Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud........................................................................................2 3. Tunnustused......................................................................................3 4. Luulestiil.............................................................................................4 5. Elulugu Betti Alver, õige nimega Elisabet Alver, on sündinud 23. Novembril 1906 Jõgeval ning ta suri 19. Juuni 1989 Tartus. Elisabet Alver, kes oli aastast 1937 Elisabet Talviken ja aastast Elisabet Lepik, sündis Jõgevas raudteelase perekonnas. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis (praegune Miina Härma
Baroki mõistekaart Nt. Mütoloogilised ,,Jumalaemakiriku vihjed kellalööja" Luulestiil Deformeeriv Metafoorides kujutusviis t tulvil Gongonism Grotesk Kultism Luis de BAROKK Gongora Arhitektuur
Karl Martin Sinijärv Koostajad: Elen ja Triinu Elulugu Sündis 4.juunil 1971 Tallinnas Õppis Tartu Ülikoolis ,,Eesti Ekspress" ja ,,Liivimaa Kroonika" Saated ,,OP" ja ,,Jüri Üdi klubi" Eesti Kirjanike Liidu esimees (2007) Valgetähe IV klassi teenetemärk Looming Omapärane luulestiil Tundelüürika 1990.aastatel ,,täiskasvanulikkus" Tuntumad teosed 1989 ,,Kolmring" 1991 ,,Vari ja viisnurk "2011 ,,Krümitor 0671" http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#.UpYVG8RdXKt TÄNAME!:)
· Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapaistvamad saavutused: Lüüriline armastusromaan 10st kirjast Ingile Ajaluule · Talihari" · Ekspressionistlik stiil "Manitsus pühitsusele" ja "Meie aeg" · Keelemuusika ja liialdavad poeetilised kordused · Hoiak isaamaaline ("Kodumaa laul") Luulestiil Viisirikas Poeetilised vabadused Lõunaeestilised murdekujud · "Ränikivi" (1925) "Maarjamaa laulud" (1929) "Tuulesõel" (1931) Teine loominguperiood Isamaaluule Mõtteluule Loodus.Maa Armastusluule Pagulaspoeet Poliitiline võitlusluule · "Kutse" Täname kuulamast!
aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. " Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde
KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000)
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule,
1908. aastast Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920) Äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega Esimene loominguperiood Esimesed värsid 1908.aastal Nooruslüürika kolm peamist teemat olid: armastus, kaasinimene ning jumal Sümbolistlikud ja futuristlikud Teine loominguperiood Isamaaluule Armastusluule Mõtteluule Poliitiline võitlusluule Visnapuu luulestiil Luule on viisirikas Lõunaeestilised murdekujud Poeetilised vabaduse Liialdavad poeetilised kordused Tema hoiak on isamaaline Armastusluule Luuletaja kasutab naisenimesid (Maria, Ene, Alaea, Ing) Üks tema silmapaistvamaid saavutusi on lüüriline armastusromaan 10-st kirjast Ingile Tema armastusluulest eristuvad küllaldased ja jõulised tundeseisundid Nooruklikudtundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist Visnapuu luulekogud
"Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992
kirjandusliku rühmitise ,,Hirohall" ja Eesti Kostabi Seltsi tegevuses (oli viimase asutajaliige ja esimene esimees). Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades Saatchi & Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992
Terve luuletus on üles ehitatud ristriimile. Lausetes on palju kasutatud alliteratsiooni, näiteks peitis palavuse, rakkes ruunad, pesid pruunid, lõdvalt longu, vaikne värin ja kõuekõmin käis ning vähe assonantsi, näide longu noored. Epiteedina on autor kasutanud näiteks värsket heinahõngu, suur heinamaa ning isikustamist ei ole kasutatud. Terve luuletus põhineb parallelismil. Hando Runneli luulestiil on lihtne. Ta ei kasuta palju epiteete, kuid talle on iseloomulikud sagedased häälikutekordused. H. Runneli loomingus ei leidu väga palju keerulisi sõnu ja see teeb tema luuletustega tutvumise kergemaks.
Hokku pidi sisaldama kigo`t ja kireji`d. 5)Kigo- hooaeg , on sõna või väljend, mis on seotud eelkõige hooajaga, mida kasutatakse jaapani luules. Kigo kasutatakse seotud-salm vormides rengaas ja haikus, mis näitab hooajale osutatud salmi. 6)Senry- 1750ndatel tõusis esile senry ehk koomiline haiku. senry keskendus populaarsetele ja labastele subjektidele kavatsusega lõbustada ja üllatada lugejat. teemadevalik oli lai ja selline, mis pidi kahtlemata tollast lugejaskonda huvitama. luulestiil sai nime karai senry (1718-90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik haif yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. see oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi. 7)kyka, oli waka koomiline vorm. esimene suurem edo kyka antoloogia oli manzai kykash (1783), mille koostajaks oli yomo no akara. kyka huumor baseerub paljuski vulgaarsustel ning jaapanlikult elegantse mahategemisel.
elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992
Cao Cao - 2-3 saj hiinas Ida-Hani dünastia kansler , sõjapealikja samas ka osav kirjanik. Teda peei julmaks türanniks. Asutas Wei kuningriigi ( teada ka kui Cao Wei ). Kirjutas palju sõjalisi traktaate. Teos ,,kolme kuningriigi kroonika" Cao Pi Üks Cao Cao vanimatest poegadest. 2-3 saj. hiina luuletaja. Kirjutas palju lühijutukesi erinevatel teemadel. Kirjutas esimesena Hiina luulet, kus ta kasutas 7 silpi rea kohta. Cao Zhi 2-3 saj. noorem Cao Cao poeg. Hiina poeet, tema luulestiil sündis jin dünastia algusaegadel. Seda stiili, mida tema viljeles kutsuti jian`an stiiliks. Kong Rong 2-3 saj. hilise Ida- Hani dünastia kolmevalitsuse õukonna bürokraat, poeet ja väikeametnik. 20nes põlvkond konfutsiusest. Teenis oma leiba Cao Cao õukonnas. Hukati kuna ta oli Cao Cao poliitiline vastane ja suutis teda nii mõnigi kord oma rahva ees häbistada. Viljeles ka jian`an stiili, ta oli isegi üks 7 jian`an õpetlastest.selline stiil oli nagu ärev
*Jean Racine ,,Aleksander Suur" ,,Andromache" ,,Britannicus" ,,Iphigeneia Aulises" ,,Phaidra" *Jean de La Bruyere ,,Karakterid e Selle sajandi kombed" *Moliere ,,Naeruväärsed eputised" ,,Tartuffe" ,,Don Juan" ,,Misantroop" 4.UUED ZANRID JA ZANRINÕUDED BAROKK *rahvuslik draama-palju tantse, põnev, narrid *mõõga ja mantlikomöödia- lõbus,põnev,peategelane naine *kultuism loogilistest vihjetest tulvil luulestiil *manerism renessanssi ja baroki vaheline metafoorne stiil *marinism tundeline,sensuaalne,mütoloogiale toetuv kujundlikkus KLASSITSISM *valm-õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt,mille tegelasteks on enamasti lomad, esemed, jumalad või inimesed. Otsese tähenduse all peitub teine,olulisem tähendus, mis selgub valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Idamaadest pärit *ulmeromaan-vahendiks Cyrano de
kömöödiaid. Tähtsaim teos eepos "Raevunud Orlando"(1532) 46 laulu u 37000 värssi Torquato Tasso (1544-1595) poeetilised legendid, eepos "Vabastatud Jeruusalemm"(1581); ümber töötatud variant "Vallutatud Jeruusalemm"(1592) episood I ristisõjast 1099.a. 20 laulu u 15000 värssi Prantsuse renessansikirjandus Tugev itaalia renessansi mõju. Kirjandusse tulevad uued zanrid, vanad elavad üle põhjalikke mõjutusi:1)realistlik novell; 2)satiiriline romaan; 3)uus luulestiil lüürikas; 4)ilmaliku renessansidraama alged; 5)filosoofiline essee Võib eristada järgmisi perioode: I 16.sajandi I pool domineerib optimism, usk täiuslikuma elukorralduse võimalikkusesse; II 16 sajandi II pool alanud ususõjad, kahtluse ja pettumuse tundemärgid, uue rahvusliku luule ja rahvuskeele loomine Marguerite de Navarro (1492-1549) - kirjutas luulet ja näidendeid (religioosne taust); novellikogu
Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel arbujalikum kui arbujad ise“, vormirangus, kõlaline elegants. Ilu- ja kunstikummardus, lihvitud sõnakasutus, maksimalism, eksistentsialism. Luulestiil muutub järsult pärast vangilaagrist vabanemist. Väga pikad read, vabavärsis tekstid. Kõlamängud, tuletised, poeetilised etümoloogiad, paradoksid, äkkpöörded. Struktuur on pealtnäha amorfne ja laialivalguv. 3. „Kuuekümnendatelikkuse” tähendused eesti kirjanduses. 60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud
1677a. rajas oma luulekoolkonna, mis väärtustas luules selget väljendusviisi, püüet siiruse ja lihtsuse, aga ka nukruse (sabi)poole. Hilisemaks ideaaliks sai karumi (kergus, lihtsus). Bash oli suur rändur, mil ta pani kirja haibun-stiilis päevikuid. Tema viiest reisikirjast tuntuim on: Oku no hosomichi (1694). (The state is destroyed, rivers and hills remain, City walls turn to spring, grasses and trees are green.) Karai Senry 1750ndatel tõusis esile senry ehk koomiline haiku. Luulestiil sai nime Karai Senry (1718- 90) järgi, kelle kogutud luuletustest alguse saanud sarikogumik Haif yanagidaru (pajust tünn, 1765, kokku 167 kogumikku) tekitas palju furoori. See oli esimene kord, kus mae-ku jäeti kõrvale ning tsuke-ku`d käsitleti kui eraldiseisvat värssi. Naljaluule, (count the number of hairs in his masters nostrils) :D :P :D Yosa Buson (17161783) 1766a. Moodustas koos Taigi, Shha jt. Sankasha haikai luuleringi. 1773a.
kirjutanud. Loeb Poe'd, Shaw'd, romantikuid. 1845 ilmub esimene number Salongi, aasta hiljem Salong II. Need on kunstikriitilised artiklite kogumikud. Tundis kunsti päris hästi. Eelkõige keskendus Delacroix'le. Ilukirjandusliku poroosa katked, ,,Noor võlur". Osaleb 1848. a revolutsioonides, aga pigem mittepoliitilistel eesmärkidel. Käis püssiga ringi. 1857 ilmus peateos ,,Kurja lilled". Sellega tuli pahandusi, sest tema luulestiil riivas avalikku komblust väidetavalt. Flaubert sattus samal ajal oma ,,Mme Bovaryga" kohtusse. Baudelaire pidi 6 luuletust välja jätma ja trahvi maksma kohtu korraldusel. Oli jahmunud, kuna lootis edu. Luulekogus on mitmeid luuletusi naistest, armastusest, need on inspireeritud kahest inglist, mustast ja valgest. Must ingel oli alguses seksapiilne neegrinaine, aga kahjuks oli tal ka palju pahelisi omadusi: truudusetus, kerglaslikkus, valelikkus
korrlaiku ladinakeelse luuletuse kirjutanud. Loeb Poe'd, Shaw'd, romantikuid. 1845 ilmub esimene number Salongi, aasta hiljem Salong II. Need on kunstikriitilised artiklite kogumikud. Tundis kunsti päris hästi. Eelkõige keskendus Delacroix'le. Ilukirjandusliku poroosa katked, ,,Noor võlur". Osaleb 1848. a revolutsioonides, aga pigem mittepoliitilistel eesmärkidel. Käis püssiga ringi. 1857 ilmus peateos ,,Kurja lilled". Sellega tuli pahandusi, sest tema luulestiil riivas avalikku komblust väidetavalt. Flaubert sattus samal ajal oma ,,Mme Bovaryga" kohtusse. Baudelaire pidi 6 luuletust välja jätma ja trahvi maksma kohtu korraldusel. Oli jahmunud, kuna lootis edu. Luulekogus on mitmeid luuletusi naistest, armastusest, need on inspireeritud kahest inglist, mustast ja valgest. Must ingel oli alguses seksapiilne neegrinaine, aga kahjuks oli tal ka palju pahelisi omadusi: truudusetus, kerglaslikkus, valelikkus
Sõna- ja häälikumängule rajatud 1- või mitmehäälsed häälutused lähenevad ürgsele luulele, aga taotlevad ka Bretoni visuaalsele eelistatud auditiivse automatismi põhimõtte edasiarendust: lahutamatus ühtsuses esinevad semantiline sisu ja keelemuusika loovad sünteesikujundi, visuaalsus (tekst) esineb vaheldumisi keeleväliste häälitsustega. Laabani sürrealistlik luulestiil on avardanud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tiheduses ja laadis kasutamist nooremate eesti luuletajate loomingus. Kogud: 1946 „Ankruketi lõpp on laulu algus“, 1957 „Rroosi Selaviste“, 1990 „Oma luulet ja võõrast“. 21) Eesti pagulasproosa põhisuundumusi ja autoreid Pagulaskirjanik oli rahvusliku identiteedi häälekandja ja teenäitaja, kes pakkus selget ideoloogiat, hoidmaks sidet minevikuga. Pagulasromaan järgis aja- ja kohasundust
revolutsiooniliselt ja kui keegi mõtleb teisiti, siis ta lihtsalt mõtleb valesti. Kirjanikel süveneb äkki realistlike faktide kirjeldamise lembus. Arhidektuuris on olemas ka suur klassitsistlik komponent. Kui vaadata aga kirjandust, siis kirjanduses klassitsistlik normide rangus on olemas, aga on ka muid jooni. Eriti luule puhul me näeme ka vanaaegse romantika/romantismi mõjusid. Luule puhul võiks öelda isegi, et luulestiil muutub koidulapärasemaks. Draama Draamas on teatav suhteline tõus. Ta tõuseb seetõttu esiplaanile, et proosa ja luule kukuvad tagaplaanile. August Jakobson · 1946 Elu tsitadellis Jakobsonil on teatav professionaalne kirjutamisoskus olemas. Ta taipab draamateose struktuuri ja oskab ka ideoloogiaga selle üle valada. Professionaalses mõttes on tegemist silmapaistva teosega. Suurem osa tolleaegseid tekste pole nii osavalt kirjutatud.
Postmodernistlikus kirjanduses on lubatud kõik, see on eksperimentaalne ja eklektiline. Üheseolt seda iseloomustada ei saa. Modernism sattus tähelepanu keskpunkti, selle edasiarendused muutusid avangardsemaks, naljad absurdsemaks. Realistlik ja uussümbolistlik laad jäid samuti, kuid muutusid. Nüüdisluulet iseloomustavad kompositsiooniline vabadus, vabavärss, fragmentaarsus, erinevate zanride segunemine. Alles jäid ka ranged tekstitüübid. Luulestiil mitmekesistus, kuna kasutati registreid kõrgest madalani: postsümbolistlikust kõrgluulest ropendamiseni. Nooremad autorid kasutavad märke x, y, & jne. Võrukeelne luule taaselustus. 1990. aastate luule jaguneb: luuleuuendajad (Hasso Krull, Karl Martin Sinijärv), klassikaliselt viimistletud kõrgluule (Doris Kareva, Indrek Hirv) ja laululähedane luule (Priidu Beier, Tõnu Trubetsky, Contra). Lisaks mõned autorid, kelle
annaabi.ee 
