4. Auto pidurdas järsult, tänu sellele jäi inimene ülekäigurajal terveks. 2. Moodusta antud kõrvallausetega põimlaused (4p). Näidis. kui uni oli ära läinud Kui uni oli ära läinud, piilus päike juba aknast sisse. Näidis. kus varandus on Keegi ei teadnud, kus varandus on. 1. kes suundus kohtunike poole. 1. Rahvas nägi treenerit, kes suundus kohtuniku poole. 2. kuni ta tagasi tuli. 2. Kõik olid vaikselt, kuni ta tagasi tuli. 3. mida katsid veel suured lumehanged. 3. metsas olid maha kukkunud puud- mida katsid veel suured lumehanged. 4. mis tundusid liiga ahvatlevad. 4. ahjus olid pirukad, mis tundusid liiga ahvatlevad. 2. Lisa lausetesse loetelu ning pane vajalikud kirjavahemärgid (5p). 1. Rando, Paul ja Jakob lendasid kolmapäeval Pariisi. 2. Reis viis läbi mitmest Euroopa pealinnast: Berliin, Riia ja peaaegu Varssavi . 3. Ostsime mööblipoest neli tooli, uue kummuti ja laua . 4
sündmused aset leiavad. Teos on üles ehitatud (väga) vabas vormis ning valdavalt on kasutatud vabavärssi, välja arvatud paar luuletust , kus on kasutatud ka ristriimi. Autor ei kasuta teoses ei punkte ega ka komasid (puudub korrapärasus). Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge: 1) Isikustamine: Tuisk matab jälje Lumehanged varjutavad päikest Mõtted süttivad Aeg magab Silmad naeravad valusalt 2) Epiteedid: Lumivalge taevas Süsimust kuu Talvevalge liblikas 3) Võrdlused: Pilk on vaba ja vana nagu ilmamaa + näited luuletustest (lk 18, 76) Minule teos üldiselt meeldis, kuigi mõned luuletused olid liiga muinasjutulikud ning kunstlikud ning seetõttu oli mõnele luuletusele vaja
hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti. Riik, kus talvel on lumehanged üle pea, kus süüakse kilu ja heeringat. Riik, kus talvel peetakse suusa- ja suvel rattamaratoni. Riik, kus Tallinnas võimutseb Savisaar ja riigipea on Ilves. Kus metsad on sügisel täis seeni ja marju ning Tammsaare on tegija. Riik, kus loodi Skype, ja kust rändavad välja noored andekad inimesed. kuhu pagevad immigrandid Aafrikast ning kus toimub tervet riiki ühendav laulupidu. - See on Eesti. Aga siiski on asju , mida me saame paremaks muuta. Kas või see, et igal
puudumiste, suitsetamise, joomise ja teiste korrarikkumiste eest) ja väljaminekuid, pandi kokku kooliaasta eelarve. Hoolega vaagis hoolekogu õpilaste puudumisi. Iga puudutud päeva tuli põhjendada ja kui selgus, et õpilane oli koolist mõjuva põhjuseta puudunud, trahviti lapsevanemat rahatrahviga. Nii oli näiteks 1937./38. õppeaastal trahvi suurus 10 senti põhjuseta puudutud päeva eest. Põhjusega puudumiseks loeti seda, kui laps oli haige, teeolud oli väga halvad ( lumehanged, kevadel teedelagunemine või sügav vesi) või kui lapsele ei olnud kooli korraliku riiet selga panna. Samuti loeti vabandavaks kodustel põhjustel puudumine.10 Arutusel oli ka koolivormi kandmine. 1937. aastal andis tollane Haridusministeerium välja korralduse, mis muutis koolivormi kandmise kohustuslikuks. Sassi kooli hoolekogu ja lastevanemate ühisel koosolekul otsustati siiski, et 1937.aastal koolivormi sunduslikuks veel ei tehta
kaugusest paistis ka õlgkatusega maju. Maal oli väga suur ning tõetruu. See võtis lausa pool seina enda alla. Teos oli valminud aastal 1941. aastal Richard Uutmaa käe läbi. Edasi kõndides märkasin jälle ühte väga tuttavat maali. Teost vaatama jäädes sain aru, et maali ennast ei ole ma enne näinud. Kumusse läbi Kadrioru pargi tulles oli avanenud mulle samasugune pilt lumetortide all puud ja suured kohevad lumehanged maas. Õlimaali nimi oli ,,Kaarli puiestee" ning selle oli Paul Burmann 1924. aastal maalinud. Lõpuks jõudsin kohani, kust need hääled tulid. Märkasin imestusega, et see terve ruum oli büste täis ning väikestest kõlaritest nende juures tulid büstil kujutatud inimeste hääled. Ühel büstil oli vist kujutatud Jeesust ennast, kuid kahjuks seal mingit häälet ei tulnud. Jeesusmehest üleval seisis veel büst mehest, kellel olid prilliklaasid katki
rohekaks puude ja põõsaste tutid. Kooli läks suvi ja joonistas mere, rannaliivale lastepere. Siniseks värvis ta lained ja taeva, sinistel lainetel rändasid laevad. Kooli läks sügis ja joonistas aia, pintsliga maalis ta hoogsalt ja laialt kollaseks saialillede suud, kollaseks pirnid ja ploomid puul. Kooli läks talv ja joonistas pildi: kasukas poisi, jalas vildid, kelgu ja tuisused lumehanged. Värvidest kasutas ainult valget. 13 Mida? Olivia Saar Mida soovivad emad? Mida ootavad nemad? Kas sõnu, mis salmideks seatud? Et lapsed kasvaksid veatud nagu poogitud õunapuu aias? Kas kirkalt kirevaid tiibu ja pilvedest kõrgemat sõudu või maa peale jäämise rõõmu ja raskuste võitmise jõudu? Mida ootavad emad? Mida soovivad nemad? Kas muretut liblikalendu
- Oktoobri lõpu vihm annab hea aasta ja jõuluks tuisused ilmad. - Esimese lume nägemisest on veel nelikümmend päeva talve tulekuni. - Mida paksem lumi talvel, seda pikem vili suvel. - Novembrikuu udu kuulutab detsembriks veel pehmeid ilmu. - On novembris tormine, siis on kevad tuuline. - Kui novembrikuu jää aknaklaasil päikesepaistel ära sulab, tuleb kolmandal päeval sadu ja tuisku. - Külm detsember ennustab head viljasaaki järgmisel aastal. - Kui jõulu ajal on lumehanged räästani, siis kasvab suvel vili rinnuni. - Kui detsember on vihmane ja tuuline, siis ei saa õiget talve. - Kui talvel palju härmatist, siis tuleb hea heina- ja viljasaak. Kasutatud kirjandus: Astroloogiline abimees 2004 Astroloogiline abimees 2006 Kuude rahvapärased nimetused, tähtpäevad ja ilma ennustamine vanasti. Eesti rahvakalendris on keskmiselt neli tähtpäeva ühes kuus. Mitmed neist on vähetuntud. Rahvakalendri kommetes on paikkonniti suuri erinevusi
Ema ja tütre südamed olid veel raskemad, kui tulle, mõlematel olid kahtlusohked. Pärast ülemal jutustatud külaskäikuolid aja rüppe veerenud. Oli saabunud kevad, puud õitsesid, lilled ka, lumi oli ära sulanud, linnud laulsid. Tammiste veskil olid minevatalvised linad kujutud, uhutud ja kapsataimed istutatud. Õues oli soe ilm, päike säras ja kuivatas viimaseid talve veepiisku.Vana Riinuga oli teisiti , selle rinnus matsid paksud lumehanged rõõmu ja rahu kinni ja hirmu-ahastust mässasid vaese eidekese põues, nagu kesk parema talve aegadel. Hinn ajas ka aegajalt kosjajuttu selgemalt ja kindlamalt, poisi pea hakkas püsti ja kukklasse tõusma. Miina, aga ei saanud midagi aru, mis emal viga on, miks ta poisi vastuhaugutamist ja suur suud kannatas. Miina pani Hinnu proovile, ja küsis eidelt kas ta ikka on nii tasane ja hea, Miina hakkas suure häälega naerma, kui Hinnu paariminemisest
Kaotusevalu on samuti suur kaasaegses laulus "Life goes on", kuid püütakse eluga edasi minna ja hüvasti jätta. Püütakse meenutada koos oldud aegu. Jäävad mälestused, mida ei unustata. Kadunud inimene elab edasi mälestustes. "Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest, minu süda valudest. Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest; lumi kogub aia äärde, valu minu südame". Luuletuses on räägitud kurbusest ja südamevalust. Lumehanged nagu väljendaksid selles luuletuses suurt murekoormat. Ka laulus "Dear mama"on samuti kurbus ja südamevalu. On mure ja hirm ja ei ole turvatunnet. Sellised tunded valdasid inimesi ka vanasti, kuid probleemid olid teised. "Kas tunnete : väriseb maa! Kas kuulete : kisendab veri! Nüüd tuleb kas ei või jaa! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis! Me seisame kahe riigi väraval :see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval: nüüd see ligineb:
Jääpurik viimane. Nojah, eks ema soodat Nüüd lisab piimale. Üks lumememmekribul Saab voolitud veel siin! On ema noa alla sibul Ja taskus aspiriin. Müts peast! Las sära kuldse Toob pähe kevadvihm! Ei, kasvatuseks üldse Ei kõlba püksirihm... (L. Tungal "Marjajuur lume all" 2000) 30 KEVAD Joonistanud ja kirjutanud Kersti Linnamägi Pime ja külm talv saab ühel päeval otsa. Kevadehaldjas tuleb, sulatab oma võlukepikesega lumehanged ja äratab kevadlilled ellu. Rändlinnud kuldnokk ja lõoke saabuvad kaugelt lõunamaalt tagasi koju. Karuema ärkab koos poegadega talveunest ja tuleb koopast välja kevadet vaatama. Sipelgad ärkavad suures sipelgapesas samuti talveunest ja jooksevad mööda käike igaüks oma tööd tegema. Üks laps magab hommikul nii kaua, et haldjas peab teda äratama, sest kevadet ei tohi maha magada. Kevadel peab laps minema õue, tundma kevade lõhnu, vaatama kevade värve ja kuulama
Ühel pühapäeval maeti kokku 8 last. Rahvas rääkis Kingu Priidust kellel naist ega ka lapsi polnud keda kaotada võiks- too vaatas seal matuserongkäiku pealt. Andresel suri tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Kõik lapsed surid kurguhaigusesse. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks
Miks? · Miks külma ilmaga lumi krudiseb? Tavaliselt on see kuuldav kui on vähemalt 10° külma. Vihje: mida jäigem on võnkuv keha, seda kõrgemat heli see tekitab. · Miks sula lumest saab teha lumepalli? Vihje: sula lumi on märg. · Miks näiteks lumi kleepub puu okste külge aga liiv ei kleepu? On ju lumekobarad puuokste küljes , aga liiva (tolmukobaraid ) pole. Vihje: lumekobarad tekivad sulailmaga, kui puu on soojem kui lumi. · Miks tekivad lumehanged tõkete taha (aed, põõsas)? · Miks kraavid ja jalajäljed täis tuiskavad? · Miks lumeonnis on soe? (Eskimod elavad seal).Vihje: lumel on halb soojusjuhtivus ja ta on valge. · Kas raskem suusataja saavutab mäest laskudes suurema kiiruse kui kergem? · Soolases lumes käies ja märjaks saades tekivad pärast kuivamist kingadele või püksisääre otstele valged triibud. Miks? 10.2. Jää · Miks tekib jää vee peale aga mitte põhja? Tahke aine tihedus peaks ju olema
Kõik arvasid nüüd et Jaska oligi selle mehe surmas süüdi, sest temal suri kõige rohkem lapsi. Teised olid aga süüdi selles et nad kohtus kõike ei rääkinud mida nad teadsid. Rahvas ei saanud aga aru miks siis Mari lapsed surid kui ta seal ei olnud- põhjuseks leiti lõpuks et Jussi surma eest. Andres luges ja laulis jälle matustel. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks
Kõik arvasid nüüd et Jaska oligi selle mehe surmas süüdi, sest temal suri kõige rohkem lapsi. Teised olid aga süüdi selles et nad kohtus kõike ei rääkinud mida nad teadsid. Rahvas ei saanud aga aru miks siis Mari lapsed surid kui ta seal ei olnud- põhjuseks leiti lõpuks et Jussi surma eest. Andres luges ja laulis jälle matustel. Sel ajal kui Andres ja Mari kirikus käisid läksid tüdrukud paljalt rehe alla, ainult poisid olid korralikult riides, sest õues olid ilusad kohevad lumehanged. Lõpuks hakkas Liisil ja Maretil külm ja nad viisid ka väiksemad tuppa. Soojendati ennast sooja müüri ääres. Köhimise järgi said vanemad ka teada et lapsed käisid väljas- tehti neile sooja ja pandi enda juurde magama. Annil oli aga palavik ja ta pandi lõõri äärde. Peremees ja –naine kartsid laste pärast sest nad ju teadsid mis teistega lastega juhtunud oli, see hirm ei olnud aga asjata, sest Anni elutuluke kustus, teised said aga terveks. Peale
hiirekese jutustust ja proovi allesjäänud jutustust. kaks pilti panna õigesse järjekorda! (vt lisa teksti juures „Mees ja linnud“). Laps reastab kaks Oli ilus talvepäev. Lund sadas ja maas olid pilti. pehmed lumehanged. Üks mees viis lindudele süüa. Mehe nimi oli Martin. Martinile meeldis linde toita. Tal oli lahke loomuga. Mees jooksis söögimaja poole tagasi, et kass minema ajada. Ta oli päris kohkunud. Kass hakkaski söögimaja juurest ära minema. Ta oli kurva näoga. 3. Jutustuse struktuuri Milliste jutu osade kohta on pilt?
Takistustest ülehüppamise harjutamine (kohev kuuseoks, kumehunnik). Selleks tuleks mitte väga suure hoo korral vahetult enne takistust kepid maha toetada, tõugata end järsult keppide ja suuskadega üles, suusaninasid üles tõmmates kägarduda ning pärast takistusest üle hüppamist maanduda väljaasteasendisse. Suurel hool sama, kuid ilma keppide toetuseta. Laskumine ebaühtlase lumekattega nõlval. Kohati läbivajuv kooriklumi või põiki ettetuisanud lumehanged – laskutakse väljaseadeasendis. See võimaldab järsul pidurdumisel vältida ettekukkumist. Väljaseadeasendi omandamine on ohutuks maastikusõiduks hädavajalik. Harjutusi tehakse esmalt paigal, siis väikesel hool kõval lumel, siis pehmes lumes. Seejärel suurendatakse nõlva kallet ja laskumiskiirust. Lõpuks laskutakse tambitud nõlvalt pehmesse lumme, esmalt väikese kiirusega, seejärel kiirust suurendades. Kes ei suuda väljaseadeasendit hoida, see
Nõnda saingi mina selle toreda padja ühes sõnadega: võta see meeletuletuseks ja õpetuseks, et naisi ei või usaldada. Nõnda ütles ta ja tema sõnad annan mina ühes padjaga edasi. Sellest sa siis näed, mis padi see on: perekonna kallis mälestus. Siin ongi põhjus, miks ma teda pandimajasse ei tahaks viia, vaid annaksin ta heameelega mõne sõbra kätte hoiule, kas või sinule. Pealegi läheb sinul teda talvel hädasti tarvis, sest pea meeles -- Siberis on külm. Tuul vuhiseb ja lumehanged on põrandal, tekid on hommikul poiste peal härmas, nagu hobuse laudjapealne külmanud sõnnikul aganaid jürades. Jalad ei saa ega saa sooja, varbad aina klõbisevad teki all. Ei ole muud abinõu, kui üks padi pea alla, teine jalgele, sest miski pole soojem kui niisuke pehme padi nagu see siin. Sellest näed sa, et ma mõtlesin sinu peale, kui ma tõin selle teki ja padja siia. Ja tead, kui palju ma kõigest kõiki nende eest tahan? Arva? Jumala eest, seda ei oska sa arvata, nii vähe on see
annaabi.ee 
