seljas. Tänavate ääres paiknesid poekesed, kus müüdi söögipoolist ja muud tarvilikku. Mitmel pool tänavanurkadel asusid väikesed pühamud, et möödujad saaksid jumalaid austada ja neile tagasihoidlikke annetusi tuua. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Tihti elasühe katuse all vanavanemad ja nende pojad koos oma naiste ja lastega. Tänavalt pääses kitsikusse õue ja sealtkaudu eluruumidesse. Kahekorruselistel majadel asusid magamisruumid
  • Ajaloo KT 2 - Mesopotaamia #1 Ajaloo KT 2 - Mesopotaamia #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sirts00 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    28
    pdf

    Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

    Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa ­ Aafrika Egiptus ­ Sergei Stadnikov Mesopotaamia ­ Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole

    Kultuur
    thumbnail
    8
    doc

    Esiajalugu

    tahtel. Teadlased arvavad, et tsivilisatsioon kui sunnivahend selleks, et rikkad saaksid vaeseid enda jaoks tööle panna. Kasutati vallutusssõda, vägivalda ja sundi. Tsiv. tunnused: viljelusmaj,ühiskondlik tööjaotus,varanduslik kihistumine, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg-algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega.Muistne Kreeka, Rooma-antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) ­tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg. Muistne Egiptus: Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem- Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv.

    Ajalugu
    thumbnail
    116
    doc

    Vanaaeg

    3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane

    Ajalugu
    thumbnail
    28
    pdf

    Pronksiaegsed tsivilisatsioonid

    Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil

    Ajalugu
    thumbnail
    46
    pdf

    Vanaaja konspekt kaartidega

    Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis.

    Vanaaeg
    thumbnail
    20
    docx

    Vanaaeg

    tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee. Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra. 4. MESOPOTAAMIA ASEND JA LOODUSOLUD. Mesopotaamia (kr k ,,jõgedevaheline maa") on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel

    Ajalugu
    thumbnail
    168
    doc

    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

    autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Hominiidid – vt. mõistet „inimlased” Indoeurooplased - indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased ja leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased arvavad tänapäeval, et indoeurooplaste algkodu (nii nimetatakse tavaliselt kohta, kust võis teatud keelte levik ja rahvaste eraldumine alguse saada) asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega

    Ajalugu
    thumbnail
    39
    odt

    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

    Arvati, et teispoolsusega suhtlemiseks pidi pidama rituaale ja tseremooniaid. Nende ajal kasutati fantaasiaküllaseid kaunistatud maske. Kiviaegsed kogukonnad ja elatusalad: Kalastus ja mereloomade küttimine Korilus- viljade, pähklite, marjade jne kasutamine Elati sugukondadena(sugulusel põhinev kogukond). Mehed küttisid, naised kogusid saaki ja tegelesid korilusega. 3 enamlevinud kunsti tekkimise teooriat: a)mänglust b) usund c) bioloogiliselt tingitud Mõisted: Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni algus ­ 3000 eKr Varased tsivilisatsioonid: Sumerid, Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Kreeta-Mükeene ja Inkad ja Maiad. Kiviaeg ­( 2,5 mln-2500 eKr) Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Jääaeg- on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid

    10.klassi ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun