''Ajaloo keerises'' on Andrus
Kivirähki novell , mis on ülesehituselt klassikaline proosatekst .
Sissejuhatav osa, kus jutustaja looga algust teeb, annab aimu sellest, mis lugejat ees ootab. Edasi areneb lugu vestluseks, kus
tulevad välja tegelased. Pinge hakkab juba varakult tõusma, kui
lugejani tuuakse rida sündmusi, mille järel on ka kulminatsioon ehk
lugeja hakkab mõistma loos toimuvat olukorda. Pööre toimub
üheaegselt lõpp-pingega ning lugeja emotsioonid on haripunktis ega
tea, millise lõpuga on lugu. Seejärel saabub väga ootamatu
lõpplahendus.
Sündmused toimuvad ajas,
kuid kaks tegelast toovad sisse oma meenutusi . Esimesel korral jääb
see vaid ühe tegelase mõtetesse, kuid edaspidi jagab teine tegelane
oma lugusid kõigiga. Seega toimub teoses ka tagasiminekuid.
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marmara
Õppematerjali autor
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sissejuhatus, sõlmitus,
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises Teksti sündmuste areng on esitatud kronoloogilises järjestuses ja jutustatakse millestki möödunust. Kui heietatakse mälestusi, siis on need ülejäänud faabulast selgelt eristatud. Sündmused on korrastatud lineaarselt, tegevus liigub ühes kindlas suunas. Tegelased Jaan ja Margit seavad end hommikul valmis vanatädi juurde minekuks. Esmapilgul tundub olevat tegu üsna normaalse päeva algusega, kuid jutustaja toob esile tagantjärele vaadates
Proosaanalüüs "Popi ja Huhuu" Friedebert Tuglas Friedebert Tuglase poolt kirja pandud "Popi ja Huhuu" näol on tegemist novelliga, mis vastab enamikele novelli tunnustele. Tekstis on piiratud arv tegelasi, kes jäävad muutumatuteks ning sisu on tihe ja läbimõeldud. Samuti lõppeb tekst ootamatu puändiga, mille tõttu leian, et ,,Popi ja Huhuu" on suletud novell. Samas sündmustik on edasi antud väga üksikasjalikult, mis ei ole novellile iseloomulik. Näiteks read: ,,Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades." annavad edasi olukorra väga detailse kirjelduse. Leian, et seetõttu pole tegemist traditsioonilise novelliga. Loo jutustustüüp on järgnev, kuna kogu tekst on kirjutatud minevikus. Sündmused antakse edasi ajalises järjestuses, nii nagu nad ka reaalselt toim
Popi ja Huhuu analüüs Valisin analüüsiks Friedebert Tuglase novelli ,,Popi ja Huhuu". 1. Sündmuste areng selles teoses jälgib klassikalise proosa reegleid. Lugu algab sissejuhatusega, seejärel toimub teema aredus, sellele järgneb haripunkt ehk kulminatsioon ning lõpuks lahendus. Kuigi lugu algab esimese leheküljega ning lõpeb viimasega, siis see konkreetne novell algab asjade keskelt, see tähendab, et lugeja jääb mõtlema kuidas võis olukord enne seda kõike olla. Sissejuhatuses keskendutakse loo sisseelamisse ning kirjeldatakse veidi tegelasi ning asukohta ja ümbrust, mille ümber ja sees lugu toimuma hakkab. Teemaarenduses seletatakse lugu koer Popi silmade läbi. Tema maailm ja tema nägemus sellest. Kuni haripunktini on lugu seletatud suhteliselt aeglaselt, kuid pärast seda muutub tempo jälle kiiremaks. Lõpus olev lahendus on suhteliselt kiire ning ootamatu. Pinge j?
● Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi) ? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. ● Miks
Andrus Kivirähk „Ajaloo keerises“ Proosaanalüüs Andrus Kivirähki „Ajaloo keerises“ jutustatakse lugu millestki, mis on juba möödunud. Lugu algab erinevate kurjakuulutavate märkidega. “Kurjakuulutavaid märke oli õhus juba hommikul, …, inimene on ju ikka alles tagantjärele tark“ teeb autor lugejale esimeses lauses sissejuhatuse. Ilmselt, et lugejas põnevust tekitada. Järgemööda toodud näited annavad ilmekalt edasi nö tagantjärele-tarkuse (õues sajab vihma, mis muutub järjest tugevamaks, lõpuks paduvihmaks, lambipirn põleb läbi, sukapüksid on katki jne). Loo algusest on aru saada, et midagi halba juhtub. Lugejas tekitatakse pinget, toimub järjest rohkem halbu asju ja jõutakse kulminatsioonini. „Ajaloo keerises“ on modernistlik proosa, tegu ei ole kindlasti realistliku teosega. Narratiivi arenedes saame lugeda väga mitmeid õõva tekitavaid ja absurdseid vanatädi mälestusi, n
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk - Ajaloo Keerises Esmapilgul avanev narratiiv alustab küll tavapärase ,,hommikuse kohvikruusiga akna alla" astudes, kuid siiski koheselt ära märkides et ,,kurjakuulutavaid märke õhus oli juba hommikul", nimetades seda tõdemust tagantjärele tarkuseks. Ilmselgelt on see märge lisatud põnevuse tekitamiseks, looga kaasa kutsumiseks, et kõik ei ole tegelikult nii igav ja tavaline nagu alguses paistab. Narratiivi aineks on siin ilmselt elu ise, selline nagu ta kaasajal on. Päev algab tavapärase hommikuga
Proosaanalüüs F. Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Novell ,,Popi ja Huhuu" käsitleb võimu temaatikat. Alguses on kõige tähtsam tegelane Isand, varsti peale tema lahkumist saab uueks Isandaks Huhuu. Alguses ei saa loomad omavahel läbi, aga teose lõpuks on nende vahel tekkinud teatud mõttes sõprus ning Popi ei mäleta enam enda vana Isandat, vaid peab Huhuud enda uueks heaks Isandaks. Sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel ehk jutustamistüüp on samaaegne. Jutustaja on autodiegeetiline loo edastab kõiketeadev jutustaja, kes annab tegevust edasi läbi looma silmade. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist. Lugejale avaneb sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma. Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. Novelli sündmuskohaks on Isanda kodu, kus elavad veel Popi ja Huhuu. Sündmuspaika kirjeldatakse läbi Popi silmade. Võrreldes tavalise novelliga on siin rohkelt kirjeldusi ja detaile. Näiteks kirjeldatakse sündmuspaika lõhnade ja värvide abi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid