SARNASUSED Romantismiajastu kirjanikud Kahekõne kasutamine ( ,, Karjaste laul " J.K.Peterson / ,,II" G.G.Byron) Pühendused/oodid ( ,, Jumalale" J.K.Peterson / ,, Nutvale neitsile " G.G.Byron) Surma mainimine ( ,, Mardi Lutheruse päeval " J.K.Peterson / ,, Su elu lõppes" G.G.Byron) Lootus(,, Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul" ; ,, Lootus " K.J.Peterson / ,, Maryle"- G.G.Byron) Mõlematel luuletajatel on mitmestroofilisi luuletusi, kuid ka ühestroofilisi. ( ,, Rõõmulaul " K.J.Peterson / ,, Kuulsa Kreeka sõjalaulu järele" G.G.Byron) Looduseülistus.(,,Sügise" K.J.Peterson / ,, Laps olla muretuna veel " G.G.Byron) Mõlemale luuletajale tähtis sõprus.(,,Sõprus" K.J.Peterson / G.G.Byroni aforism : ,, Sõprus on armastus, millel puuduvad tiivad.") Tagasihoidlikkus. Epiteedid. Byron kasutab küll vähe, aga siiski kasutab. Peterson kasutab väga palju.
katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepost iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikkus ja suurejoonelisus. Sagedased on kordused, püsimotiivid ning –epiteedid. Jutustamisviis on aeglane ja rahulik, sõnastus arhailine. Kangelaslugusid oli tavaks laulda, seda viiulitaolise pilli või harfi saatel. Rüütlikirjandus tekkis, kuna rüütelkond vajas oma huvidele vastavat kirjandust. Rüütlikirjandus põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest. Kõige täiuslikuma vormi leidis rüütlikirjandus luules ja romaanis. Rändavatest laulikutest said nimepidi tuntud luuletajad ja heliloojad – trubatuurid. Trubatuurideks nimetati neid peamiselt Lõuna-Prantsusmaal, Põhja-Prantsusmaal tunti neid kui truvääre. Saksa rüütliluule nimetus oli minnesang ja lauliku nimetus minnesinger.
Romanss – romaani rahvaste lüroeepiline laul; neiu kaebelaul, kui peig on sõjas; hiljem lihtsalt armastuslaul Sirventees – enamasti poliitiline, satiiriline laul, ka sõjalaul Tensoon – (kahe poeedi) vaidlus armastuse, luule sõja vm üle Vers – kantsooni lühendatud ja lihtsustatud variant 10.Kust saadi rüütliromaanide kirjutamiseks ainestikku? -Keltide müütidest 11.Selgita, millest on juttu erinevates rüütliromaanides. -Põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest 12.Kes oli esimene prantsuse naiskirjanik ja nimeta üks tema lee. -Esimene prantsuse naiskirjanik on Marie de France ( XII saj II pool), kes elas inglise õukonnas; temalt on teada 12 leed, tuntuim neist, “Kuslapuu”, kujutab Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest 13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust.
Loodusmüstika ei olnud Smuuli puhul midagi erilist, see kuulus tolleaegse poeetika triviaalsüsteemi. Stalinistliku poliitiku elevus eksis ka tihti loodusmüstikasse. Jehovistliku, isa-aspekti kõrval on stalinistlikul müstikal ka kristoloogiline e. poja aspekt. Valitseja ja riigi suhet hakati võrdlema Kristuse ja kirku suhtega - kirik oli Kristuse müstiline ihu. Nõukogude Liit oli niisiis tervikuna Stalini keha. Smuulil esineb koguni planetaarne Stalin, teistel Eesti luuletajatel seda ei olnud eriti. Muidu oli planetaarsus (ja kollektiivsus) proletaarse poeesia määratluses sees, Proletkulti järglasel Kuznitsal, 1920ndatel. Kusjuures müstika kui selline oli tol ajal täiesti põlu all (sümbolistliku jamana), aga tegelikult on tolleaegne luule ise sügavalt müstiline ja isegi müstikat uuendav. Seda ka märgati ja tauniti. Smuuli planetaarsuses on müstilist hoogu, aga otsest õhtutõusmist ei ole (pole kasulik olnud ka). Maagiline Stalin
Maailma asustasid kahesugused inimesed halvad ja head, maailm halb, sest siin palju halbu inimesi, keda head pole söandanud ära tappa, analüüsis erinevaid inimesi - Peeter kartis metsloomi, oli linnainimene HILISSÜGIS - Eero kirjutas luuletusi neljanurksetele paberitele, vahel oli masenduses, sest luule väljendusvahendid olid piiratud, sest luule vaikib, suletud raamatusse, erinevate luuletajate nägemused luulest, luuletajatel ka nõrkushetki, luuletused tulid ise, tema pidi need lihtsalt üles kirjutama, kolleeg tegi Eero üle nalja, öeldes talle et temast oli rahvakirjanik saanud, mille peale Eero solvus, armastas maailma rohkem siis, kui ta seda ei näinud, leidis et raske aega veeta, pole midagi, unistas paremast maailmast, talvest - Augusti arvates kajakas tasakaalust välja viidud liik nagu inimenegi, mere kohal lendamise asemel tiirlesid linnas prügikastide ümber ja akende taga
. 1919. aastal lühemat aega Budapesti ülikooli kirjandusprofessor · alates 1916 Nyugati toimetajaid, aastast 1933 peatoimetaja, 1937: diagnoositakse kõrivähk · taotles klassikalist selgust ja oli meisterlik ühtviisi nii luule kui ka proosa alal, tema elutöö (luuletused, romaanid, esseed ja tõlked) kujutab tervikut, kõik osad täiendavad ning seletavad üksteist lugeja silmis on aga dominandiks jäänud tema luule · luuletajatel on kohustus rääkida "sest patuste hulgas on kaasosaline, kes vaikib" Dezs Kosztolányi (1885-1936) luuletaja, proosakirjanik, esseist, ajakirjanik, ilukirjanduse tõlkija Eesti keeles ilmunud: Häälitsev loodus; Sulejoonistused : [miniatuurid ja novellid]; · sündis 1885. a Szabadkas haritlase perekonnas · 1908: hakkab publitseerima Nyugatis · 1913: abielu näitlejanna Ilona Harmosiga · keelearendustegevus: kirjutas palju artikleid ja esseesid õigekeelsuse teemal
Peterson püüdis luua Eesti keeles nõudliku kunsti traditsioonide alusel mis valitsesid tema aja Euroopas. Ta võttis eeskuju antiik kirjanikelt, tema ajal tärkas ka romantist. Kokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, 10 oodi ja 5 pastoraali. Kirjutas ka oma päevaraamatut - kus on põhiliselt tema filosofeerimised ja mõtted. Petersoni luule aeg oli lühike ning teatud perioodiks see kadus, ka tema luule vorm oli hoopis teistsugune kui teistel luuletajatel, kes peale teda tulid. Vaba värss naasis eesti luulesse alles 20 saj alguses.. Peterson aga rõhutas oma eestlust, ka tollel ajal polnud eestikeeles luuletamine tavaline. Luule- vabavärsis, romantiline, põhines ja võttis eeskuju antiikkirajnikelt, traagiline, klassikaline luulesanr ja vorm, viimastes luuletustes riim puudus, kuulsamad luuletused: ,, Laulja" ja ,,Kuu" ( meie keele ilu ja elujõu esimene kirglik kuulutus, see on tähtis eestlastele) L
. "Ood kreeka vaasile" (urnile on tõlgitud). Sensuaalne ja värvivarjundid, mis on omased kujutavale kunstile - tõstabad Keatsi luulet esile - sellega seos ka sajandi lõpu luulega. Keats on just see, kellel on seos Elisabethi aegsete luuletajatega ja prerafaliitidega. Keatsi värsid on kerged, nad pole Schellilikult abstraktsed, detailikujutus, loomingu vältel tal kujunemine toimub ja hilisemad asjad on lihtsamad. Üldine toon on seesama mis sajandilõpu luuletajatel - loid melanhoolia. Õige romantism Prantsusmaal läheb lahti 1820. aastatel, märgiline daatum võiks olla ka 1818, seotud Victor Hugoga. Sajandipikkuse eluga autor - sellisel juhul me ei saa öelda, et ta on pesuehtne romantik. Samas tema "Jumalaema kirik Pariisis" on üsna kliseelik romantistlik teos. Iseäraliku romantismi on tinginud Pr ühiskondlik atmosfäär. Kaks varajast autori, kellest tuleks rääkida. Siin on ka proosa asetus mõnevõrra teine.
Kriitika ja nõuanded aitavad ideid enne avalikkuse ette viimist vajalikul määral põhjendada; · loovisikud loobuvad paljudest hästikorraldatud elu mõnudest ja pühenduvad tööle. Geenius loovisik, kes teeb tulemuslikult ja palju tööd. Oluline tegur on pärilikkus. N: Bachi suguvõsas 16 heliloojat, Strausside ja Kappide suguvõsa täis andekaid. Ühed on "jumalast loodud" geeniused. Lapseeast avalduvad anded luuletajatel, heliloojatel (Mozart), matemaatikutel. Teised on aeglasema arenguga suurvaimud. Lapsepõlves olid lausa andetud. N: Newtonil koolis raskusi, Darwin oli pere häbiplekk. Sellised geeniused saavutavad tuntuse täisealistena 25a. Kuid nende viljakas tegevus kestab kaua: Darwinil 50a, Freudil 55a. Geeniuse kujunemisel mängib rolli ümbritsev keskkond. Loomingulisust soodustavad ühiskonna avatus, sallivus, mõjutuste mitmekesisus, loominguliste isiksuste koostöö jne. Tähtsus on ka
kasutatumiaks vormiks prantsusmaal. Ronsard matkib antiigi kirjnikke. Tema sonetid on kõige kuulsamad, sest ta toob sisse ka mingisuguse filosoofilise erinevuse. On palju maisem, ei ole platoonilisust ja õhkamist. Kõik teised tahtsid millegipärast Petrarca moodi kirjutada, aga Ronsard mitte. Armastuse reaalsem pool. Kutsub üles elu nautima, kuni see on veel olemas. Paistab silma meeleolude hingeseisundite väga täpse edasiandjana. Ei ole tundelisust nii palju kui teistel luuletajatel. 1524-1585 "Armasuts Marii vastu", "Armastus Cassandre vastu", "Sonetid Heline'le". Inglismaal oli katsetus rahvusluulet luau, üheks katsetajaks oli Edmund Spencer. Ei olnud kuulus vaid selle päerast, et püüdis eepost kirjutada ("Haldjate kuninganna", mis jäi pooleli), kuid on kirjutanud üsnagi küpseid sonette 70-80ndatel. "Karjuse kalender", kus on tähtis, et see sisaldab 12 ekloogi, pastoraalsed luuletused. Hispaanias toimus küllatliki sujuv üleminek renessansilt barokile
Ida-Eesti poole minnes pole midagi, kõik loomad on surnud, inimesed kipuvad ka ära surema. Religionaalpoliitika. Viitab teistele tekistidele. Loomislugu mütoloogias korduv motiiv. Peidab tekste ära (mingeid teiste tekstide või autorite viiteid). Paneb muistendite ja Juhan Liivi kokku Juhan Liiv asetub Kalevipoja positsiooni. Kõlab absurdselt. 27. Milles avaldub klassikalisuse ja uuenduslikkuse põimumine kaasaegsetel noorematel luuletajatel (Carolina Pihelgase ja/või Kaur Riismaa jt loomingu näitel)? Kaur Riismaa arendab tihti kujutluslikke ruumi välja, kuid need saavad reaalsete ruumidega kokku. Näiteks luulekogu ,,Merimetsa" (2014), kirjutab hullumaja kanti ümber. Raamat räägib puhtast armastusest. Riismaa sarnaneb nooreestlastele. Väga ajakohane autor, kes väljendab väga selgesti mingit tänapäeva põhiprobleemi. Tunnusteta luule, sarnanedes nii
armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango", Visnapuu "Amores", Semper "Pierrot", Under "Sonetid", Gailit novellikogu "Saatana karussell" Tähtsus: armastusele anti uus suund (sensuaalsus, erootika), vormi rõhutamine, aitas kujuneda luuletajatel Vastuvõtt oli erinev- vanameelsed olid häiritud liigsest sensuaalsusest, heitsid ette sotsiaalset hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged. Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus,
Dante kuulus paavstipooldajate ehk gvelfide hulka. Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid. Mustad gvelfid olid äärmuslikumad, Dante kuulus mõõdukamate, valgete hulka, mistõttu oli Dante pärast mustade gvelfide võimuletulekut sunnitud Firenzest pagema. Temas süvenes vaen paavsti vastu. Dante hakkas pooldama keisrivõimu. Dante varajast loomingut kroonis esikteos ,,Uus elu" kirjutatud uues mahedas stiilis, mis rõhutas armastuse filosoofilist käsitust: stiili luuletajatel hakkab kujunema platoonilise armastuse ideaal (maine elu on vaid kõrgema vaimse elu peegeldus, armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus). ,,Uue elu" 31 luuletust on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta I korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu.
Kuid gvelfide endigi hulgas oli palju lahkhelisid, nn mustad gvelfid olid äärmuslikumad, kuid Dante kuulus mõõdukamate valgete gvelfide hulka, mistõttu oli Dante pärast mustade gvelfide võimuletulekut sunnitud Firenzest pagulusse minema. Temas süvenes vaen paavsti vastu ning mees hakkas pooldama keisrivõimu. Dante varajast loomingut kroonis esikteos ,,Uus elu", mis oli kirjutatud 'uues mahedas stiilis' (dolce stil nuovo). See stiil rõhutas armastuse filosoofilist käsitust: stiili luuletajatel hakkab kujunema platoonilise armastuse ideaal (maine elu on üksnes kõrgema vaimse elu peegeldus, armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus). ,,Uue elu" 31 luuletust on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta esimest korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu"
annaabi.ee 
