kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või täielik rebenemine ning verevalumid liigeseõõnde või liigest ümbritsevatesse kudedesse. Põhitunnuseks on valu, mis tugevneb liigutamisel ja liigesele toetumisel. Liigese piirkond tursub, valu tõttu on liigutused piiratud. Esmaabis RICE põhimõte. Nihestus Liigest moodustavate luuotste paigastnihkumine, võrreldes tavalise asendiga. Täieliku nihestuse korral kaob liigespindade kontakt täielikult, liigeskihn on rebenenud. Osalise nihestuse (subluksatsioon) puhul on osaliselt säilinud luuotste kokkupuude, esineb liigeskihnu venitus või osaline rebend. Nihestuse tunnused: liigese väliskuju muutus, liigutusfunktsiooni puudumine või funktsioonihäire, tugev valulikkus jäseme liigutamisel, turse, plõksatus trauma hetkel
Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris ehk liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Lihase, lihaskude ehitis Lihase kokku tõmme (Ca2+, atserüülkoliin, aktiin, müosiin) Energia saamine (ATP; glükoos+O2 hlükogeen Treening
Inimese skeleti põhiosad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud koos nendega ühenduvate ülajäsemete luudega ning vaagnavöötme luud koos nendega ühenduvate alajäsemete luudega. Kuju ja pikkuse alusel võib luud jagada 3 rühma : pikad(reieluu), lühikesed(randme ja kannaluu) ja lamedad(kolju) luud. Liiges on kahe või enama luu liikuv ühendus, kus luude otsad on kaetud sileda kõhrega. Kõhrega kaetus luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab liigesekihn. Joonis lk 29 all Lihas lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudes põhjustab kehaosade liigutusi Lihaste ülesanded : 1. liigutavad kehaosi 2. annavad kehale kuju 3. kaitsevad siseelundeid 4. aitavad säilitada kehatemperatuuri 5. vee ja valkude omalaadne tagavara Lihaste liigid:
PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED Inimese kehas 3 t��pi lihaseid: SKELETILIHASED e v��tlihased - v��tlihasrakkudest, liigutada luid; talitlevad tahte j�rgi, t�mbuvad kiiresti kokku, v�sivad kiiresti S�DAMELIHASED - talitlevad tahtest s�ltumata, automaatselt, v�simatult pidevalt
14. Luustiku ülesanded *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda *Luud kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi põhilisi osi *Luudes toimub vereloome *Luustik on oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht *Luutikus talletatakse rasvasid 15. Mis ülesannet täidab liigesevedelik? Liigesevedelik hoiab liigesevõide liigeseõõnes 16. Mis on nihestus? Nihestus on luuotste paigast nihkumine liigeses 17. Mis on nikastus? Nikastus on liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine 18. Lihaste ülesanded *Lihased liigutavad kehaosi *Lihased annavad kehale kuju *Osa lihaseid kaitseb siseelundeid, nt kõhulihased *Lihased on vee ja valkude omalaadne tagavara, mida organism hakkab tarvitama nälja korral *Lihased aitavad säilitada khetemperatuuri 19. Kuidas mõjutab treenimine lihaseid?
toruluude käsnolluses on punane luuüdi , toruluude õõnsuses , aga kollane luuüdi . Kollane luuüdi on toitainete eriti rasvade varupaik . Punane luuüdi on vereloomeelund . Osa punastest luuüdist asendub vanades kollase luuüdiga. Luud on lihaste kinnitumiskohad . Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil . Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät , mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav . Liigestes on luude otsad kaetud kõhrega . Kõhrega kaetud luuotste vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs . Liigest katab liigese kihn , mis ühendab liigestuvaid luid ja hoiab liigesevedelikku liigeseõõnes . Luuotsi hoiavad liigestes paigal väga tugevad liigesesidemed , kõõlused ja lihased . Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) .
taha. Tagumise ristatisideme vigastus tekib aga vastu sääre esikülge saadava löögi tulemusel, kui jalg on põlvest painutatud. Külgsidemed saavad viga tugeva löögi, ülesirutuse või -painutuse või rotatsiooni tulemusel. Külgsidemete vigastusele viitab ülepiiriline külgliikuvus põlvest, http://www.nationalsportsmed.com/knee.html Nihestus ehk dislokatsioon Liigest moodustavate luuotste paigastnihkumine, võrreldes tavalise asendiga. Täieliku nihestuse korral kaob liigespindade kontakt täielikult, liigeskihn on rebenenud. Osalise nihestuse (subluksatsioon) puhul on osaliselt säilinud luuotste kokkupuude, esineb liigeskihnu venitus või osaline rebend. Nihestuse tunnused: liigese väliskuju muutus, liigutusfunktsiooni puudumine või funktsioonihäire, tugev valulikkus jäseme liigutamisel, turse, plõksatus trauma hetkel
taastumise. 4 Taastumist tagava treeningu ülesehitus variaablus koormuse ülesehitamisel, vahendite ja meetodite variaablus. 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra. Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada. Paranemine võib võtta aega umbes 2 kuud kuni pool aastat. Kinnise luumurru korral ei ole trauma ilmselgelt nii tõsine kui lahtise korra. Nahk
............................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada. Paranemine võib võtta aega umbes 2 kuud kuni pool aastat.
Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi
· Luude õõnsustes sisaldub luuüdi -- punane osaleb verelibleda taastootmisel, kollasel on oluline roll organismi immuunsüsteemis. Mõned koljuluud on seestpoolt kaetud limaskestaga ja täidetud õhuga -- ninakõrvalsiinused. Lihased, kõõlused, sidemed,liigesed. · Luud võivad omavahel ühenduda mitmeti --sidekoe vahendusel, kõhre abil, sünoviaalne ühendus ehk liiges. Liiges on kõige levinum luude ühendusviis. Sel puhul jääb luuotste vahele liigeseõõs, mis on täidetud liigesevedelikuga. Liiges on ümbritsetud liigesekihnuga ja sidekoeliste sidemetega, mis fikseerivad liigese. Liigest moodustavate luude otsad on kaetud liigesekõhrega, mis vähendab kulumist ja amortiseerib luudele toimivaid põrutusi. Eesti Ratsaspordi Liit 2 Veterinaaria
Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja põrkadest. Luu-põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse
Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja põrkadest. Luu- põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt
Lamedatel luudel (ossa plana) on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Sellistel luudel on ulatuslik pind lihaste kinnitumiseks. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. Eri rühma modustavad õhku sisaldavad e. pneumaatilised luud, mis esinevad kolju koosseisus. Luud koosnevad väljaspoolsest kompaktainest ja seespoolsest käsnainest. Luu tugevust määrav tihe ja kõva kompaktaine on pikkadel luudel kõige paksem diafüüsis, õhenedes pidevalt luuotste suunas. Suhteliselt õhuke on kompaktainekiht lamedates ja lühikestes luudes. Kompaktainekihi paksus sõltub looma kasvu- ja toitumistingimustest ning füsioloogilisest seisundist.Käsnaine moodustub õhukestest, isekeskis käsnataoliselt seostunud luuplaadikestest ja põrkadest. Luu-põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse
pikemat aega, siis võib see olla tingitud ebanormaalsetest luulistest muutustest. Raviks kasutatakse pikemat immobilisatsiooni. • Mitte ühinemine (ingl.k non-union). Luumurd ei parane selleks ettenähtud aja piires. Luu infektsioon ja ülemäärane liigutus luu otstes on kaks põhjust kalluse mitte tekkeks. Algselt ravitakse luu mitte ühinemist pikema immobilisatsiooniga, kui probleem jätkub, teostatakse operatsioon luusisese fiksatsiooniga koos luuotste eemaldamise ja luu 4 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik siirdamisega. Väga tõsise luu kalluse mitte tekkimise korral, koos pika-aegse valu ja/või põletikuga võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon. Hilinenud keharaskuse kandmine
uksele), neist seda teha vaid kergete vigastuste korral. Raskete vigastus- esimene selili (põlveõndlate alla asetatakse mingi pehm0 tega kannatanut peaks transportima ainult meditsiiniper- ese, mis hoiaks jalad põlvedest kergelt kõverad), teins sonal, kes oskab õigeaegselt märgata komplikatsioonide selili või kõhuli. tekkimist ja anda vajalikku abi. Nihestused seisnevad liigeste luuotste paigaltnihkumi- Enamasti transporditakse kannatanut lamamisasendis ses, mida iseloomustab liigese kuju muutus ja paistetus. kellegi vahetu järelevalve all. Ehkki nihestusega kaasneb terav valu, võib nihestunud luuotsi paigaldada ainult meditsiinitöötaja. Kuni arstiabi saabumiseni saab valu vähendada külma veega niisutatud lapi asetamisega vigastuskohale. Põletused. Liiklusõnnetusel võib põletusi põhjustada bensiini süttimine
Põhisümptomid: deformatsioon, häiritud motoorika / häiritud verevarustus / häiritud tundlikkus. Terminoloogia Amputatio – jäseme või selle osa kehast eraldumine Corrosio – söövitus Combustio – põletus Congelatio – külmumine Contusio – põrutus, mis võib traumajärgse ödeemi või verevalumi tõttu kutsuda esile lokaalse turse, kuid mis pole seotud luude, sidemete, kõõluste, lihaste, närvide või veresoonte struktuuride katkemisega Dislokatsioon – murdunud luuotste nihkumine Distorsioon – venitus, ka nikastus liigese kapsli või sidemete ülevenituse või rebendiga 542 Ekskoriatsioon – nahamarrastus Fraktuur – luumurd Fractura aperta – lahtine luumurd, s.t koos haavaga Hematoom – verevalum Luksatsioon – liigese nihestus - Subluksatsioon – liigese mittetäielik (osaline) nihestus - Luksatsiooni murd – liigesesisene murd koos samaaegse liigese osalise või täieliku nihestusega Nekroos – koesurm, eluvõimetu kude
annaabi.ee 
