19 XIX ndvgint 67 LXVII sexgint septem 20 XX vgint 68 LXVIII duodseptugint 21 XXI vgint nus 69 LXIX ndseptugint 22 XXII vgint duo 70 LXX septugint 23 XXIII vgint trs 71 LXXI septugint nus 24 XXIV vgint quattuor 72 LXXII septugint duo 25 XXV vgint qunque 73 LXXIII septugint trs 26 XXVI vgint sex 74 LXXIV septugint quattuor 27 XXVIIvgint septem 75 LXXV septugint qunque 28 XXVIII duodtrgint 76 LXXVI septugint sex 29 XXIX ndtrgint 77 LXXVII septugint septem 30 XXX trgint 78 LXXVIII duodoctgint 31 XXXI trgint nus 79 LXXIX ndoctgint 32 XXXIItrgint duo 80 LXXX octgint 33 XXXIII trgint trs 81 LXXXI octgint nus
olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese muudab õnnetuks kõikjalt ähvardav surmahirm, kahtlused. Meid kohutab õnnetuse osakssaamise võimalus. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et ,,laste või sõprade kaotus tarka ei masenda" (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged?
veel saada. Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul. Et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja kaunistuse kujul. (Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur.) · Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? o Surmahirm on kõige hullem asi üldse, sest see võib kõikjal ligi astuda. Inimene kardab, et jääb hüvedest ilma ja see paneb teda rabelema ja mõttetult tõmblema. Ta ei mõista, mis on tõeline hüve vaid püüdleb valede asjade poole ( jumal ja tema hüved). Tõelised hüved on mõistusega tajutavad. Kuna inimesed seda ei mõista, rabelevad nemad valede hüvede eest.
auline elu õnnelikuks. Õnnetuks teeb ka surmahirm ja saamahimu, mille tõttu inimesed vajavad enda juurde eesmärgitult asju, mida nad ei vaja. Tõeliseid hüvesid tajutakse mõistusega. Samuti peab inimene hoiduma liigsest muretsemisest ammuse pärast ja ammuse üle kurvastamise pärast. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“. Kuidas ta seda põhjendab? Kas need põhjendused on õiges? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Inimene ei saa ega tohi pahandada enda õnnetuste üle. Ta peab teadma, et kõik halb, mis temaga juhtub, teostab maailma kulgu ja enesemääratlust, et säilitada kõiksust. Seneca teab, et lapse surma puhul ei asendata surnud laps nurjatu
Kuid alati saab oma õnne muuta. Tuleb leida asju, mis pakuvad meile rõõmu. Meil on tervis, katus pea kohal, söök, jook, riided olemas. XVI Õnnelikult elada tähendab ka tark olla. See, kes end muuta tahab, peab jälgima ennast mõnda aega. Ta peab aru saama, kas muutus on toimunud tema eluviisis või tema püüdlusest tarkuse poole. Filosoofia seisneb tegudes, mitte sõnades. Ta korraldab meie elu, vabastab vaimu ja aitab leida tasakaalu hinge ja keha vahel. LXXIV Kui kedagi või midagi karta, mõjutab see meie praegust ja ka tulevast elu. Kui olla surmahirmus millegi või kellegi pärast, mis ei kujuta otsest ohtu meile, siis võid jääda terveks eluks õnnetuks. Niikaua kui hirm kestab, nii kaua ei saa õnnelik olla. Samas, kes tahab õnnelik olla, tuleb endale selgeks teha, et mida vähem asju ja mida tähtsamad nad on, seda parem endale ja seda õnnelikumad me oleme. LXXVII Elule järgneb alati surm
kustutada nälg, juua, et kustutada janu, end riietada vaid selleks, et kaitsta keha külma eest. Tuleb põlata kõike seda, mis on üleliigne, igasugu ehteid, kingitusi jms. Kui elad looduse järgi, pole sa kunagi vaene, kui väärkujutluste järgi, ei saa sa kunagi rikkaks.kõiksugu ehted ja iluasjad ei tee muud, kui panevad sind veelgi rohkem ihkama. · Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese teeb ebakindlaks ja õnnetuks see, kui ta usub, et õnnelikuks olemiseks on vaja muud kui aulist elu neid hüvesid, mida annab mõistus. Me oleme õnnetud, kuna avastame, et saame selle, mis ärritab meie ihasid, kätte liiga hilja, kui üldse saame. Me tahame omada liiga palju mõttetud ja kalleid asju, mis meid kuidagiviisi targemaks ja aulisemaks ei tee ja kui me neid asju ei saa, oleme me õnnetud ja ebakindlad
heaoluks. Ei tasu hulluks minna ning arvata, et mida kallim ning väärtuslikum, seda parem ( nt võrdlus õlgkatuse ning kullast varjualune- mõlemad katavad inimest sama hästi), nõustun, et on tähtis, et peamised vajadused oleksid inimesel kaetud. Samuti nõustun sellega, et tuleb loodust väärtustada ning seada elu loodusega kooskõlas. 34. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Õnnetuks teevad inimesi lähedase surm, häbitunne, surmahirm, terviserike, vaeseus jne. Inimene ei saa olla õnnelik, kui ta elab pettekujutlustes. Kui hüved ja voorus puuduvad, on inimene õnnetu ning ebakindel. Eraldatus muudab inimese üksikuks ning endassetõmbunuks, ka rumaluse tagajärjeks on õnnetu olek. Rumal inimene on loid, teeb oma tegevusi vastumeelselt, ta ei saa olla rahul ega õnnelik. Inimene, kes tunneb pidevat lähenevat surmahirmu, ei suuda oodata
õnnelik elu saavutatakse võimaliku vähesusega, põlatakse ära üleliigne ja mittevajalik (nt ehted). Materiaalsed asjad panevad inimesi tahtma aina rohkem, ihkama järjest enam - ometi tuleks ainult süüa, et kustutada nälg, juua, et vabaneda janust ning kanda riideid, et kaitsta keha külma eest. Loodusega kooskõlalised soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. 3. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? ebakindlaks ja õnnetuks teeb inimese see, kui ta ei mõista, et ainus hüve on auline elu. Teie asju hüvedeks pidades satub inimene saatuse ohvriks, aulist elu hüveks pidades ollakse aga sisimas õnnelik. Inimesi teeb õnnetuks ka pidev surmahirm ja saamahimu - soovitakse endale eesmärgitult mõttetuid asju, ilma mingi põhjuseta, lihtsalt, et oleks olemas. Tõeliseid hüvesid tajume mõistusega. Inimest teeb õnnetuks ka liigne ammuse üle kurvastamine või muretsemine
Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Mina nõustun osaliselt Seneca mõttega. Inimene ei peaks tarbima ega vajama rohkem kui vaid hädavajalik, et elus püsida. Nagu ma olen kuulnud, saab inimene hakkama üksnes leiva ja veega. Kõik muu on iseendale tekitatud vajadused. Mida rohkm Sul on, seda rohkem pead muretsema, seda vähem aega jääb üle õnnelik olemaks. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Kõige enam teeb inimest ebakindlaks surmahirm. Õnnetuks teeb inimest muretsemine eesootava elu pärast ning ennekõike ka kurvastamine unustatud valu pärast.Keegi ei saa olla õnnelik, kui usub pettekujutlusi. Üleüldiste kartuste seas elatakse halvasti. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu ,,kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus" (lk 231)? Seneca vastab
Seneca räägib rahvale, et nad väldiksid seda, mis lihtrahvale meeldib ja mida juhus pakub. Et nad jääksid kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul ning et nad põlgaksid kõike, mis esineb ehte ja kaunistuse kujul. (Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur.) Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? o Surmahirm on kõige hullem asi üldse inimese elus, sest see võib kõikjal ligi astuda. Inimene kardab, et jääb hüvedest ilma, see paneb teda rabelema ja mõttetult tõmblema. Inimene ei mõista, mis on tõeline hüve, ta püüdleb valede asjade poole ( jumal ja tema hüved). Tõelised hüved on mõistusega tajutavad, aga kuna inimesed seda ei mõista, siis nemad rabelevad valede hüvede eest
Asjade hoidmine ja nende eest muretsemine tekitab tülgastust ja raiskab inimese aega. Aega mida võiks kasutada hoopis mõtlemise ja teadmise poole püüdlemiseks. Iga uus asi, mida inimene omab tekitab temas harakaliku iha omada aina uusi ja uusi asju kuni me lõpuks oleme mattunud nende alla. 3.Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu „kodumaa sissepiiramine, laste surm ja vanemate orjus“ (lk 231)? Seneca vastab LXXIV kirjas intrigeerivalt, et „laste või sõprade kaotus tarka ei masenda“ (lk 233). Kuidas ta seda põhjendab (Seneca jätkab seda teemat XCIX kirjas)? Kas need põhjendused on õiged? Täpsustage, kas Seneca mõistab hukka igasuguse kaasaelamise ja leina lapse kaotuse puhul? Lucius Annaeus Seneca arvates ei tohiks tarka inimest ka morjendada lähedase inimese surm. Kui inimene sureb, sureb vaid tema keha , kuid see mis täitis tema keha , voorus jääb alles.
(vt. kiri VIII 3–5, XVI 7–9) Seneca kirjades kirjeldatakse õnneliku elu võimalikkust vaid läbi vaimu ja keha tervise, õigel teel käimise, keskendudes vaid eluks vajalikule. Inimene pole kunagi vaene, kui ta on loodusega kooskõlas. Hoiduda tuleks lõbust, ilule panustamisest, materiaalse rikkuse ja edu taga ajamisest, ihadest. Kehale ja vaimule tuleks vaid nii palju anda kui heaks enesetundeks vaja. · Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV’e kirjale? Inimese elu teeb õnnetuks ja ebakindlaks pidev möödunud valude läbielamine ja sellest tingitud mure tuleviku pärast, surmahirm. Inimesed proovivad oma ebakindlust täita erinevate ihade ja pettekujutluste realiseerimisega, mis muudavad neid omakorda veel ebakindlamaks, pannes ihkama uusi asju ja tekitades sellega õnnetuse ja rahulolematuse nõiaringi. Inimkond ei keskendu aulisele elule ning vaid mõistuses asuvatele hüvedele, mida keegi meilt võtta ei saa.
soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. Valel pole ju mingit piiri. Teelise jaoks on miski kõige äärmine, eksitus on lõputu. Vabasta end niisiis pettepiltidest, ja kui sa teada tahad, kas sinu soov on kantud loomulikust või pimedast ihast, siis selgita välja, kas ta kunagi saab lõppeda. Kui pika tee läbimise järel jääb alati pikem osa läbida, siis tea, et see soov pole loomulik. Jää terveks. LXXIV. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Su kiri rõõmustas ja reibastas mind, värskendades ühtlasi mu loidu ja tuhmunud mälu. Mu Lucilius, miks ei peaks sa õnneliku elu saavutamise tõhusaimaks vahendiks pidama veendumust, et auline on ainus hüve? Sest kes teisi asju hüvedeks peab, see satub saatuse võimu alla, muutub võõrast meelevallast sõltuvaks; kes aga hüvet ainult aulisega piiritleb, see on õnnelik sisimas
annaabi.ee 
