eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b
Mina Olin Siin SASS HENNO Raamatust: Räägib noorukitest, kes peavad endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. Narkootikumide müümisega.), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest. Võitis 2006. aastal romaanivõistluse. Tegelased: Rass- Käis rikkurite koolis. Elas koos enda tüdruku Sädega. Tema unistus oli saada arstiks. Tegeleses kuritegevuse ja narkootikumide müümisega, et saada raha ning maksta kinni sõbrale auto mille ta politsei eest sõites puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 T...
Arvustus Valisin lugemiseks Sass Henno raamatu „Mina olin siin“. Teos rääkis intelligentsest ja targast poisist nimega Rass, kes käib koolis ja tal on oma tüdruk. Rassil polnud ema, aga olemas oli isa, kahjuks oli ta sellega tülis ning ei suhelnud. Ta kohtub ühe vangiga, kes pakub talle tööd illegaalses narkoäris ning sellest hetkest peale hakkab Rassi elu allamäge minema. Rassil olid ka suhteprobleemid, kuna tema tüdruk polnud talle truu ning Rass tahtis tõestada, et saab ka ilma temata hakkama. Kahjuks ei saanud
Mina olin siin 1) Kes oli peategelane? Iseloomusta teda. Filmi peategelane on Rasmus, hüüdnimega Rass. Ta oli poiss, kes sattus jamadesse kuna tal oli vaja raha, et ennast ja Sädet üleval pidada. 2) Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. 3) Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 4) Kuidas tehti ,,benzukat"? ,,Benzukat" tehti nii, et mindi bensiinijaama ja lasti autol bensiinipaak täis pluss veel mõned kanistrid ning siis ilma maksmata sõideti minema. Käes olid kindad ja näod olid peaagu varjatud. Autole, millega varastamas käidi, pandi valed numbrimärgid. Kontrolliti ka, et kaameraid ei oleks. 5) Kelle valis Rass oma perekonda? Miks? Hanna, kuna Rassile ei meeldinud...
Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.
,,Siin me oleme!" Margit Leheroo X klass 2012 ,,Siin me oleme!" "Siin me oleme!" on Eesti Telefilmi 1978. aastal tehtud Eestis ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm. Film on loodud Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" ainetel. Sisu Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses,
siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida
Mina olin siin Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Rass teenis raha bensiini ning autode varastamisega, ühel otsal sai ta kõik kätte kuid politsei rikkus kõik. Boss nõudis temalt raha ikkagi. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vastas et talle ei meeldi kui keegi käperdab tema naist, Olaf ütles lahe tüüp oled. Ja sealt edasi hakkas asi allamäge minema. See Olaf, mõnipäev hiljem pakkus talle narkotsi, müügiks. Sealt mingi osa annab Olafile ja ülejäänud endale. Sellega saavat raha küll, ja saigi. Samal ööl, ta oli Olafi juures ühe sõbra ja bossi õega, tõmbasid ennast pi...
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas
Mina olin siin 1. Iseloomusta tegelasi: Rass – (peategelane) ta oli 17 aastane, elas alguses koos oma tüdruksõbraga, oskas hästi valetada. Tal polnud ema ja isaga oli tülis. Säde – peategelase tüdruksõber, ta pettis Rassi ning Rass läks temast lahku. Renita – Rassi uus tüdruk, ilus, ta oli korralikum, kui Säde. Armastas Rassi. Teised tegelased, kes veel raamatus esinesid: Rassi isa, Janar, Talis, Aivo. 2
Mina olin siin Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega. Võib järeldada, et suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased. Keegi ei taha jääda sõprade silmis naerualuseks ega tossikeseks. Kui tegelase ümber oleks olnud paremad sõbrad, hoolivam perekond, ei oleks ta mässinud end räpasesse ärisse. Paraku on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis ja t...
Mina olin siin See 2008. aastal välja lastud film räägib tänapäeva noorte elust ja just eriti seadusega pahuksis olevatest noortest. Film järgneb peategelase Rassi jälgedes kellel on vaja raha teenida, et ellu jääda. Selleks kasutab ta igasuguseid illegaalseid võtteid. Filmi on kõige rohkem võrreldud teise Eesti filmiga ,,Klass". Minu arvatest ei ole need filmid kuidagi sarnased ja sellist teist filmi ei ole tehtudki, vähemalt mitte Eestis.
Retsensioon ,,Mina Olin Siin" ,,Ükskord juhtub see kõigiga, saavad noku soustiseks". Nii arutles Rass filmis Mina Olin Siin, mille resizöör on Ilmar Raag. Kui ma seda kuulsin, siis ma hakkasin naerma. Aga kui mõelda, on sellel tõepõhi all. Süütuna ei sure siin ilmas mitte keegi, elu k***b meid kõiki läbi. Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Siis Rass läks raha hankima bensiini varastama. Kuid politsei hakkas teda jälitama, ja siis ta sõitis autoga seina, ja ise põgenes. Kui tema ,,tööandja" teada sai, nõudis ta temalt raha. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari
Mina olin siin See film räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja andis talle peksa. Rassil olid suured rahamured. Tal polnud raha et isegi süüa saada. Olari pakkus talle rahateenimis võimalust narkootikumidega äritsedes. Rass on nõus sellega raha teenima. Nad lahjendasid kasuisaga narkootikumi ja teenisid hulga raha selle maha müümisega. Olari otsustab ühel peol maha müüa veel suurem koguse kui enne. Rass ärkab järgmisel päeval ja sai aru et ta oli peol käinud sest laual vedelesid pu...
Mina olin siin Peategelane elab oluliste muutuste perioodil. Kuna muutub riigikord ja on majanduslangus on peategelane suurtes majanduslikes raskustes. Raha pole tal ka veel sellepärast, et ta ei ela vanematega koos ise veel alaealine olles. Ema on tal surnud ja isa töötab politseinikuna. Isaga ei ole peategelane suhelnud üle viie aasta. Kuna tal endal korter puudub, elab ta koos oma tüdruksõbra Sädega. Kuna Säde käib ka veel koolis, siis veab ta kodust rohkem raha välja, kui sisse toob. Nii, et Rass peab ülal pidama ka Sädet. Ise käib ta ka koolis ning tal ei ole raha isegi ennast ülal pidada rääkimata, siis veel Säde ülalpidamisest. Kooli kõrvalt otsib Rass ka juhutöid, et vähemalt natukenegi raha teenida. Kuid enamus tema töid on seadusevastased ja alailma tuleb tal politseiga tegemist teha. Nii palju ta ikka teenis, et sai osta söögi lauale, korteri üüri ära maksta ja elektri ära maksta. Sageli selle...
Mina olin siin. Sass Henno Kas inimene kujundab oma saatuse ise või mitte? Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega.Üks vanasõnagi kõlab nii, et ,,ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina". Võib järeldada, et suurteks mõjutajateks on lähiümbrus ja kaaslased. Keegi ei taha jääda sõprade silmis naerualuseks ega tossikeseks. Kui tegelase ümber ...
Joosep Seppi 10.a klass Kose Gümnaasium Arvamus mängufilmi "Siin me oleme" kohta Enamik eestlasi teab Sulev Nõmmiku lavastajakäe all 1979. aastal valminud muusikalist mängufilmi "Siin me oleme", mis on kindlasti viimase kolmekümne aasta jooksul Eesti üks populaarsemaid komöödiafilme. Juhan Smuuli monoloogi "Suvitajad" alusel kirjutas filmile stsenaariumi Enn Vetemaa ning muusika lõi Ülo Vinter. Paljud filmist pärinevad laulud on saanud vaatajate hulgas lausa klassikaks. Sageli kõlab lauluvõistlustel lapsehäälne laul "... kui on meri hülgehall ..." või raadiost soovilauluna " ... ei õnnetähe all ma sündin`d maailma ..."
Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta salaja unistab. Minule see film meeldis, see oli õpetlik ja kohati jõhker, aga arvan ,et see ei õpetaks midagi ,kui poleks jõhker.
TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis
Kõigel siin ilmas on hind? Hind on millegi väärtus, mille eest me tasume. Me ei pruugi seda teha ainult rahaga, vaid ka aja ja vaevaga. Me ei sarnane üksteisega, seega on meie mõjutamine erinev. Kes läheb kergelt õnge, kes mitte. Aga kas kõigel siin ilmas on hinnasilt küljes ja kui kalliks võib see osutuda? Väga paljud käivad tööl, seega teavad, mis see on. Kõike, mida sa teed, tuleb teha õigesti. Selle eest ju palka saadaksegi. Kuid on ka neid inimesi, kes eelistavad eelkõige raha. Nad ei ole huvitatud, kuidas rahakott täitub, peaasi et täitub. Kõige levinum viis on korruptsioon, kus altkäemaksu pärast saavad teised kannatada. Aga kui see nii levinud on, siis järelikult töötajad eelistavad
Andres Lofitski Kõigel siin ilmas on hind? Tänapäeva maailmas on võimelik kõike raha eest. Kuid kas see on tõesti nii lihtne? Muidugi mitte, vaatleme nii, et isegi teist inimest on võimalik osta raha eest. On sellel mõtet? Mis me sellest saame? Hetkeline heaolu, mis ei ole midagi väärt. Kasutad inimest nagu mänguasja või eset, kui iva paikneb selles, et moraalset või hingelist heaolu ei ole võimalik saavutada sellisel moel. Enda enese hing on tähtsam, mida pole võimalik müüa. Ma arvan, et
Muljetavaldavad skeemid olid ka näiteks varguse puhuks valmis pandud, ent nagu ka teoses selgus, siis isegi parimad plaanid võivad minna vett vedama ning igal lool pole õnnelik lõpp. Seda raamatut soovitaksin kindlasti kõigile omavanustele, sest ma usun et ka teistel oleks seda huvitav ning samas ka õpetlik lugeda. Samas võiksid ka vanemad inimesed, kes roppusi kannatavad selle teose kätte võtta, et mõista mis võib noortega tänavatel toimuda. ,,Mina olin siin" pani mind tõsiselt mõtlema noorte üle, kes elavad väljaspool piire ja kasvavad ilma vanemate kontrollita. Niisiis elu polegi alati lihtne, kuid hakkama tuleb siiski mingil moel saada.
Elu siin ja sealpool piiri (võrdlused teoses, reaalne elu) Raamatu peategelane Grete näeb elu Eestis väga mustades värvides. Siin tuleb teha väga palju tööd, aga majanduslikku kindlustunnet ei teki kunagi, normaalsed mehed puuduvad, inimesed on kurjad ja ilm on väljakannatamatult vastik. Samas on Hispaania ideaalne elukoht ja kõik sellega seonduv on imeline. Reaalses elus ei ole see kõik nii äärmuslik. Kõigil on võimalik õppida ja leida sobiv ning tasuv töö. Eesti kliima on võrreldes lõunamaadega hea, sest siin on neli aastaaega ning pole pidevalt kuum
Kõigel siin ilmas on hind Tänapäeva ühiskonnas on raske ilma rahata toime tulla. Raha toob inimestele kasu. Küll aga kõike selle eest ei saa. Samuti on igal teol oma tagajärg, mille eest peame vastutama meie ise. Millel siin ilmas on oma hind ning millel mitte? Raha annab palju eeliseid. See annab kõrgemat positsiooni ja kindlustust elus. Mõned aga ei oska raha õigesti käsitleda. Rikkamad saavad lubada haridusteel erakoole, tunnistuste võltsimist ning palju muud. Samuti võivad paremal järjel olevad inimesed maksta altkäemaksu, et kehvast olukorrast välja tulla või näidata end paremas valguses. Jõukamal järjel olevad inimesed saavad soetada endale väärtesemeid, autosid ja uhkeid maju. Neid ei
Keivin Mina olin siin Sass Henno Autorist: Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Sass Henno taust ja tee kirjandusse ei ole traditsiooniline eesti kirjaniku tee, kus, olgem ausad, massikehana domineeris veel hilise ajani eesti fillist vareenikunäksija, kelle eluvõõrad ja ometi kõikemõistvad silmad vaatasid läbi elevandiluust torni akende. Sisenemine «eesti kirjandusmaastikule» tähendab arvatavasti rohkemat kui iiveldama ajavat sõnakõlksu, see tähendab ka iiveldama ajavat reaalsust
Katkised perekonnad Suhted tüdrukutega Vangis olek Hinnang teosele Hea raamat, mis oli kirjutatud sujuvalt ja noortepäraselt. Siiski ei olnud see päris minu maitse, sest oli meeletult palju roppuseid ja veidi liiga julm. Raamat vastas ootustele ja soovitan kõigile, kellele meeldivad realistlikud ja põnevust täis raamatud. Sass Henno Sass Henno sündis sügisel 1982. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina.Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina.Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.
Millele pani mõtlema Sass Henno romaan ,,mina olin siin". Sass Henno jutt on ladus ja mõnusasti loetav ja seda algusest lõpuni. See räägib kuidas noored on hulljulged ning tegelevad sellega mis kõige kergemini raha sisse toob, selleks on varastamine ja narkootikumide müümine aga loomulikult see lõbu ei kesta neil kaua kuna tuleb mängu politsei, kes nad arreteerivad valesüüdistusega, kuid kuidas nemad pidid teadma, et Rassi diiler oli surnud. Raamat pani mõtlema, et mõne inimese elu võibki selline olla. 24/7 pidu,
siin oleme kasvanud tere kallid klassikaaslased. Mõelge natuke selle üle, et me oleme praktiliselt 9 aastat koolis veetnud. ja olen kindel et suurem osa meist veedab veel mitu aastat siin, kui mitte selles koolis siis kindalsti mõnest teises. seega võib julget öelda et me oleme koolis kasvanud. Kool on tegelikult kõige alus. Öeldakse et kasvatus algab kodust, nii see ka on, aga ka koolil on praktiliselt sama tähtis roll. Hiljuti saime endale uue koolimaja. Uus ja puhas keskkond sundis meid kindalsti korralikumalt käituma ja ennast üleval pidama. Aga me peaksime kooli ka tulevatele põlvedele hoidma, et mõne aasta pärast ei peaks uuesti remonti tegema. Mida
(name) Original title: "Mina olin siin" Genre: Drama Director: René Vilbre Adaptation and script: Ilmar Raag Director of Photography: Mait Mäekivi Art Director: Jaagup Roomet Rasmus Kaljujärv Hele Kõre Tambet Tuisk Margus Prangel Marilyn Jurman Runtime: 87 min Release Date: September 2008 Country of origin: Estonia Rass (dreams and chance to start better life) http://www.minaolinsiin.com http://www.forumcinemas.ee/movie/4789/ http://filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&id=4050
Tegutseti kaup-kauba-vastu-printiibil. Kui taheti riideid, anti vahetuseks samas väärtuses mune või käsitööd. Tihti polnud maal selleks vajadustki, sest kõik valmistati ise. Raha tulekuga kaasnesid probleemid. Inimesed, kes olid endale suurema või viljakama maatüki hankinud, sattusid selgesse eelisseisu. Tekkis olukord, kus kõik maksis. Hakkas vohama ebaõiglus ja bürokraatia. Rikkamad said järk-järgult võimule. Kas kõik on ostetav ja ainult rahaküsimus? Kas kõigel siin ilmas on hind? Kahtlemata annab raha võimu. Tänapäeva demokraatias pelgalt seisusest või varandusest valitsemiseks ei piisa, küll aga aitab rikkus sellele palju kaasa. Võib-olla oli see juhus, kuid Tallinna linnavolikogu eelmistel valimistel võitis erakond, kes reklaamile enim ressursse kulutas. Veel üks eelis kõrgemaks positsiooniks on haridus. Isegi selles on paremini kindlustatud inimestel paremad võimalused. Rikkamad saavad lubada kalleid erakoole ja
Mina olin siin Keegi ei müü puhast kraami. Kõik ainult ütlevad, et müüvad. Täpselt nagu keegi ei armasta sind. Ainult ütlevad, et armastavad. Põnevusdraama ,,Mina olin siin" põhineb Sass Henno romaanil ,,Mina olin siin. Esimene arest". Peategelaseks on seitsmeteistkümneaastane eliitkooli õpilane Rass, kelle ema sooritas enesetapu ning politseinikust isaga pole suhted just kõige paremad. Rass arvas isa politseinikutööst vaid seda, et järelikult oli lähedastega kõik nii korras, et ta pidi hakkama teiste pärast muretsema. Rassi elu muutus allakäiguredeliks kui teda hakkasid kimbutama rahaprobleemid ning suhted lähedastega
,,Mina olin siin" Sass Henno Esitluse kavapunktid · Teose autor · Tegevusaeg ja koht · Teose teemad · Tegelased · Peategelane · Teose probleemid ja nende lahendused · Teose eripära · Hinnang Teose autor Sass Henno sündis 1982. aasta sügisel Tartus. Vahemikus 1989-2001 aastal õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis. 2004. aastal võitis ta romaaniga "Mina olin siin" romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Tegevusaeg ja koht · Teose tegevuskoht on Tartu. · Tegevus aeg on peale sajand vahetust. Teose teemad · Olari vanglast välja saamine · illegallsed tööotsad · narkootikumide müük http://3.bp.blogspot.com/_5Qcl1S1MdQQ/STgN_S8PvLI/AAAAAAAA SCU/E-M2-fL_DNs/s1600-h/illus1.gif Tegelased · Rasmus ehk Rass - Peategelane · Mõssa - Rasmuse vend · Aivo -
"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui
Mina olin siin Sass Henno Tanel Turro Xr Lühikokkuvõte Teos “Mina olin siin” rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui mõlemal noormehel olid näpud põhjas ja jamad kaelas, tuli Rassile meelde, et tal oli suur kogus metamfetamiini taskus. See oli muidugi võla peale ostetud, kuid hakkajad poisid tegid lõpuks 20-nest garammist 30 grammi pulbrit ning teenisid endale korralikult raha. Lõpuks, kui kogu “kraam” oli maha müüdud, oli Rass sõlminud ühel peol rajooni kardetuma mehe Olariga suure diili
1 - Teose tegevuse keskmes on noormees, nimega Rass, kes käib koolis ja elab koos oma tüdrukuga.Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks.Ta on tark ja intelligentne, sooviga muuta elu paremaks. Kuid kõik hakkab allamäge minema päevast, kui ta satub kokku endise vangiga ja hakkab tegelema narkootikumidega.Otsides kontakte ja müües üha enam suuri koguseid, suudab ta teenida palju musta raha, mis talle hiljem saatuslikuks osutub. 2 Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 3- Rassi sõbrad on halvale teele läinud poisid, kes arvavad, et lihtsam on teenida raha ebaausate võtetega.Üks vanasõnagi kõlab nii, et ,,ütle, kes on sinu sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina". Võib järelda...
.................... 1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 2. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Tulpe kasvatati algselt niisama palju nende söödavate sibulate kui ka nende ilusate värvide pärast
( , , , ) PARHOMENKO ANTON TITUSHKO STANISLAV 10B · ( , , , «» ) -- C2H5OH ( C2H6O), : CH3-CH2-OH, , , , . · : . . . : 95,57 % . , , 3 -- 4- . · ( -- ) 2C2H5OH + 2 = 225 + 2. · : RCOOH + HOCH2CH3 RCOOCH2CH3 + H2O · ( 120 °C) : 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O · : C2H5OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O · : CH3CH2OH + NaH CH3CH2ONa + H2 CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O · : CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O · () , - , , . · , . . (, -- «-2»), . () . -- -- · , , , , , , , , .; · ( , ); · ; · , . . ...
Viktoriini vastused . Koostas :Raine Siimuste 27.August 2015 1.Vastus Deka tähendab kümmet ehk siis kümme liitrit 2.Vastus Trühvel,Lagrits,must riis,mustad ploomid,mustad datlid,mustad oad,mustsõstrad,mustkalamari, mustjuur,mustrõigas,must riis ,kaaviar,verivorst,must pipar,moon,must oliiv,must küüslauk,leib,mustad oad, 3.Vastus Nõrutamine on pikemaaegsem tegevus kui kurnamine. Märjad toiduained jätad sõelale nõrguma, et kõik vedelik välja voolaks. nt.kompotist puuviljade nõrutamine. 4.Vastus Sest veesõidukid on seest õõnsad ja on veest kergem ning vesi tõukab neid ülespoole 5.Vastus šefid, šašlõkk, šampanja, šerbett, šarž, šabloon, šaakal, šaht, šamaan, šampanjaklaas, šampanjakork, šampanjapudel, šampoon, šampinjon, šampinjonikaste, šanss, šantaaž, šarm, šarmantne, šatään, šeriif, šeff, šifoon, šikk, šimpans, šnitse...
Ei midagi uut siin päikese all Elame 21. sajandil, tehnika ajastul. Tehnika arenguga on kaasnenud tänapäeva inimeste elutempo tohutu kiirenemine, mis on viinud inimkonna nii kaugele, et oleme unustanud, kes me täpselt oleme, kes on need toredad inimesed, kes meie kõrval elavad ja millises suurepärases maailmas tegelikult elame. Kipume unustama põhiväärtusi ja minu arvates on see üks kahetsusväärsetest põhjustest, miks meie inimkond liigub oma huku suunas. Samas julgen väita, et on ka palju neid õnnelike inimesi, kes selles maailmas, kus enamikele loeb ainult materiaalne vara ja kindlustatus, suudavad elada ilma hunniku raha ja kibestumiseta. Raha ja rikastumine on läbi aegade olnud paljudele eestlastele väga oluline. Oleme alati olnud kütkestatud kiirest rikastumisest. Praegusaegsed inimesed ei erine minu arvates eriti Andrus Kiviräha romaani ,,Rehepapi" tegelastest Imbi ja Ärni, kellede ja...
"Mina olin siin" Tegelased: Rass - peategelane Säde - Rassi tüdruk Mõssa - Rassi vend Olar - Diiler, müüs narkootikume Hanna - Olari õde Janar - Rassi sõber Talis - Rassi lapsepõlve sõber Renita - Tüdruk kellesse Rass armus Aivo - Rassi sõber Raamat räägib noorte elust, kes peavad ise endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. varastamisega), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest ja milleks on inimesed võimelised. Rass on 17-aastane, kelle unistus on saada arstiks. Ta oli tark, intelligentne ja taibukas, kuid päevast kui Rass kohtus endise vangiga ja hakkas tegelema narkootikumide ja nende müümisega hakkas kõik ainult allamäge minema. Kõik sai alguse alguse Talisele tasuta bensukate tegemisest ehk siis bensiini vargustest. Rassil aga tookord nii hästi ei läinud ning jäi politseile vahele. Politseinike eest põgenemise käigus sõitis Rass Talise auto konkreets...
Peajalgsed limused Peajalgsetel limustel on pikad kombitsad (8 või 10) ja kombitsatel asuvad iminapad. Nad võivad liikuda ujudes raketi põhimõttel paisates lehtri kaudu välja veejoa. Peale selle võivad nad liikuda kombitsate abil. Elupaik: Nad elavad meredes; osa ujuvad (kolmaarid) ja teised kivide kaljude vahel urgastes (kaheksajalad). Suurus: Erineva suurusega mõnest sentimeetrist kuni 15 meetrini (hiidkalmaar). Toitumine: Nad on lihatoidulised loomad ja toituvad põhiliselt kaladest mida haaravad kombitsatega. Hingavad: Hingamiseks on lõpused. Liikumine: Kalmaarid ja kaheksajalad võtavad mantliõõnde vett täis ja sulevad mantli serva nn. nööbikestega. Liikumiseks paisatakse läbi lehtri välja tekib reaktiivjõud, mis paneb nad kiiresti liikuma. Meeleelundid: Neil on suured silmad, et näha saaki ja vaenlasi. Enesekaitse:1. Neil on varjevärvus ja nad sulavad kokku ümbruskeskkonna värvusega. Ärrituse korral muutuvad nad ...
Tallinna Saksa Gümnaasium Uurimustöö Ilves Tallinn 2005 Ilves Ilves on meie metsade ainukene kaslane. Kodukassiga on tal siiski vähe ühist. Ilves on kõrgete jalgadega ja ümara peaga. Kõrvade otsas on tal musta otsaga karvatutid. Käppadel on tal nagu kassidel ikka sissetõmmatavad küünised. Talvel on käpad täiesti karvadega kaetud muutes niimoodi kergemaks lumes liikumise. Ilves on suur loom, kes kaalub kuni 25 kilo. Karvastik on tal tihe ja moodustab näol omapärase helehalli põskhabeme. Värvus võib ilvestel olla punakaspruunist helehallini, mille peal on tumedad tähnid. Kõhupoolt on ilvesed tavaliselt valged. Ilvesed eelistavad elada tihedates okaspuumetsades aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinn...
oktoober (Saksamaa ühtsuse päev) Rahvastik: sakslased 92%, türklased (2%), muud (6%) Linnaelanikke: 88 % Saksamaa on rahvastikult Euroopa suurim riik (kui mitte arvestada Venemaad). Rahvastik paikneb riigis ebaühtlaselt, kõige tihedam on see Ruhri linnastus ning Reini jõe orus ja Ida- Saksamaal. Saksamaal elab rohkem kui 5 miljonit võõrtöölist, siia on neid meelitanud kõrge palk ja muud sotsiaalkindlustuse eelised. Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi pooled), immigrante endise Jugoslaavia aladelt,itaallasi, kreeklasi jt. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, erit just Ida- Saksamaal. 5 Peamiseks usundiks Saksamaa Liitvabariigis on kristlus, mis on levinud 90% usklikes. Haritustase Saksamaa Liitvabariigis on väga kõrge ning sakslastele on omane töökus ning püüdlikkus.
Tirtslased (Acrididae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae). Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline ...
RIIKIDE TÖÖLEHED-HIINA Asukoht Ida- ja Sise-Aasia Ametlik nimetus Hiina Rahvavabariik Pealinn Peking Pindala 9572900km Rahvaarv 1 298 848 000 Riigikeel hiina Peamine religioon budism, taoism Rahaühik jüaan Peamised ekspordiartiklid tekstiilitooted, jalatsid, mänguasjad, kütus SKP inimese kohta(dollarit) 780 Interneti domeen .cn Ajatsoon(GMT) GMT+0800 Autode sõidusuund parempoolne Elekter 220V Hiina on üks maailma vanemaid riike. Inimesed on Hiinas elanud u. 500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia...
Botaaniline nimetus - Urtica dioica. Nõges kuulub nõgeselise sugukonda ja perekonda nõges. Ei kuulu looduskaitse alla. Sisaldab rohkesti mineraalaineid, vitamiini C, oblikhapet jm. Kõrvenõges on tavaline umbrohi. Kõrvenõgest võib leida igalt poolt, aga peamiselt viljakatelt muldadelt, näiteks vanad sõnnikuhunnikud, lautade ja heinaküünide servad, samuti niisked pehme huumuserikka mullaga metsad. Kuna kõrvenõges levib oma juurtega ja ka veel külgharudega, mis hargnevad vartest, siis on ta aiapidajale suur nuhtlus. Eestis kasvab ka teine nõgeseliik, mis on aga kõrvenõgesest kitsam, ümaramate ja mitte nii teravate tippudega lehtedega, väiksemate õisikutega ja kõrvenõgesest rohelisem. Kuigi kõrvenõges on umbrohi, on ta siiski ka väärtuslik ravimtaim. Esiteks saab temast keeta kasulikku ravimteed. Nõgesetee puhastab verd mürkainetest ja korrastab meie ainevahetu...
Haagise tüübid 1. Bokstreiler Suletud koormaruumiga, jäikade külgseinte ja katusega poolhaagis, mis omab laes valgustust ja seintel ning põrandal hulgaliselt kinnituskohti lasti kinnitamiseks koormarihmadega. 2. Kardintreiler- tenttreiler, mille külgi on võimalik avada ka kardintreileri katust. Kardintreilerid hõlbustavad külg- ja pealtlaadimist. Katusematerjal laseb läbi päevavalgust, mis hõlbustab laadimistöid päevavalguses ja suurendab tööohutust laadimisel. 3. Külmutustreiler- 4. Megatreiler- Poolhaagis kõrgusega 3,0m, mille koormaruumi maht on ca 100m3. Megatreileri haakesadula kõrgust teepinnast on 960mm ja selle all kasutatakse tavatreilerite omadest väiksema läbimõõduga rehve. 5. Tenttreiler- Poolhaagis, mille koormaruum on kaetud veekindla katte- tendiga. 6. Termotreiler- Külmutus- ja jahutusseadet omav poolhaagis, millega saab vedada laste külmutuskapi temperatuuril...
1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. Eesti vabakiriklikes kogudustes on sageli kasutusel selline jaotus (Origenese-Calvini järgi) 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. 2. Sa ei tohi teha enesele Jumala kuju. 3. Sa ei tohi Jumala nime ilma asjata suhu võtta. 4. Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema. 5. Sa pead oma isa ja ema austama. 6. Sa ei tohi tappa. 7. Sa ei tohi abielu rikkuda. 8. Sa ei tohi varastada. 9. Sa...
o Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks ehk maasiseseks veeks. o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite säilitamise toitealadel, mistõttu tuleks vältida nend...
Ookeanid Ookeanid · Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. v · Vaikne ookean · Atlandi ookean · India ookean · PõhjaJäämeri Vaikne ookean · Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean, ulatudes Beringi väinast Antarktise rannikuni, Ameerikast Austraalia ja Aasiani. Tema laius põhjast lõunasse on umbes 16 000 km ja läänest itta 20 000 km. Peale selle, et Vaikne ookean on maakera suurim, on ta ka maakera sügavaim ookean, keskmine sügavus on ligikaudu 4 km ja suurim sügavus Mariaani süvikus üle 11 km. Atlandi ookean · Atlandi ookean hõlmab umbes viiendiku Maa pinnast. ...
annaabi.ee 
