Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lülijalgsed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rindmikearindmik, kakand, tundlad, kõhtmine, närvikett, lõpused, trahheed, veri, hiid, koorikloomad, ämblikulaadsed, niisketes, kehaosad, seljakilp, ujujalad, tundlaid, lõugtundlad, algav, hingamine, külgedel, kilbi, loomtoidulised, vedelat, taimtoidulised, vetikad, konnad, kalad, vereringe, rikastub, hingamiselundid, eritamine, näärmedeenedVegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emastaimest eraldunud osade arvel. Õistaimed kasutavad vegetatiivseks paljunemiseks: · risoome (orasheinad) · juurevõsusid (ploom, kirss, sirel) · võsundeid (maasikas) · lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog · närviväädid · lihastik Selgroogsel: · skelett · vereringesüsteem suletud · toes keha sisemuses · närvisüsteem keha selgmisel poolel · süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog · süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud
Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha.
Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees. Inimese organismi satub, kui inimene sööb vastsega saastunud liha.
Eestisse sisse toodud okaspuud: nulg, lehis, elupuu, seeder, mägimänd, ebatsuuga, kanada kuusk. 19. ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Õistaimede hõimkond on kõige liigirikkam. Nad on kõige täiuslikuma ehitusega taimed. Neist ligi 80% on putuktolmlejad. Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Neil on vedelike transportimiseks erilised sooned juhtsooned ehk trahheed. Enamik õistaimi on heitlehised või suvehaljad, st nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine
mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Marrasknahk, limanahk, näärmekoed. Sidekude asub organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne. Seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. Palju erinevaid alaliike, rakkudevahelist ainet on palju, rakud paiknevad hõredalt. Jaotatakse: kõhrkude, luukude, kiuline sidekude, kohev sidekude, rasvkude, veri. Kõhrkude on liigestes selgroolülide vahel. Kõhrkude: ovaalsed või ümarad rakud tiheda kiulise rakuvaheaine sees, rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe, kõhrkoerakke nimetatakse kondrotsüütideks. Luukude on skeleti põhikomponent. Luukude: rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, on kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, luukoe rakud paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes. Kiuline sidekude on
libeda pinna, mis hõlbustab lendamist. Saba on lennu ajal tüürimiseks. Lindude energiakulu on lendamisel väga suur, mis eeldab organismi väga head hapnikuga varustatust. Seetõttu ongi lindudel lisaks kopsudele ka erilised moodustised - õhukotid. Hingamisel läbib õhk kopse alati ühes suunas, see tagabki vere maksimaalse rikastamise hapnikuga. Lindude süda on neljaosaline. Järelikult on kopsu- ja kehavereringe teineteisest täielikult eraldatud ning arteriaalne ja venoosne veri ei segune. See on ka üheks põhjuseks, miks linnud on püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist. Lindude kehatemperatuur on keskmiselt 41...42 °C. Kõik linnud on lahksugulised. Viljastumine toimub kehasiseselt. Enamik linde ehitab pesa. Need on väga erinevad ja võivad paikneda maapinnal, puu otsas, puuõõnsustes, urgudes, kaljudel jm. Paljudel lindudel algab pesitsusaeg keeruka rituaaliga - pulmamänguga. Selle käigus moodustunud paarid
Hõimkond: Rõngussid Annelida Keha koosneb lülidest, lülistus väliselt mõnikord mittenähtav. Esineb prostoomium ja pügiidium. Kehaõõnsus täidetud vedelikuga ning on vaheseintega suuremal või vähemal määral jaotunud kambriteks. Keha on enamasti varustatud suurema või vähema hulga harjastega. Nahklihasmõik väga hästi arenenud. Närvisüsteem on nöörredel tüüpi. Meeleelunditest esinevad silmad ja kompimisjätked. Ringesüsteem suletud, veri voolab kindlas suunas. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Seedeelundkond mõlemast otsast avatud, eristub neel, söögitoru, pugu, magu ja sooltoru. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaa- ja mageveevormid) või ripsmetega trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Klass: Hulkharjasussid (Polychaeta) Enamik mereliike. Iga lüli külgedel üks paar jätkeid parapoode. Kehal arvukad harjased ja kompimisjätked
Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Kahekülgsete ehitus: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, järvetõlvik (Cordylophora lacustris), Craspedacusta sowerbii jt. 15. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Eesti magevetes: hüdra (Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris) Ehitus: Hüdra kehaseina ristlõige: kaks epiteelikihti, mesoglöa, epiteellihasrakud,
............................................................................................................................................................68 Vereringeelundkond..........................................................................................................................................69 Vereringe..........................................................................................................................................................69 Veri ja immuunsüsteem.....................................................................................................................................71 Hingamiselundkond..........................................................................................................................................72 Sisenõrenäärmed...............................................................................................................................................74 Närvisüsteem..
Südamelihase r. võrgustikuna, ei allau tahtele Närvikude side väliskeskkonnaga, elufunktsioonide reguleerimine. Lühemad dendriidid (vastu) ja pikemad neuriidid (edasi). Sidekude seob kõiki kudesid, moodustab toese. Levinuim, kogu kehas. R. hajusalt, palju rakuvaheainet. Elastseid kiude moodustavaks valguks on kollageen. Kollageen esineb loodudes ainult loomadel ja moodustab sidekoe põhimassi. Kohev sidekude (seob kudesid), rasvkude (varuainete kogumiseks), veri (ainete transport), sidemed, kõõlused, kõhr ja luu. 1) tugifunktsioon (luu, kõhr),2) toitefunktsioon (veri) 3) kaitsefunktsioon, kuna mõned sidekoe rakud on võimelised neelama ja seedima organismi sattunud võõrkehi, eriti haigustekitavaid baktereid Elund ehk organ koosneb paljudest kudedest ja omab kindlat funktsiooni (N. süda, maks) Elundkond ehk organsüsteem ühist funktsiooni täitvad elundid N. seedeelundkond 3.1. Respiratsioon
1. Võrrelge selgrootuid ja selgroogseid loomi. Kokkuvõtvalt: Selgroogsed Selgrootud • kehasisene toes • väline toes • hästi arenenud närvisüsteem, • Närvisüsteem lihtsa ehitusega, närvide mis koosneb pea- ja seljaajust võrgustik, lihtne aju ning närvidest • vereringe alati suletud • vereringe kas suletud, sageli avatud. Veri voolab nii veresoontes kui ka elundite vahel. • süda kõhtmiselt. Süda 2-4 • süda selgmiselt.Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber
Teod on taimetoidulised. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/limused.htm) Enamik maismaa tigusid peitub päeval kusagil pimedas, niiskes ja turvalises paigas ning ronib öösel välja toitu otsima. Kojaga teod tõmbuvad ohu korral lubikambrisse peitu ning tulevad taas välja ohu möödumisel. Maismaatigudel on kopsud (kops asub mantli sees) ning nad hingavad õhuhapnikku. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Vereringe on tigudel avatud. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod on kõhtjalgsed. Nad liiguvad tallalihaste lainjate liigutuste abil, libisedes jala näärmete poolt eritataval limal. Tigude jalatald on lai ja väga limanäärmeterikas. Lima tekitamiseks vajab nende keha palju vett. Kuival pinnal on tigudel raskem liikuda kui niiskel. Seetõttu on nad aktiivsed pärast vihma ja hilistel õhtutundidel.(http://www.vvvs.ee/failid2/oppematerjal %20teod.pdf)
seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega). --- 48 Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad? Peatükist saad teada * Mis on hingamine? * Millised on selgrootute hingamisviisid? Olulised mõisted * raamatkopsud * trahheed Miks peab hingama? Nii nagu kõik loomad, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad sinna kehas tekkinud süsihappegaasi, st organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus. Hapnikku on tarvis selleks, et saada toitainetest energiat: kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil. Süsihappegaas aga on jääkaine, millest organism peab vabanema. Maismaaloomad saavad hapniku õhust, veeloomad veest. Vastavalt elukeskkonnale
annaabi.ee 
