Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida ookeanist lahutavad katkendlikud saarteahelikud, poolsaared või tinglik piir. Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad. Sisemeri- meri, mis on ookeaniga või teise merega ühendatud vaid kitsa väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri on osaliselt piiratud m...
JÕED Keit Arula, Maarja Lutsar, Kadri Talvik 2012 Click to edit Master text styles Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala,
2) Tegu võib olla toitebloki probleemiga. Järeldus: tuleb vahetada toiteblokk välja. 3) Emaplaat võib olla tuksis. Järeldus: tuleb vahetada emaplaat uue vastu. 4) Videokaart võib ka olla läbi. Järeldus: tuleb videokaart välja vahetada. 5) Kõvaketas võib olla läbi või pole korralikult arvutiga ühendatud. Järeldus: tuleb kõvaketas välja vahetada või kui pole korralikult ühendatud, siis tuleb üle ühendada. 2. Arvuti ei lähe võrku. 1) Kaabel on vigastatud. Järeldus: tuleb kaabel korda teha või välja vahetada uue vastu kui korda ei anna teha. 2) Arvutis internetipesa võib olla vigane. Järeldus: tuleb välja vahetada internetipesa terve vastu. 3) Interneti ruutel pole voolu all. Järeldus: ruuter tuleb ühendada vooluga. 4) Interneti juhe pole ühendatud arvutiga. Järeldus: interneti juhe tuleb ühendada arvutiga. 5) Pole wifi levi
Mis teha, Ann? Kokkuvõte TEGELASED: Ann, Anni ema Kärt, Anni kasuisa, Kätlin, Gregor, Marten, Reena, Silva jpt. Ann on teismeline ja nagu ikka sel perioodil- poisid, peod ja melu. Ann läheb tülli oma sõbranna Reenaga, kuna Reenale meeldib Gregor, aga tundub, et poiss on silma peale pannud hoopiski Annile. Ann ja Gregor hakkavad suhtlema ja Gregor kingib Annile hirmkalli kaelakee ning kuigi see tundub kahtlane, et ühel koolipoisil nii palju raha on, ei pööra teismeline sellele eriti tähelepanu. Anni sõber Kätlin on kolinud emaga Pärnusse, kuna viimase ema leidnud sealt uue mehe. Kätlinile ei meeldi seal sugugi ja ta korraldab erinevaid jamasid, et sealt minema saada. Nad suhtlevad Anniga meiliteel, rääkides, et teda ei sallita ka sealses koolis ning ta tahaks hoopis tädi juurde elama minna. Viimase jamana laseb ta lahti minna ema uue mehe koeral, mille tõttu kaotab mees oma kannatuse ja Kätlin jookseb kodust Anni juurde. A...
Suur rahapuudus 23. märtsil 2013 lugesin Postimehest Krista Kodresi artiklit doktoriõppe teemal. Ta kirjutas kõrgharidusreformi puudustest ja tekkinud probleemide lahendamisest. Kõige rohkem rõhutas autor seda, et riigi poolt pakutavad finantsvõimalused ei lähe unistustega kokku: on soov saada rohkem edukaid doktorante, aga nende õpet ei rahastata piisavalt. Tegelikkuse ja soovitava lahknemine on aktuaalne teema igas haridustpuudutavas valdkonnas. Krista Kodresi sõnul jätavad paljud doktorikraadi taotlevad õppijad kõik pooleli või lükkavad kaitsmise edasi, kuna ei jõua koormusega kaasa. Neil on palju õppida ja elamine ning toit nõuavad raha, mis iseenesest ei teki.
BIOLOOGIA NAHK Referaat Juhendaja: Pärnu 2009 NAHK Nahk on organ, mis katab inimese keha. Selle kõige tähtsam ülesanne on kaitsta organi. Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Liigse soojuse äraandmiseks laienevad nahal veresooned ja nahka tungib rohkem verd. Seetõttu hajub väliskeskkonda rohkem soojust ning kehatemperatuur langeb. Lisaks sellele aitab keha ülekuumenemist vältida higistamine, sest higi auramine keha pinnalt jahutab organismi. Külma korral aga veresooned ahenevad, nahas voolab vähem verd ja soojuse äraandmine väheneb. Nahk on ka eritusorgan, sest higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajuma valu, sooja, külma ja eri...
,,Tegutseda saab siis, kui enam ei karda’’ (Tommy Hellsten) Millegi pärast on üldine arvamus Eesti noortest kui mugavatest äraolijatest. Justkui inimesed käivad koolis lihtsalt selleks, et kuuluda tavapärasesse ühiskonna normi. Milles aga seisneb õpilaste laiskus? Kas tõesti ei lähe noortele korda, milline on nende tulevik ja kuidas nemad seda muuta saaksid? Tihtipeale polegi probleemiks laiskus, vaid pigem teadmatus ja kartus. Iga ühiskonna korralikuks funktsioneerimiseks on vaja rahuldada oma liikmeid. Kõigile meelt mööda olla on keeruline, kuid ometi just seda nõutakse oma linnalt ja riigilt. Igas linnas on oma linnavolikogu, kus toimuvatel koosolekutel pannakse paika antud asukoha normid, kuidas miski toimuma peaks ja nii edasi
Holden Caulfield Holden on väga omapärane ja heasüdamlik noormees. Juba algusest peale nägin ma, et tal ei lähe ajaloo tunnis sugugi mitte hästi. Kuid ma ei ütleks, et ta ei ole tark poiss. Ta on väga laisk oma õppimistega ja pole ime, et see on tal siis juba mitmes kool kust ta välja kukub. Ta ei ole veel aru saanud, et tal oleks aeg täiskasvanuks saada ja, et sellega kaasnevad kohustused. Temaga rääkides tundub ta väga mõistva ja toreda inimesena, aga tal pole piisavalt edasipüüdlikkust teadmiste omandamiseks. Tal puuduvad ka elus eesmärgid mille poole pürgida. Loodan, et ta saab oma asjad korda enne, kui on liiga hilja ning mõistab mida tuleb teha hea elu nimel. Mr. Spencer ajaloo õpetaja
Uurimistöö Mississipi Mississipi jõgi asub Põhja-Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos. Mississipi jõe pikkus on 3950 km ja jõgikonna pindala on umbes 3 268 000 km². Mississipi lähe asub Minnesota osariigis ja selle koordinaadid on 47° N ja 92° W. Mississipi suubub Mehhiko lahte koordinaatidel 40° N ja 90° W. Suurimad lisajõed on Ohio, Red River, Arkansas ja Missouri. Suurim voolukiirus on 5080 000 m³/s, vähim 35000. Mississipi jõgi toitub enamasti lisajõgedest ja sademetest. Suurvesi on kevadel ja suvel. Madalvesi on sügisel. Mississipi jõel esineb jääkate ainult põhjaosas. Mississipi alamjooksul alguses on jõeorg on üle 25 km lai
Armastus teeb haiget Kõik tahavad hellust ning olla armastatud. Kui armastatakse, siis usutakse teineteisesse ning ei kaotata kunagi usku. Armastus peaks olema maailma parim tunne ja kogemus. Paratamatult ei lähe kõik nii nagu soovitakse. Järjest rohkem räägitakse vägivalla teemal, eriti perevägivallast. Detsembris tuli eetrisse seriaal ''Keda ma küll armastasin?'' See seriaal räägib inimeste kogemustest vägivallast. Kuidas kõik algas ja lõppes. Üsna tihti on nii, et algul on kõik lilleline ja ilus, kuid hiljem muututakse ning saadakse üksteise iseloomust rohkem aru. Lähisuhtevägivalla all võivad kannatada kõik: tüdrukud, poisid, naised, mehed. Üheksal juhul kümnest on siiski mees
KUUES SÕRM. LUGEMISKONTROLL 1.Miks Pärtel seisis koolimaja juures? Pärt seisis koolimaja juures sest ta ootas oma õde, ta arvas ,et tema õde varjatakse ta eest. 2.Mille pidi Karina vennale loovutama? Karina pidi enda vennale loovutama enda ühe neeru. 3.Mis juhtus Karinaga, kui ta linna jõudis? Bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asvaltile kaotades teadvuse. 4.Mis meelitas poemehe Karina juurde? Poemees meelitas Karina juurde eriskummailse lõhnaga sest siis ta tundis ,et on midagi peidus ja hakkas raamatuid otsima.Karina sai kohe raamatuga kontakti kus olid sees erinevad tõed ja tahtis seda endale. 5.Kuidas ja miks Anari oli lapsepõlves häbistanud Karinat? Vend häbistas teda pükste allatirimisega, kui ta spordiolümpiaadil võitis. 13-a. armus Karina Viktorisse ja tegeles lennundusega, et poisiga koos olla, aga sellest ei tulnud midagi välja. Vend saatis talle ise kirjutatud armastuskirja, et Karina Viktoriga kohtama läheks. ...
Värvus pruun, hallitusplekid, väga Tugev lõhn, pruunikad laigud, tugev lõhn, nahk läheb kergelt värvus tumekollane, nahk katki kortsuline, märgatavalt väiksem 10 KOKKUVÕTE Õunad, mida kasutasin oma katses, tõestasid, et mu hüpotees vastab tõele. Toatemperatuuril olev õun läheb kergemini halvaks, kuna hapnik mõjutab soojal temperatuuril õunu rohkem. Jaheda temperatuuriga ei lähe õun nii kergelt halvaks ja säilib palju kauem. Seega, kui kodus on õunu, siis tuleb arvestada, et kaua need toatemperatuuril ei säili ja need tuleks kohe ära kasutada. Või kui tõesti on õunu, millele ei leia kohe kasutust, siis võiks panna need külmemasse kohta, et need seal paremini säiliks. 11 KASUTATUD MATERJAL Rebasetalu. ,,Õunte säilitamine" [WWW] http://rebasetalu.ee/oun/ounte-saeilitamine (15.01.2012)
August Kitzberg ``Libahunt`` Küsimused: 1. Mida usuti vanasti libahuntidest ning kuidas nendega käituti? 2. Kes olid Tiina vanemad? Mis neist sai? 3. Kuidas sattus Tiina Tammarude perre? 4. Põhjenda, et Tiina oli looduslähedane inimene? 5. Mille poolest on sarnased esimese ja viienda vaatuse lõpud? 6. Mis roll on teise vanaemal? 7. Miks Margus ei lähe metsa Tiinaga? 8. Kes on süüdi sinu arvates Tiina hukkumises? 9. Kas Mari usub tõepoolest, et Tiina on Libahunt? 10.Miks ei kaitse Tammarulased Tiinat? Vastused: 1.Libahunte ei tohtinud nimepidi nimetada, kuna metsakutsa pidi kurjaks saama. Arvati, et on olemas inimesi, kes oskavad end moonutada libahuntideks.Selliste kahtlustega inimesed lasti maha või peksti jõhkralt surnuks. 2. Tiina ema oli nõid(kutsuti teda nii). Ta peksti Tiina nähes surnuks
sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõisteid · Valgalapiirkond, kust jõgi saab endale vee · Lähe, suue · Langus (lähtme ja suudme kõrguste vahe), lang (langus 1 m kohta) · Pikiprofiiljõe kuju lähtest suudmeni · Vooluhulkvee kogus, mis sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget · Veereziimjõe vooluhulga muutused Maailmameri Ookean Pindala km2 Keskm Suurim sügavus sügavus Vaikne 166 241 740 4639 11 034 Atlandi 86 557 800 3927 8607 India 73 426 500 3964 7726
3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad. Suue on koht, kus jõgi suubub mõnda teisse veekokku. Allikatest saavad alguse paljud jõed. Jõesuue 6. Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21
2 vastajat arvasid, et auto peaks olema musta värvi. Üks vastaja arvas, et auto peaks olema värviline, kollane ja hall- metallik. Kuuendaks küsimuseks oli, et kust leiab car guy. 5 vastajat vastasid, et garaazi alt oma autot tüünimas ja 1 vastaja vastas et ei leiagi kuskilt. Nii see ka on, et õige car guy just garaazi all on ongi ja tuunib oma autot. Seitsmendaks küsimuseks oli, et kuidas koolis läheb. 1 vastaja vastas, et eriti ei lähe. 2 vastajat vastasid, et üldse ei lähe ja 2 vastasid samuti et normaalselt. Oli ka üks vastaja, kes vastas, et tal läheb koolis hästi. (Vt joonis 3) Loendus kogusummast Kuidas koolis Reasildid läheb? Eriti ei lähe 16,67% Hästi 16,67% Normaalselt 33,33% Üldse ei lähe 33,33% Üldkokkuvõt e 100,00% Joonis 3
Amuuri jõgi Asukoht · Hiina ja Venemaa piiril Pikkus · Ülemjooks: 883 km, 5,3 km/h · Keskjooksuks: 975 km, 5,5 km/h · Alamjooks: 966 km, 4,2 km/h · Amuuri pikkus on 4444 km Harujõed · Lisajõed: Silka ja Ononiga Suue ja lähe · Suue: Ohhoota ja Jaapani mere piiril. · Lähe: Arguni ja Silka jõe liitumisel Moguhe küla juures. Vooluhulk · Vooluhulk:11 tuhat m³/s · Toimuvad ka üleujutused Tänan kuulamast
Väike emajõgi Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone
kuna igiliikur on masin, mis teeb tööd ja liigub igavesti, pole seda tänasepäevani veel leiutatud. Optimiste, kes on proovivad igiliikurit luua, leidub tänapäevalgi. Nende väljamõeldud ideed on tihti leidlikud ja sobivad suurepäraselt loodusseaduste kehtivuse näitamiseks. 6. Kas eelarve võimaldab ka kõrvalseisjal mõista projektis tekkivaid kulusid? Ei ole aru saada, kus need arvud tulevad. Tabel ja seletuskiri ei lähe kokku. Seletuskiri on projekti ,,Igiliikuri leitamine ja kasutuselevõtt" kohta, teise projekti ,,Innovatsiooniteadlikkuse programm" puudub eelarve sootuks. Eelarves on ebakõla. Näiteks on märgitud palk 4000, seletuskirjas on märgitud tasuks 4806 (projektijuhi töötasu kuus) 7. Kas projekti riskid on piisavalt maandatud? Antud projektis pole riske mainitud, (kindlasti on nii ,,Innovatsiooniteadlikkuse
..................................................................... 7 3.4 Mahlapakkidest mängumajad.......................................................................... 7 3 1.JÄÄKMATERJALID Jääkmaterjalide kasutamine on kodumaa säästmine. Viimastel aastatel on küll inimeste teadlikkus looduse ja selle reostamise kohta kasvanud aga arenguruumi jätkub. Jääkmaterjalideks võib lugeda kõike, mida enam vaja ei lähe. Alustades riidetükkidest, mis jäävad kleidi tegemisel üle ja lõpetades puuklotsidega, millega pole ehitusel enam midagi peale hakata. Prügi võib olla naljakas ja lõbus, sellega saab mängida. Selle asemel, et karpe, purke ja igasuguseid katkiseid asju kohe ära visata, võiks oma pea ja käed natuke tööle panna ning meisterdada vaimustavaid asju. 4 2. JÄÄKMATERJALIDE KASUTAMINE LASTEAIAS
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE PUHAS PUHTA UU...
1. Millele pööratakse tänapäeva Eesti koolihariduses autori meelest liiga vähe tähelepanu ning milliseid teadmisi ja oskusi peaks kool noorele inimesele senisest enam kaasa andma? (10 punkti) Autori arvates pööratakse liiga vähe tähelepanu noorte maailmavaate kujundamisele ning ei anta edasi vajalike teadmisi ja oskusi, et elus hakkama saada. Selle asemel lastakse õpilastel palju fakte pähe tuupida, mida neil võib olla elu jooksul kordagi vaja ei lähe. Autor väidabki, et sul ei ole midagi teha elektromagnetilise induktsiooni teadmisega kui sa ei suuda ise elus toime tulla. Tema arvates võikski noortele õpetada näiteks: kuidas säilitada meelerahu, käituda väärikalt, kuidas endasse uskuda ja oma unistusi ellu viia või luua täisväärtuslikku ning tervet perekonda, kestvaid ja usaldusväärseid suhteid teiste inimestega? 2. Selgita, mida tähendab konstateering „Eesti noored on nii aktiivse osaluse,
Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, nende antud hääled ei lähe arvesse ega kandu teistele üle. Plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. 4. Too välja proportsionaalse valimissüsteemi + ja - . Negatiivseks pooleks on see, et on keerukas ja erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5. Mida tähendab poliitiline kultuur ning, mis
Kekkilä Eesti OÜ kuulub Soome ettevõtte Kekkilä Gruppi. Kekkilä Grupp valmistab ja turustab kvaliteetseid kasvumuldasid ja väetisi nii eratarbijatele, kutselistele taimekasvatajatele kui ka haljastajatele. Salajõgi (ka Veski oja) on jõgi Läänemaal Lääne-Nigula vallas Ingküla, Jalukse, Niibi, Salajõe, Saunja, Soolu ja Vedra külas. Salajõe lähe asub Jalgse külas ja suubub Saaremõisa lahte. Salajõgi on 15,6 km pikk. Alamjooksul läbib jõgi Salajõe maastikukaitseala ja Silma looduskaitseala. Salajõgi on heledaveeline ja vähese orgaanilise aine sisaldusega avalik veekogu. Salajõe jõgi läbib maa-alust karstiala. Kuna Kekkilä turbakaevanduse kuivendusvett juhitakse jõkke (miljonid kuupmeetrid rauarohket rabavett mis paekivi lahustab), on kohalikud juba aastaid võidelnud turbakaevanduse uue
mai ja 31.mai 42. Töötaja asus tööle 15 veebr ja jäi puhkusele 25 juuni. Millised kuud on puhkusetasu arvestamiseks? mai, aprill, märts, veebr. 43. Töötaja asus tööle 1 juunil ja jäi puhkusele 25 juulil. Kuidas arvutada puhkusetasu? Päevatasu arvut. aluseks on eelneva kuu so juuni palk. 44. Lähetus, täiendõpe- 6kuu töötasu/6kuu tp 45. jaan 30kp, veebr 27, märts 31, aprill 28, mai 29, juuni 28 46. täiendav vanemapuhkus- sots maks ei lähe maha!!! T/k ei lähe maha!!! Tulum läheb!!! 47. Töötasu sisse ei lähe- puhkusetasu, ravikindl, teistelt saadud töötasu, toetused. 48. Puhkusetasude reserv on rahalises vääringus 49. Kuupalk 13400, tööl 21kp, töötab 8h/p. 13400/21/8= palju saab ühes tunnis
HIIUMAA JÕED Ave Tüür 9.a NUUTRI JÕGI Kärdla jõgi, Suurjõgi Tubala külast 3,5 km lääneedela pool,suubub Tareste lahte Pikkus 11 km Valgala 40 ruutkilomeetrit Lähe asub Määvli raba lõunaosas Läbib raba, soo, metsaala ja 3km linna. Süvendatud ja õgvendatud Olulise kalandusliku väärtusega (forell 15.sept 31.jan) PIHLA OJA Leesna oja, Pihlaraba kraav Algab pihlarabast, suubub Reigi lahe lõunaossa (Kirikulahte) Pikkus 18km Valgala 72.9 ruutkilomeetrit Ülem- ja keskjooksul oja lähikonnas asustus peaaegu puudub Kalanduslikku väärtust pole SUUREMÕISA JÕGI
Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Soojusülekandes esinevate soojushulkade summa null, s est saadud soojushulk (Q1) on positiivne ja antud soojushulk (Q2) negatiivne. Keha siseenergia väheneb kui keha teeb mehaanilist tööd. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Miks teki all soe? Sp, inimene kiirgab soojust. Kiirgus läbi kasuka või teki ei lähe. Kasuka ja teki soojusjuhtiv on halb, sest seal on palju õhku. Konvents ei toimu, sest karvade vahel ei saa õhk liikuda. Sinu kiiratav soojus ei lähe välja.
..at, pude...ad, lähe...al, õde...ega, rohttaime...est, ai...ake, vii...ikas, Majahoi...ja, püksi..., kondi..., kõmpi...es, peal..., ime...les hääl..., hooksamal..., hii...lane, nõn...a, rän...ab, esin...amas, elevan...id, jaanalin...ude, maandu...a, tudu...a, triipu...est, rahul...ada, pil...istada, meelel...i, kohta...esse, kiskja...e, käi...uma, toi...ub , suur...e, Nõn...a, rän...ab, rahul...ada, esin...amas, hale...alt, Tobedad, maan...uda, sale...at, pude...ad, ai...ake, lähe...al, vaa...as, täi...is, hirmunul..., spor...ialad, elevan...id, vii...ikas, Majahoi...ja.
Nii noortel inimestel, nagu olid Romeo ja Julia, on tänapäeval enamasti teistsugused huvid. Tragöödia kirjutamise ajal oli täesti tavaline, et noored abielluvad juba alaealistena. Praegu keskenduvad aga noored muudele asjadele - hariduse omandamisele, maailmas ringi rändamisele, töötamisele. Abiellumine ei tule nii noores eas veel kõne allagi. Mõned tüdrukud vaid kujutavad endale ette, millist kleiti ja pulmakohta ta endale tulevikus soovib, kuid asi mõtetest kaugemale ei lähe. Suurt armastust tänapäeval noorte seas eriti tihti ei esine. Noori paare, kes üksteist tõeliselt armastavad, ja teavad, et tahavad oma elu üksteisega jagada ning tulevikus abielluda ja pere luua, on praegusel ajal vähe. Loomulikult on palju suhteid, kus alguses tundub kõik nii imeline ja paistab olevat palju armastust, kuid need lõppevad tihti juba mõne kuu möödudes. Tänapäeva noortel pole piisavalt püsivust, et olla pikas suhtes. Mõnes mõttes
Mulle ei meeldi (hilinema, hilineda). 36.Vennale ei meeldi kursustel (käima, käia). 36.Vennale ei meeldi kursustel (käima, käia). 37.Kolleeg kutsus mind kõnet (tõlkima, tõlkida). 37.Kolleeg kutsus mind kõnet (tõlkima, tõlkida) 38.Kas ma tohin sulle õhtul (helistama, helistada)? 38.Kas ma tohin sulle õhtul (helistama, helistada 39.Ma tahan Kanaari saartele (sõitma, sõita). 39.Ma tahan Kanaari saartele (sõitma, sõita). 40.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 40.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 41.Hakkame nüüd (sööma, süüa). 41.Hakkame nüüd (sööma, süüa). 42.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 42.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata) Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1.Lähen dokumendipilte tegema/teha. 1.Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2
Mulle ei meeldi (hilinema, hilineda). 36.Vennale ei meeldi kursustel (käima, käia). 36.Vennale ei meeldi kursustel (käima, käia). 37.Kolleeg kutsus mind kõnet (tõlkima, tõlkida). 37.Kolleeg kutsus mind kõnet (tõlkima, tõlkida) 38.Kas ma tohin sulle õhtul (helistama, helistada)? 38.Kas ma tohin sulle õhtul (helistama, helistada 39.Ma tahan Kanaari saartele (sõitma, sõita). 39.Ma tahan Kanaari saartele (sõitma, sõita). 40.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 40.Ta ei lähe näitust (vaatama, vaadata). 41.Hakkame nüüd (sööma, süüa). 41.Hakkame nüüd (sööma, süüa). 42.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata)? 42.Kas sa pead loengut (kuulama, kuulata) Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1.Lähen dokumendipilte tegema/teha. 1.Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2
Räägitakse Internetist sotsiaalvõrgustikust Facebookist. Kirjeldatakse töökohtade jaotust, kus töötatakse ja kust minnakse tööle. Elu näitab, kus on kõige parem elada. Arutatakse, kuidas arendada Tallinna kõrvale teisi ankurpunkte, kuidas kohalike maakonnakeskusi arendada, et oleks vajalikud asjad ja kohad käepärast. Eesti inimestel pole olnud rohkem liikumisvahendeid kui praegu. Jõulude ajal kaotavad linnad oluliselt rahvast kuna inimese ei lähe jõululaupäeval kõrtsi ega välja kuskile. Ainult 6% inimestest lähvad kohta, kus nad pole varem olnud. Eelistatakse saari, kus jõule veeta. Paljudel on siin suvilad ja maakohad. Paljudes maakohtades ei ole perearste, töö teeb ära asendusarst. Ettevõtlikumad tohtrid lähevad tööle ja noored maale minna ei taha. Räägitakse ühest arstist, kes töötab kolmes kohas perearstina. Noored ei lähe maale kuna kardavad nii suurt vastutust. Soome värbab
LOE HOOLEGA: Lähen kalessiga kooli (eesti k -ga lõpp) voy a escuela en calesa.(kalessiga) - Hisp k kasutatakse eessõna en, et väljendada sõiduvahendi kasutamist. Eessõna a kasutamine: Näiteks - Kooli - a escuala - eessõna a vastab küsimusele kuhu? 2. Ülesanne Loe hoolega näitelaused, mis on sõnasõnalised tõlked. Jälgi allajoonitud väljendeid. Voy a escuela a pie. Lähen kooli jalgsi. No voy a escuela en helicóptero. Ma ei lähe kooli helikopteriga. Me gusta viajar en tren porque es cómodo y Mulle meeldib reisida rongiga, sest see on rápido. mugav ja kiire Prefiero bicicleta porque es ecológico. Eelistan jalgratast sest see on loodussõbralik Avión es más rápido que autobús. Lennuk on kiirem kui buss. Viajar en coche es más seguro que en barco. Reisimine autoga on turvalisem kui lennukiga Prefiero metro porque es más barato
jätkata, et olla ametis kompetentsem. Kunagi ehk on mul ka enda ettevõte. Samas ma pole täiesti kindel, et just seda ma tahan, kuna tean, et valikuid on veel väga palju. Selles aga olen peaaegu kindel, et mu õpingud jätkuvad kutsekoolis, kus ma saan juba valida ameti. Tahaksin ka ülikooli minna, aga kardan, et minu jaoks on seal liiga keeruline ja raske. Kuigi keegi pole ka öelnud, et elus peab kergesti läbi lööma. See on kindel, et pärast keskkooli tööle ma kohe ei lähe. Arvan, et tulevikku ei saa täielikult ära planeerida, sest kunagi ei tea, mis elu ette toob ja kindlasti ei lähe kõik nii, nagu tahaks. Karjäär on ikkagi kõigil olemas, olgu siis tehtud õigeid või valesid valikuid.
tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi, beetaosakesi või siis gammakiirgust, muutudes ise teiste elementide tuumadeks Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? Alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Mis on alfaosake?Alfaosake on He(heeliumi)aatomi tuum. Mis on beetaosake? Beetaosake on elektron. Mida kujutab gammakiirgus? Gammakiirgus kujutab endast suure energiaga footonite voogu. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikude läbimisvõime? Alfa ei lähe läbi paberi, puidu ega betooni; beeta ei lähe läbi puidu, läheb läbi paberi; gamma läheb läbi betooni, läheb läbi paberi ja puidu. Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Tuuma massiarv muutub 4, laenguarv 2 võrra väiksemaks ehk tuumast väljub 2 prootonit ja 2 neutronit. Lõppoleku tuum võib jääda ergastatud olekusse ja üleminekul põhiolekusse kiirata veel. Missugune on beetalagunemise protsess? Beetalagunemisel muutub 1 neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks
Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest, jagada korraldusi, esitada küsimusi jne. kuid teevad seda meeldival viisil. ..
3) Jumala poeg 4) Jumala maine asemik 5) Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile 6) Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud 7) Paavsti volitatud esindaja 8) Maks, mida koguti kiriku ülalpidamiseks 9) Paavsti ametlikud seisukohavõtud 10) Paavst aastatel 1198 1216 11) Paavsti õukond 12) Püha Benedictuse reeglite alusel tegutsev klooster 13) 910ndal aastal Prantsusmaal rajatud klooster 14) Ingel, kes sai allilma see on põrgu peremehekes saatanaks 15) Osa hingi ei lähe mitte otse taevasse vaid läbivad etapi, kus piinlevad viimse kohtupäevani 16) Usustõe peamine allikas keskajal 17) Kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused 18) Hispaania päritolu aadliseisusest munk 19) Keskaja tuntuim teoloog (perekonnanimi) 20) Pühakutega seostatavad esemed 21) Paavsti peakate 22) Püha aupaiste 1)Esimene inimene 2)Kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud 3)Jumala poeg 4)Jumala maine asemik 5)Õigeusu e........ kirik, mis allus patriarhile
Kahjuks paljud leiavad õnne materiaalsetes asjades. Kui saadakse oma kink ollakse rahul. On ju seda oodatud ja loodetud pikalt ja nüüd on see olemas , oi kui palju rõõmu. Kergel jalutuskäigul läbi pargi leitakse maast raha . Esimene mõte, mis pähe torkab oi jumal on mind õnnistanud. Kõik see on aga üürike asjad kuluvad , raha saab otsa ja kõige selle juures kogu see rõõmu närbub ja kõik on jälle igapäevane. Aga on siis selliseid asju, mis ei kulu, ei saa otsa või ei lähe katki? On, need on need asjad, mida ei saa mõõta ei mahuühikute ega pikkusühikutega -- need on hoolivus, sõprus , armastus. Kui need on tõelised, siis nad ei kulu, ei saa otsa ega lähe katki. Me otsime õnne kaugelt, kuid tuleks vahel vaadata enda ette ning märgata kui palju on õnne ja rõõmu tegelikult meie ümber. Õnn on see kui sul on lähedased kes sinust tõeliselt hoolivad, kellele lähed sa tõeliselt korda. Kes on tühipaljalt selle üle õnnelikud, et sa eksisteerid
VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja madal reljeef. LÄHE on jõe algukoht.
või meediast võistluste tulemustest. Jälgin olümpiamänge ja maailmameistrivõistlusi. On ääretult meeldiv tunne, kui eestlane saavutab suurematel tiitlivõistlustel kõrge koha. Viimastel Sotši olümpiamängudel Eesti sportlastel väga hästi ei läinud. Pigem näitasid lõpptulemused vastupidist. Meedias ei olnud positiivset kajastust. Minul oli juba neist sportlastest ka natukene kahju, sest nad on teinud ära niivõrd suure ja tohutu töö, et sinna pääseda. Ja ega keegi ei lähe ju kunagi starti teadmisega, et ma tulen viimaseks. Kergejõustikus ootame kõik noori ja tublisid tegijaid, sest üks minu lemmikutest Gerd Kanter ei ole viimastel aegadel näidanud ennast just kõige paremini. Tegelikult teeb ta oma tööd väga hästi, kuid temast on juba palju paremaid. Tahaks et tal hästi läheks ja Eesti rahvas saaks jätkuvalt tema üle uhke olla. Väga tublid on Eesti vehklejad, eriti naiste koondis. Ühest
Päris paljud minu arust ei oska hoida endale lähedasi inimesi ja nende olemasolust rõõmu tunda. Kogu aeg tahetakse midagi muud, midagi, mida veel ei ole, aga kordagi ei mõelda selle peale, et kas seda just on vaja. Ma ütlen tihti enda lähedastele, mida ma nende vastu tunnen ja kui tähtsad nad mulle on. See tunnetejagamine teeb südame soojaks ja suhted lihtsamaks. Ja nendele inimestele, kellega ma ei tunne mingitki sidet ja nendele, kes võib-olla häirivad mind, ei lähe ma seda oma arvamust nina alla hõõruma. Küll kõik leiavad oma tee ja nende elud on nende enda teha, ei ole mina see, kes teab kellegi teise elust midagi paremini. Küsimus oligi siis selles, et kas ma tunnen, et minu jaoks tähtsad inimesed on ka minu kodumaa inimesed. Kurb, et pean eestlaste kohta nii mõnigi kord ütlema nemad aga tõesti mõne teema koha pealt ei tunne ma ennast üldse nendega samaselt. Eestlastega on raske
Õnnelikud ja Õnnetud inimesed 2013. aasta 12. jaanuari Postimehes kirjutas Jelena Skulskaja ümbritsevate elu väärtustamisest. Artikli eesmärk oli lugejat veenda, et õnnelike inimeste jaoks on tähtsamat, kui nende omaenda elu, ning just selle tõttu ei lähe õnnelikud inimesed teiste elude kallale, nagu seda teevad õnnetud inimesed, vaid lasevad teistel rahus olla ja on ise rõõmsameelsed. Põhiline ühiskonnaprobleem, millele autor igas lõigus rõhutab, on seotud inimestevaheliste konfliktidega. Ta on veendunud, et senikaua, kuni inimestel on olemas kõik, et õnnelikud olla, ei lähe nad teiste heaolu kallale. Vägivalla esinemist püüab ta seletada ka mõtete olemusega: "Elu ja surma mõtte puudumine muudab
Minu eetilised tõekspidamised Liisa Tamm Käitumisnormid Teatrisse ei lähe dressided Enne mõtled, mida ütled või teed Sõpradega võid suhelda vabalt, kuid täiskasvanute juuresolekul vali oma väljendusviisi Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks Viisakusnormid Teretamine, tänamine Õnnitlemine tähtpäevade puhul (sünnipäev, abiellumine, lapse sünd jne) Ära mõista hukka teiste inimeste kombeid või tavasid Usaldus Ole usaldusväärne
Tänavaelu Tuhanded inimesed lähevad hommikul tööle, lapsed lasteaeda või kooli, kuid selle märkimisväärselt suure hulga indiviidide kõrval, kes normaalset elu elavad, ärkab igal hommikul ka väike grupp inimesi, keda keegi ei tunne ja kelle olemasolu kellelegi korda ei lähe, ja sammub samuti oma toimetusi tegema, naised, lapsed ja mehed, räämas, kaltsudes ja näljas, ei lähe mitte tööle, kooli ega lasteaeda, vaid suunduvad jahile, toitu otsima. Nad elavad oma võõrandunud maailmas, kus kehtivad kindlad reeglid ja märgistatud piirkonnad. Nad ei tunne kirjutatud seadusi, vaid vaatavad, kuidas kõige paremini toime tulla. Inimesed ei taha neid tunda, külmavärin ja vastikustunne valdab paljusid, kui näevad räsitud inimtompe prügikastist leitud hallitanud saia nosimas ja aukus kingi jalga proovimas. Ka väikeseid
peale kus saab palju detailide kallal nokitseda ja tegelda asjadega mis ei tüüta ära pika peale. Ma sooviksin saavutada elu seda et mul oleks oma pere, kodu ja lapsed. Tahaksin kooli ära lõpetada positiivsete hinnetega, saavutada kõrge tasemega töökoht, mille jaoks peab palju vaeva nägema. Ma sooviksin kogeda palju erinevaid asju veel aga eriti sooviksin proovida langevarjuhüppeid ja palju muud adrenaliiniga seotud asju. Kui ma lõpetan kooli positiivselt siis ma olen kindel et lähe edasi õppima et saavutada oma hea ja kõrge tasemega töö koht. Kuigi tegelikult polegi palk kõige tähtsam. Kõige tähtsam oleks see et seltskond kellega koos töötan oleks rõõmsameelne, nendega oleks 2 meeldiv koos töötada. Keskkond peab olema mugav ja meeldiv ning muidugi ohutu. Ma arvan et selleks et saavutada eelnevalt iseloomustatud ideaalne
Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest
Ma tean seda, ma tunnen seda, see sama lõhn, see sama rõske õhk miski siit on nii tuttav. See hirmutab mind nii, et mu keha on vappevärinais. Mälestused vilguvad silme ees, kui ma olin siinsamas mitte vähem kui viis aastat tagasi, siin lõhnas täpselt samamoodi, kõik see on kui õudusunenägu mida ma olen pidanud läbi elama korduvalt, iga öö. Kuid nüüd on see kõik taaskord liiga reaalne, see tunne nagu ma tundsin siis kui ta mind kaasa haaras. See ei lähe mul kunagi meelest ära, kuid minu sees on arusaamatus, kas see kõik on lihtsalt taaskord paha unenägu või on saanud see elajas mind taaskord kätte? Küsimused mu sees ei lõppe, mu pea hakkab valutama sellest mõtetetulvast mis esile on kerkinud. Tunne nagu pea tahaks plahvatada ja ühtäkki ma kuulen seda sama rasket hingamist, see hingamine või õigemini see heli, see kähe heli mida see inim-elajas teeb kui ta hingab ei lähe
E-õpikud oleks minu arvates palju kasulikumad, kui raamatud. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Kuna õpilastel läheb vaja nii palju raamatuid lähevad koolikotid päris raskeks ja üks suurtest plussidest on see, et e- luger või mis iganes tahvel on kõvasti lihtsam, kui hunnik raamatuid. E- õpikutega on näiteks ühete kindlat teemat õpikust üles otsida lihtsam ja rutem ning e-õpikutele pääseb lihtsamini ligi, kui raamatutele. E-õpikud läheks ka koolile kasuks, sest siis ei lähe koolil nii palju raha uutel õpikutel ja vihikutel. Kui mingil õpikul avastatakse viga, siis on seda lihtsam parandada ja ei pea uut raamatut selle asemel trükkima. Tahvlil on ka palju rohkem kasutus võimalusi. Kirjutamis ruum pole probleemiks, teksti on lihtsam markeerida ja kopeerida tänu millele säästab palju aega ja saab kuhugi arvutisse asjad ära salvestada, kui tahvel ära kaob erinevalt vihikust. E-õpikud ja tahvlid säästaksid ka ressursse, sest siis ei läheks nii
Kui arvad, et terve maailm on Sulle selja pööranud ja Sa ei lähe kellelegi enam korda, siis meenuta üht neiut, kes on alati valmis olema sõber, kellele korda lähed. Keegi, kes on vahel põikpea, kuid kelle jaoks pole ükski mure liiga suur ja valmis pühendama oma aega, et olemas olla. Keegi, kes on kinkinud Sulle tingimusteta sõpruse, kui elu teeb haiget või kui elu kingib rõõmsaid hetki. Kuid ära unusta, et see neiu, kes kinkis Sulle oma sõpruse vajab ka ühel hetkel enda kõrvale sõpra, kes oleks lihtsalt olemas ja kes reaalselt hoolib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
