Nektariin Nektariin on väikese siledakoorelise viljaga virsikusort. Varem räägiti virsikust ja nektariinist kui kahest täiesti erinevast liigist. Praegu on nektariini ladinakeelne nimetus Prunus persica ehk virsik. Virsikud jagunevad koore omaduste ja luuseemne eraldumise alusel kolme gruppi: 1) kergelt sametise, viltja udeja karvkattega ja hõlpsasti eralduva luuseemnega.2) samuti karvkattega, kuid halvasti eralduva luuseemnega 3) nektariinid ehk sileda koorega viljad. Virsik pärineb Hiinast, kus teda tunti juba 3000- 4000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõigi maakera subtroopilise kliimaga piirkondades. Virsik (k.a nektariin) kuulub taimeriiki, õistaimede ehk katteseemnetaimede hõimkonda, kaheiduleheliste klassi,roosilaadsete seltsi, roosiõieliste perekonda, ploomi sugukonda ning mandlipuu alamklassi, liigiks on virsik. Nektariini viljaliha on kollane ja mahlane, maitselt aromaatne ja magus
Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’ Vili Vili suur,ümmargune, lillakaspunane, kinnisevõitu luuseemnega. Meeldiva magushapu maitsega, sobib kompotiks
Leheroots 2-5 cm pikk, karvane, Lehed näärmetäppidega. Sügisel lehed purpurpunased õied valged, 2-2,5 cm läbimõõdus, valkjaskollaste tolmukatega, 10-15 kaupa hõredates kännasõisikutes. Õisiku- ja Õied õieraod karvased. vili on õunvili, ellipsoidjas, valminult oranzpunane, tumedate täppidega, 1,5- 2 cm pikkune, kollaka viljalihaga, 3-5 Viljad luuseemnega. Viljad valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule õitseb mai lõpus- juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: Talub poolvarju, kuid õitseb täisvalguse käes valgus niiskus eelistab viljakamaid savikaid muldi muld üksikpuuna, keskmiste või kõrgemate hekkide rajamiseks Kasutamine Sordid talub hästi kärpimist ja sügisel püsivad lehed suhteliselt kaua puul Märkused Prk
Õied- valged, väikesed, pööristes Viljad- 2-5 seemneline väike marjataoline luuvili VAHTRALEHIK Kalopanax Mullastik- värskeid viljakaid muldi Niiskus- Valgus- varjulises Haljastusväärtus- omapärane ja dekoratiivne Puu võra- Lehed- 5-7 hõlmased, suured, meenytavad vahtra lehti, pealt läikivad tumerohelised, sügisvärv kuldkollane Õied- 10-20 cm läbimõõduga, kerajas sarikas õisikus, kollakasvalged Viljad- väikesed, kerajad, mustad, 2 luuseemnega LUUDEROHI Hedera Mullastik- Niiskus- Valgus- varjulisel Haljastusväärtus- kasutatakse, aga mitte eriti palju kuna on väga külmahell Puu võra- Lehed- vahelduvad, hõlmised, teravaservalised lihtlehed Õied- sarikjas õisikus, ühe või kahesugulised, viie kroonlehega, kollakasrohelised Viljad- marjataoline luuvili, tavaliselt viie seemnega KASK Betula Mullastik- VIST viljakat mulda Niiskus- Valgus- talub varju Haljastusväärtus- kasutatakse paljusid liike ja sorte Puu võra-
Seemned mürgised. Kasutatakse ka haljastuses. 35. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder: Sambucus racemosa Levinud Euroopast Lääne-Aasiani. Eestisse sissetoodud. 3-4m kõrgune lopsakas põõsas. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, talub ka poolvarju ja linnatingimusi. Lehed 5-7 lehekesega, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, hallikasrohelised 4cm pikad. Õied kollakasvalged, püstised kuni 8cm pikkustes õisikutes. Õitseb mais. Viljad kuni 5mm suurused 3 luuseemnega punased marjad. Kasutatakse toiduainetööstuses, seemned mürgised. Haljastuses. Perekond lumimari: Lumimarja perekonna esindajad on suvehaljad ühekojalised madalamad põõsad. Lehed terveservalised või hõlmised, erineva kujuga sisselõigetega, ümarad või munajad. Õied kahesugulised, lehtede kaenaldes, vähemärgatavad kellukjad, kobarjates õisikutes, valged, roosad, punased, meerikkad. Õitsevad juunist-septembrini. Vili valge, punane kuni tumesinakas
maitse. Lehed piklikud.Õied valged, 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates, hästi lõhnavad. Luuvili kerajas, must, läikiv. Puit kollakaspruun, pehme, sitke. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust. Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Vili must mari, 2-4 luuseemnega. Õitseb mais-juunis. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Paljuneb seemnest, juure- ja kännuvõsust. Harilik paakspuu Frangula alnus Kõrge rohkesti hargnev põõsas või 7-8 m puu. Koor sile, mustjas, paljude heledate lõvedega. Lehed äraspidimunajad vahelduvad, lihtlehed, tumerohelised, läikivad. Õied valkjad, 36-kaupa lehtede kaenlas. Õitseb mais, sageli teistkordselt aug.-sept. Vili lihakas must, kahe luuseemnega. Külmakindel.
hallid viltjad lehed. LEHED Vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. KASVU- Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. TINGIMUSED Paljuneb hästi vegetatiivselt. KASUTAMINE Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus. Üks levinumaid hekitaimi. Läiklehine tuhkpuu Cotoneaster lucidus Kohevate Viljadega kattesoomustega võrse
Tüvi(ed) tugevasti ogalised. 1830. Võrsed: suure säsiga, tugevad, kaetud tugevate ogadega. Lehed: okste tippudesse kinnituvad kolmetisulgjad, kuni 100 cm pikkused liitlehed, lehekesed jämesaagja servaga, peaaegu istvad, piklikmunajad, kuni 13 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Õied: koondunud suurtesse tipmistesse pööristesse, õied kollakas valged, 5 tolmukaga, väikesed, VIII. Viljad: marjataolised luuviljad, kuni 6 mm läbimõõdus, 5 luuseemnega, X. Meil on kasvatatud mõnel pool, kus ka viljub (Järvselja, Sangaste, Luua, TBA, erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Harilik luuderohi (Hedera helix L.) [héliks] Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema. Haardjuurte abil kuni 30 m kõrgusele ning
Vahelduvalt kinnitunud, terveservalised, äraspidi munajad või elliptilised rootsuga lihtlehed. Lehe pikkus 3-8 cm, laius 1,5-4 cm. Pealt on nad tumerohelised, läikivad. Lehed on sulgroodsed, rood tungivad väga selgelt esile. 5. Õied ja viljad: Rohekasvalkjad mõlemasugulised õied, 3-6-kaupa lehtede kaenlas, tupp- ja kroonlehti viis. Õitseb aastas kaks korda: mais või juunis ja augustis või septembris.Keraja kujuga lihakvili, marjataoline luuvili kahe (harva kolme) luuseemnega, algul rohekaspunane, valminult must. Mürgine. 6. Kasvunõuded: Sageli lehtpuumetsade alusmetsas ja soode servades, vahel ka okaspuumetsas, eelkõige laanemetsas, aga ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskeid muldi. Põuakindel. 7. Kasutus: Puidust valmistatakse joonistussütt, tehakse nikerdustöid. Valmimata viljadest ja koorest saadakse värvainet
Sobib istutamiseks parkide alusrindesse, olles heaks pesitsuspaigaks laululindudele, samuti on tema viljad lindude seas maiuspalana tuntud. · Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga, teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad. · Õied: kollakasvalged, püstised kuni 8 cm pikkused pöörisjad õisikud, õitseb mais · Viljad: kuni 5 mm läbimõõdus, 3 luuseemnega, leekivpunased, viljad valmivad juulis- augustis. · Viljadest valmistatakse ka moosi, zeleed, marmelaadi kuid nad jäävad maitselt kaugele maha musta leedri viljadest. Seemneid ei tohi söögiks tarvitada, need on mürgised. Symphoricarpos - perekonna esindajad on suvehaljad madalamad vastakute lihtlehtedega põõsad. Perekonnas kokku 18 (15) liiki; 17 (14) liiki Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning 1 liik Hiinast (S. sinensis)
Kirde-Hiinas ka kuni 10 m kõrguse puuna. Tüvi(ed) tugevasti ogalised. 1830. Tunnused: Võrsed: suure säsiga, tugevad, kaetud tugevate ogadega. Lehed: okste tippudesse kinnituvad kolmetisulgjad, kuni 100 cm pikkused liitlehed, lehekesed jämesaagja servaga, peaaegu istvad, piklikmunajad, kuni 13 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Õied: koondunud suurtesse tipmistesse pööristesse, õied kollakas valged, 5 tolmukaga, väikesed, VIII. Viljad: marjataolised luuviljad, kuni 6 mm läbimõõdus, 5 luuseemnega, X. Meil on kasvatatud mõnel pool, kus ka viljub (Järvselja, Sangaste, Luua, TBA, erakollektsioonid). Talub varju ja on väga dekoratiivne. Soovitav oleks kasvatada soojematel kasvukohtadel ja kasutada rohkem haljastuses, eriti üksikpõõsana või väiksema rühmana. Sordid: 'Aureovariegata'; 'Pyramidalis'; 'Silver Umbrella'; 'Variegata'; Harilik luuderohi (Hedera helix L.) Helissein tähendab kreeka k. ronima, pöörlema.
eesmärkidel. Kahjuritele vähe vastupidav ja neid esineb tal rohkesti. Paljundatakse seemnest, kännu- ja juurevõsust. Esineb mitmeid vorme: täidisõieline, roosade õitega jne. Harilik türnpuu (Rhamnus catharticus) Rohkesti hargnev asteldega põõsas. Lehed ovaalsed, 3-6 cm pikad, 1,5-3 laiad, lühivõrsele kinnituvad kimpudena. Õied kollakasrohelised, lehtede hõlmas kimpudena. Vili must mari, 2-4 luuseemnega. Õitseb mais-juunis. Levinud Euroopas, Aasias, Lääne-Siberis, Kaukaasias võsades ja alusmetsana. Puit kollane, kõva, ilusa tekstuuriga. Paljuneb seemnest, juure- ja kännuvõsust. On meil saavutanud küllalt suuri mõõtmeid - TÜ botaanikaaias 7 m kõrge, läbim. 33 cm. Kroonrooste vaheperemeestaimed - kevadeosed türnpuul, hiljem lähevad üle kaerale. Türnpuud
Võrsetel leiduvad üksikud 0,51,5 cm pikad astlad. Lehed on laiad ja munajad, kahe väiksema abilehega. Suur leht on 2- 3 sügava hõlmaga. Leherool on karvad. Sügisel on lehed kollased. Viirpuu õitseb juuni I ja II dekaadil. Õisikud on 1015-õielised, kännasjad. Ühe õie läbimõõt on 1,21,5 cm. Viirpuul on õunvili. Viljad on ovaalsed, punased, 11,5 cm läbimõõdus. Viljaliha on kollane, jahukas, mõrkjas, 1 luuseemnega. Viljad valmivad septembris. Viirpuu on hea meetaim. Tema viljadest ja õitest valmistatakse südamerohtusid. Viirpuid kasvatatakse üksikult ja pöetava hekina. 5.16. Verev viirpuu (Crataegus sanguinea). Lisaks verevale viirpuule kasutatakse ka teiste viirpuuliikide õisi ja vilju, praktiliselt on kasutamist leidnud tömbilehine, viie-emakaline, üheemakaline ja harilik viirpuu. Viirpuuravimid laiendavad valikuliselt südame- ja peaajuveresooni, vähendavad erutuvust,
Punga kattesoomused kohevad, eemalehoiduvad ja nende vahelt paistavad hallid viltjad lehed. Lehed: vahelduvad terveservalised lihtlehed. 3-5 cm pikad, munajad, terava tipuga, pealt läikivad, tumerohelised, alt hõrekarvased. Kevadel naaskeljad karvased abilehed. Sügisel lehed punased. Õitseb juunis. Õied väikesed, lehterjad, roosad, paiknevad 2-12 kaupa rippuvates kännasjates õisikutes. Vili läikiv, sinakas või pruunikasmust kerajasovaalne, 2-3 luuseemnega, umbes 1 cm läbimõõduga jahukas õunvili. Valmib septembris, oktoobris. Kasvutingimused ja kasutamine Kasvutingimused: mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikkamaid muldi. Poolvarjutaluv. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Levinud alusmetsaliik. Kasutatakse haljastuses, kuna talub hästi kärpimist ja suudab kasvada ka saastunud õhus. Väga palju kasutatakse haljastuses, üks levinumaid hekitaimi. Hooldus Külmataluvus: kuni -34°C
Lillakas on 10-30 cm kõrgune maapealsete roomavate võsunditega püsik, viljuvad varred on püstised, sageli väikeste ogadega. Lehed pika rootsuga, kolmetised, lehekesed kahelisaagja servaga ja veidi karvased, keskmine leheke rombjas. Õied väikesed, valged, 3-10 kaupa sarikjais või kobarjas õisikus. Õitseb juunist augustini. Viljad valmivad alates juulist, marjad (koguviljad) on hele-punased, suhteliselt suure luuseemnega, söödavad. Kasutamine: marjad sobivad zeleede valmistamiseks. Marju on varem kutsutud linnumarjadeks. NURMENUKK Nimi Primula veris. Primula tuleneb sõnast primus esimene (taime varakevadise õitsemise järgi mõnedel Vahemereäärsetel liikidel) ja ver tähendab ladina keeles kevad, vera õige, tõeline (raviomadusi arvestades). Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: kuivadel ja parasniisketel niitudel, puisniitudel, loodudel, metsaservadel,
annaabi.ee 
