Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarbijakaitse I KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


1. Tarbijakaitse ajalooline areng, üldiseloomustus ja põhimõisted
Esimesed tarbojat kaitsvad üksiknormid kehtestati Euroopa varakeskaegse naturaalmajanduslikkus ühiskonnas.Kuni 20.sajandi keskpaigani reguleeriti tänapäevases mõõtes tarbijaõigussuhteid tsiviil-ja kaubandusõiguse regulatsiooni alusel. 20.sajandi alguses hakati detailsemalt sätestama nõudeid üksikute tarbijakaupadele.Rootsis kehtestati ostja huvide kaitseks järelmaksuga kauba kohustuslikud lepingutingimused 20.sajandi teisel külmnendil.
Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni,millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma – tarbijaid . Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti –keskse õigusharuna,mille tähelepanu keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline.
Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel.
Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust eesmärgil mis ei seondu tema majandus – või kutsetegevusega.
Vasakule Paremale
Tarbijakaitse I KT #1 Tarbijakaitse I KT #2 Tarbijakaitse I KT #3 Tarbijakaitse I KT #4 Tarbijakaitse I KT #5 Tarbijakaitse I KT #6 Tarbijakaitse I KT #7 Tarbijakaitse I KT #8 Tarbijakaitse I KT #9 Tarbijakaitse I KT #10 Tarbijakaitse I KT #11 Tarbijakaitse I KT #12 Tarbijakaitse I KT #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maasikas93 Õppematerjali autor
1.Tarbijakaitse ajalooline areng, üldiseloomustus ja põhimõisted2.Tarbijakaitse korraldus Eestis3.Tarbijaõigusele lähedased õigusharud4.Euroopa Liidu tarbijaõiguste raamistik kord5.Rahvusvaheline eraõigus ja tarbijakaitselepingud6.Tarbija õigused kauba hankimisel EL ühisturult7.Nõuded kauba ja teenuste pakkumisel tarbijale8.Kauplejale ja müüjale esitatavad nõuded9.Kaupleja teavitamiskohustused tarbija suhtes kauba ja teenuste pakkumisel10.Kauba ja hinna suhtes kehtivad nõuded11.Tarbijakaupade märgistusnõuded erinevatele kaupadele12.Tüüptingimuste olemus ja kasutamise põhjused13.Tüüptingimused lepingu osana14.Tüüptingimuste tõlgendamine15.Üllatustingimused16.Tüüptingimuste ebaõigluse kontroll17.Tüüptingimuste kohtuväline kontroll18.Tarbijate kollektiivsete huvide kohtulik kaitse tüüptingimuste kasutamisel19.Kohtu õigus kontrollida tüüptingimusi20.Poolte põhikohustused tarbijamüügi korral

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
docx

TARBIJAÕIGUS

ettevõtlusrisk. Kaupleja kohta sätestatu kohaldub ka kaupleja nimel ja huvides tegutsevale isikule tulenevalt TsÜS §-st 132, mille kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise eest nagu oma käitumise eest, kui ta kasutab seda isikut oma majandus- või kutsetegevuses või oma kohustuse täitmisel ja selle isiku käitumine on seotud teda kasutava isiku majandus- või kutsetegevusega või kohustuse täitmisega. Õiguskirjanduses on märgitud, et tarbijakaitse normide kohaldamine on õigustatud juhul, kui lepingu teine poolt on professionaalsete teenuste osutamisega või kaubanduse ja äritegevusega tegelev ettevõtja, mitte aga teine füüsiline isik, nt teine tarbija. Kui lepingu pooleks on füüsiline isik, puuduvad need spetsiifilised sotsiaal-majanduslikud tingimused, mis on tarbijaõiguse rakendamise ideoloogiliseks aluseks. Kaup Tarbijaõigussuhte objektiks on tarbijale pakutav või turustatav kaup või teenus. Kaup on TKS

Õigus
thumbnail
56
docx

KAUBANDUSÕIGUS

EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm

Õigus
thumbnail
35
docx

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhte

Riigiõpe
thumbnail
6
doc

Võlaõigus

jooksul arvates tellimuse edastamisest. Kui kaupleja seda ei tee, on tarbijal õigus saada tasutu tagasi viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Siinjuures võib kasutada ka üldisi õiguskaitsevahendeid (nt kahju hüvitamine, viivis). · Kui üleantud asi ei vasta tellitule, peab kaupleja saatekulud tarbijale hüvitama sõltumata sellest, mis on lepingus selle kohta sätestatud. Tuleks silmas pidada seda, et tarbijakaitse reeglid ei laiene üksikisikute omavaheliste tehingute ega ettevõtjate omavaheliste ostu-müügi tehingute kohta. Kui tarbijakaitse valdkonnas räägitakse kauba või teenuse müüjast, siis on mõeldud isikut, kes pakub kaupa või teenust tarbijale oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega, kui tarbija otsustab osa võtta Interneti oksjonist või ostab sidevahendit kasutades kauba eraisikult, siis ei pruugi tarbijakaitsjatel õnnestuda tarbijaid probleemide korral aidata.

Kategoriseerimata
thumbnail
8
docx

Tarbijakaitse II KT

10. Sidevaheni abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu nõuded Sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingu korral peab laenu andja täitma nii sidevahendi abil sõlmitud lepingu regulatsioonist kui ka tarbijakrediidilepingute regulatsioonist tulenevad teavituskohustused. Tarbijale saadetakse leping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliselt, et tarbija sai nende andmetega enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvuda. 11. Tarbijakaitse reisiteenuste korral. Pakettreisileping. Reisikorraldaja õigused Pakettreisilepingu regulatsioon põhineb reisipakettide,puhkusepakketide ja eskursioonipakettide kohta. Regulatsioon on üles ehitatud reisja kui lepingu nõrgema poole õiguste kaitsele sätestades reisikorraldaja detailsed kohustused ja vastutuse reisija suhtes. Reisikorraldaja õigused: Reisikorraldaja on reisiettevõtja kes koostab pakettreise ja pakub neid müügiks või müüb ise või teise reisiettevõtja kaudu.

Tarbijakäitumine
thumbnail
24
odt

Tarbija kaitse ja selle korraldus

haldusalas tegutsev valitsusasutus. • Tarbijaühendusel on õigus: • osaleda tarbijakaitsepoliitika kujundamisel ning elluviimisel • korraldada tarbijakaitsealast teavitamist, nõustamist ja õpet ning nõustada ja abistada tarbijat; • esindada tarbijat lihtkirjaliku volikirja alusel kohtus ja muus riigiasutuses ning suhetes kaupleja või tootjaga • korraldada tarbijakaitsealaseid uuringuid; • teha koostööd tarbijakaitse järelevalveasutustega. Tarbijakaitseameti kohustused on: • teostada järelevalvet seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise kohta • teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigusaktide muutmiseks või kehtestamiseks • teavitada üldsust kaupleja ja tootja tegevusest, mis rikub tarbija õigusi või kahjustab tarbija õigustatud huve;

Tarbijakäitumine
thumbnail
6
docx

Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks.docx

Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Mõisted 1)tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 2) kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup 5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus Tarbijal on õigus: 1)nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervise

Õigus alused
thumbnail
21
docx

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

17. Milline võib olla karistus kaupleja või kaubanduse korraldaja tegutsemise eest nõuetele mittevastavas tegevuskohas? Karistused on suured ja kirjas kaubandustegevuse seaduses. Tarbijakaitseseadus 18. Milline on Tarbijakaitseseaduse reguleerimisala? reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. 19. Tarbijakaitseseaduse tähenduses on: 1) tarbija ­ füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega; 2) kaupleja ­ isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust; 3) kaup ­ vallasasi, mida kaupleja pakub, müüb või muul viisil turustab tarbijale;

Sissejuhatus eraõigusse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun