Sisukord Curriculum Vitae............................................................................2 Elulugu...........................................................................................3 Looming.........................................................................................4 Luulekogud....................................................................................5 Luulenäited....................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................7 Curriculum Vitae Isikuandmed: Nimi: Kalju Lepik Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium
4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
Betti Alver ( Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta 1. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 2. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või iroonilis...
vajaliku sihtkapitali organiseerija, vabade kunstide professor Tartu Ülikoolis 1992- 1993, U. Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja. Pseudonüümid: 1. Jaanus Andreus Nooremb (näidend "Küüni täitmine" koos Madis Kõivuga. - Looming, 1978, nr 4) 2. Robertino Rand (Edasi 1983. a, nr 265) Luule iseloomustus Läbivd teemad Luulele iseloomulikud tunnused Luulenäited Kaua sa kannatad Kaua sa kannatad kurbade naeru, seitsmes on sinu, tal peas on valjad, võta need võtmed ja viruta kaevu, sadul on seljas ja rauad on haljad, teravad tangid too tööriistakuurist, valjaste vahel on raha ja ratsmed, koer lase ketist ja lind päästa puurist, turjale tõusma pead äkitsel katsel, põll võta eest ja põgene kodust, muidu ta sind võib tantseldes tappa,
Saku Gümnaasium Juhan Viiding Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 SISUKORD Elulugu Looming Luulenäited Lisa: pilt Kasutatud kirjandus ELULUGU Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viidingu haridusteegi oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968
1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Luulenäited: "Ettevaatus klaas", "Sa hapramast hapram", "Lindprii", " Elu helbed". Betti Alveri üks loomemärksõnu on pehme, nurgatagune iroonia. Alver tuleb justkui kahe jalaga maa peale, hakkab kujutama meeltega tajutavat maailma, kirjutab väga vähe lastest kuid kõik on väga mõjuvad. Luuletusi hakkavad läbima kindlad sõnapaarid nagu näiteks must vari. Betti Alver tegutses ka tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni
paljudest keeltest Tema neljast draamast olulisim on "Tuhkatriinumäng" (1969), mis on uue, senisest tinglikuma dramaturgia näide ,,Tuhkatriinumäng" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971) "Viimse reliikvia" filmimuusika Paul Eerik Rummo on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele. Igale eestlasele tuntud ja pähe kulunud laulud on näiteks: Iga mees on oma saatuse sepp Mässajate laul Nuhkmunkade Laul Pistoda Laul Prostituudi Laul Põgene Vaba Laps Viimne Reliikvia Luulenäited ,,Mälestus suvest" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=110169 ,,Mäng" loeb Üllar Saaremäe http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=116004 ,,Jõul, jõul" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=112910 ,, Viimne reliikvia" ,,Põgene, vaba laps!" http://www.youtube.com/watch?v=neZgXJNU6NI Luuletaja sõnum lugejale PaulEerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest,
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................2 Ülevaade elukäigust.......................................................................................3 Looming...................................................................................................3-4 Luulenäited..............................................................................................5-12 Kriitika.....................................................................................................13 Pildid....................................................................................................14-16 Lõppsõna...................................................................................................17 Kasutatud kirjandus..............................................
Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões. Samuti on ta tegelnud kirjanduse tõlkimisega. Tema suurim saavutus selles vallas on Aleksandr Puskini Jevgeni Onegini tõlge. Luulenäited ''Räägi tasa minuga'' Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust "Lendav linn" (1979) tsüklist "Tähetund" Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget.
Maaturism ja teenindus Mario Jurn Doris Kareva Referaat Juhendaja: Anu Kivi Olustvere 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ülevaate elust 3. Looming 4. Raamatud,Luulekogud,Tunnustused 5. Luulenäited 6. Kokkuvõte 7. Pildid 8. Kasutatud allikad 1 1. Sissejuhatus Doris Korea on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu
2. LOOMING 5 2.1. „Nimetu saar“ 5 2.2. „Luule“ 6 2.3. „Päkesepillaja“ 6 2.4. „Alliksaar armastusest“ 7 2.5. „Alliksaar mälestustes“ 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST 8 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 Lisa 1. Luulenäited 10 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ .10 1.2. „Ärev on ärkamine äikesesse“ 12 1.3. „Hetkede surematus“ 14 1.4. „Aduvik“ 15 1.5. „Kõik on kõige peegeldus“ 16 Lisa 2. Pilt Artur Alliksaarest 18 KASUTATUD ALLIKAD 19 2 SISSEJUHATUS
aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku. Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" Luulenäited: * on tahtmine taevariik ja saamine riigi piir selle maapealse paradiisi pikk viltune valguskiir (,,Käekäik" 1973) ** ühel valgel ööl tulevad kogu maailma tantsuõpetajad ja küsivad minult rubla mul pole nii palju raha mis sellest et kord olin rikas ma saadan nad sinu juurde sa elad ju vanas kohas nad lähevad küsivad kaks aga sina ei tunne neid ära (,,Selges eesti keeles" 1974) *** Ükskõik siin ilmas, millele sa toetud, kas vastu klaverit või piljardit,
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale
Pane ise Kool PAULEERIK RUMMO Referaat Autor: Koll Kollane Juhendaja: Öö Must Tartu 2008/09 SISUKORD 1.ELULUGU.........................................................................................................3 2. LOOMING........................................................................................................4 2.1 Looming kronoloogiliselt...........................................................................5 3.KOGUD JA LUULENÄITED.......................................................................... 7 3.1 Ankruhiivaja...............................................................................................7 3.2 Tule ikka mu rõõmude juurde..................................................................9 3.3 Lumevalgus...lumepimedus.....................................................................11 3.4 Oo et sädemeid kilj...
................................................................................3 Näidendid.............................................................................................................................................5 Enn Vetemaa lühiromaanide eetilis-filosoofilisest probleemistikust ...................................................6 Teo ja tahte vahekorrast...................................................................................................................6 Luulenäited.........................................................................................................................................14 Nõia elu..........................................................................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................................................................15 Sissejuhatus
Ellen Niit Luulereferaat 1 SISUKORD 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................3 SISSEJUHATUS Ellen Niit- seda nime on arvatavasti kuulnud iga eestlane. Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt kes...
ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas. Ekspressionism- sõjavastane protest, astusid võitlusse ahnuse ja tõusiklikkuse vastu. Tagaplaanile jäeti tundeelamused, analüüsisid ja üldistasid. Tähtsaimad liikmsed olid Friedebert Tuglas ja Marie Under XI PILET 1. ,,Toomas Nipernaadi" teose sisu, Nipernaadi kui arhetüüpne kuju kirjanduses, teose idee 2. Valida käsitlemiseks 2 autorit ja nende luulenäited järgnevate hulgast: modernism 1960.-70.aastatel A. Kaalep, A. Alliksaar, J. Viidingu keelemängud. P.-E. Rummo valu ja tõetaotlus. J. Kaplinski harmooniaotsingud. H. Runneli rahvuslikkus, V. Luige uussümbolism, luule poliitiline alltekst. D. Kareva või I. Hirve armastusluule. "Toomas Nipernaadi" on mees, kes suviti rändab mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna.
ilule.Varasem luule sümbolistlik ning toetub suuresti maailmakultuuri ja -kirjanduse kujunditele ja nimedele. "Tolm ja tuli" - luulekeel nö rahvusvaheline , kujundid eelkõige Euroopa kirjandustraditsioonidest. II periood (1937-43) - Tuleb rohkem maa peale , sünged mürgimarjad. külm nuga. must vari , must sametmask. IIIperiood (alates 43-80) - tuleb elutarkus, "Helde andja" , 2originaal luulekogu "Tähetund" , "Eluhelbed". pole mahukad. luulenäited - "Vooruse võlu" , "Kuuljale" , "Asjad" . korralid emajões - ""Karda kiitust" , "Lootus". Tema luuletajahoiak esindab vaimuinimest, loojat , vaba kunstnikku. Luulet läbib eetiline nõudlikkus , mis tõstab esile inimese ausust , äraostmatust, endaksjäämist. Sõnavara on äärmiselt rikas , vorm täiuslik. Luuleraamatuid - "Lugu valgest varesest"(1931) , "Tolm ja tuli" (1936) , ""Tähetund" (1966) , ""Eluhelbed"(1971) , "Korallid Emajões" (1986). Käsikirja jäi luulekogu "Elupuu" (1943)
annaabi.ee 
