Loogika ja programmeerimine (0)

Programmeerimise algkursus 91 - 91
Mida selle kursusel õpetatakse? 3
SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?' 3
PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS 4
PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS 7
ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE 8
ÜLESANDED 9
PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. 9
9
SISSEJUHATUS 9
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED 10
ARVUTIGA SEOTUD MÕISTED 14
OMISTAMISLAUSE 16
ÜLESANDED 19
ARITMEETILINE JA LOOGILINE AVALDIS . OPERAND JA OPERAATOR . 20
20
SISSEJUHATUS 20
20
AVALDIS 20
ÜLEVAADE ARITMEETILISTEST OPERAATORITEST 22
23
ÜLEVAADE LOOGILISTEST OPERAATORITEST 23
ÜLESANDED 24
STANDARDPROTSEDUURID ANDMETE SISESTAMISEKS JA VÄLJASTAMISEKS. 25
25
SISSEJUHATUS 25
STANDARDPROTSEDUURID ANDMETE VÄLJASTAMISEKS 28
STANDARDPROTSEDUURID ANDMETE SISESTAMISEKS 30
VÄLJUNDI VORMISTAMINE 33
ÜLESANDED 35
MÄRKUS TRANSLAATORITE KASUTAMISE KOHTA 35
TINGIMUSLAUSE . SUUNAMISLAUSE. VALIKULAUSE. 36
36
SISSEJUHATUS 36
TINGIMUSLAUSE 37
SUUNAMISLAUSE 39
VALIKULAUSE 40
ÜLESANDED 40
STRUKTUURSED ANDMETÜÜBID: JADA, MASSIIV , KIRJE, FAIL. 40
40
Sissejuhatus 40
Jada. Massiiv. Massiivi mõõtmed 41
Massiivi deklareerimine 41
43
Massiivi kasutamine 43
Kirje 44
44
Kirje deklareerimine 44
46
Kirje kasutamine 46
Fail 46
47
Faili deklareerimine 47
48
Faili kasutamine 48
ÜLESANDED 49
MÄÄRATUD KORDUS. EELKONTROLLIGA KORDUS. JÄRELKONTROLLIGA KORDUS. 49
SISSEJUHATUS 49
MÄÄRATUD KORDUS 50
EELKONTROLLIGA KORDUS 50
JÄRELKONTROLLIGA KORDUS 51
Korduslaused keeles Pascal 52
Korduslaused keeles C 52
Korduslaused keeles Qbasic 52
KORDUSLAUSETE KASUTAMINE 53
ÜLESANDED 56
Jada järjestamine 56
Minimaalseima väärtuse leidmine maatriksist 57
Suurima summaga rea leidmine maatriksist 57
VIITMUUTUJA. ARVUTI MÄLU PAINDLIK KASUTAMINE 57
SISSEJUHATUS 57
VIITMUUTUJA OLEMUS 57
VIITMUUTUJA KASUTAMINE 58
Viitmuutuja kasutamine keeles Pascal 59
Viitmuutuja kasutamine keeles C 59
MÄLU PAINDLIK KASUTAMINE 60
Mälu hõivamine 60
Mälu vabastamine 61
TÜÜPILISED KOMISTUSKIVID 62
DÜNAAMILISED ANDMESTRUKTUURID 63
Ahel ja järjekord 63
Pinumälu ehk magasinmälu 65
ÜLESANDED 67
ALAMPROGRAMMID . PROTSEDUUR JA FUNKTSIOON 67
MILLEKS ON VAJA ALAMPROGRAMME? 67
PROTSEDUURI JA FUNKTSIOONI ERINEVUSED 68
ALAMPROGRAMMIDE KASUTAMINE 68
Pascal 69
C 70
Qbasic 71
PARAMEETER 71
GLOBAALSED JA LOKAALSED MUUTUJAD 74
ÜLEVAADE STANDARDPROTSEDUURIDEST JA -FUNKTSIOONIDEST 75
Pascal 75
C 77
Qbasic 78
ÜLESANDED 79
Sissejuhatus 87
Struktuurprogrammeerimine 87
Objektorienteeritud programmeerimine 88
Objekt, atribuut, meetod 88
Klass 89
Kapseldumine 89
Sündmused ja teated 90
Pärilikkus ja polümorfism 90
Mis on kasu objektorienteeritusest? 91
Objektorienteeritud maailm 91

Mida selle kursusel õpetatakse?

Esimese astme materjalid on jaotatud 12-ks teemaks, millega kaasnevad ülesanded harjutamiseks. Nendeks teemadeks on:

Suurem sissejuhatav sõnavõtt ehk 'Milleks on vaja programmeerimist?'

Põhimõisted: andmetüüp, väärtus, konstant, muutuja , identifikaator , võtmesõna, operand, operaator. Omistamise lause.

Aritmeetiline ja loogiline avaldis.

Standardprotseduurid andmete sisestamiseks ja väljastamiseks.

Tingimuslause. Suunamislause. Valiklause.

Struktuursed andmetüübid: jada, massiiv, kirje, fail.

Määratud kordus. Eelkontrolliga kordus. Järelkontrolliga kordus.

Viitmuutuja. Arvuti mälu paindlik kasutamine.

Alamprogrammid. Protseduur ja funktsioon.

Programmide vormistamine. Identifikaatorite süstematiseerimine. Taanete kasutamine.

Programmi dokumenteerimine . Kommentaarid. Programmi projekteerimine. Programmi testimine .

Struktuurprogrammeerimise põhimõtted. Objektorienteeritud programmeerimise põhimõtted.
Esimesel tasemel kasutatakse näidetes samaaegselt kolme programmeerimise keelt, milleks on Pascal, C ja Basic . Siinkohal tahaks rõhutada, et antud kursuse eesmärgiks ei ole mitte programmeerimiskeele täiuslik omandamine, vaid programmeerimise oskuse omandamine - need kaks oskust on erinevad! Samuti on kursuse materjalidesse peidetud soov näidata, et samasse klassi kuuluvad programmeerimiskeeled on oma olemuselt samasugused.

SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'

PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS

Masinad ja nende juhtimine

Oli kord aeg, mil inimene tegi tööd vaid käsitsi. Ta võttis küll kasutusele töövahendid oma töö kergendamiseks, kuid tänapäevases mõttes tegi ta tööd ikkagi käsitsi. Mõningate jõudu nõudvate tööde tegemiseks hakkas ta kasutama loomi, hiljem masinaid, kuid ilma inimese juuresolekuta saadi hakkama vaid väga vähestes kohtades - nii loomad kui ka masinad vajasid juhtimist. Kujutame seda järgneva joonisega:
--------- juhtimine -----------
| Masin | tegevus ei muuda muutuja väärtust
| Muutuja |