LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK ANETT USKA 10.A 2010 Üldinfo Luksemburgi kohta väikeriik KeskEuroopas ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa ning tal puudub väljapääs merele Pealinn: Luxembourg (76 000 elanikku) Pindala : 2586 km2 Suurhertsog: Henri Riigikord: põhiseaduslik monarhia Riigikeel(ed): prantsuse, saksa ja letseburgi Rahaühik : Euro Turistid : Käib aastajooksul 400 000 turisti Kliima : Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohkete sademetega, seda eriti suve lõpus Luksemburgi vaatamisväärsused:
.......................................................................................11 2 1 Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Luksemburgi pindala on 2 586.4 ruutkilomeetrit. Inimesi elab seal 493 500. Riigi pealinn on Luxembourg, mis on ka riigi suurim linn. Selle pindala on 51.46 ruutkilomeetrit. Pealinna rahvaarv on 88 586. Riigikeel on luksemburgi keel, administratiivkeeled on prantsuse, saksa ja luksemburgi keel. 1.2 Geograafiline asend Luxembourg asub Euroopa keskosas. Riiki ümbritsevad idast Saksamaa, põhjast ja läänest Belgia, lõunast Prantsusmaa. Riigil veepiir puudub. Luksemburg asub Ardennide mäestiku lõunaserval (vt Joonis 1). Joonis 1. Luksemburgi ja tema naaberriikide kaart 3 1.3 Loodus
ITAALIA/ Italy · The ice cream cone is an Italian invention. · Eyeglasses are an Italian invention. · With almost 40 million visitors, Italy is the fourth most visited country in the world. · Italy`s national dish is pasta. The average Italian cunsumes 25 kg of pasta a year. · The colours of the Italian flag represent three virtues: hope (green), faith (white), and charity (red). · Parmesan cheese originated in the area around Parma, Italy. Italians also created many other cheeses, including gorgonzola, mozzarella, provolone, and ricotta. No one knows when the pizza was invented, but the people of Naples made it populaar. · Most of Italy's natural flora and fauna has disappeared due to centuries of cultivation. Most of its natural wildlife has also disappeared due to over-hunting · No other country in Europe has as many volcanoes as Italy. This is because the Italian p...
Täisnimi Henri Albert Gabriel Félix Marie Guillaume Valitseb alates 2000. aastast Päris trooni oma isalt Perekond Abikaasa: suurhertsoginna Maria Teresa Lapsed: prints Guillaume (1981) (troonipärija); prints Félix (1984); prints Louis (1986); printsess Alexandra (1991); prints Sébastien (1992) Vürsti tiitlid Tema Kuninglik Kõrgus Henri; Jumala armust; Luksemburgi Suurhertsog; Nassau Vürst; Rhine´i Volitatud Krahv; Sayn´i, Königstein´i, Katzenelnbogen´i ja Diez´i Krahv; Mahlberg´i, Wiesbaden´i, Idstein´i, Merenberg´i, Limburg´i ja Eppstein´i Isand; Suguvõsa Lapselapsed: Nassau prints Gabriel (2006); Nassau prints Noah (2007) Henri õed- vennad: Austria hertsoginna Marie Astrid (1954); Liechtensteini printsess Margaretha (1957); Luksemburgi prints Jean (1957); prints Guillaume (1963)
Euroopa Liit (EL) Euroopa liidu alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.aastal Belgia, Itaalia, Hollandi, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, kes olid ka esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu liikmesriike on 27 : - 1973.a Taani, Iirimaa ja Ühendriik - 1981.a Kreeka - 1986.a Hispaania ja Portugal - 1995.a Soome, Austria ja Rootsi - 2004.a Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta - 2007.a Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa institutsioonid :
Luksemburg 12B 6. märts 2012 Luksemburg Lipp Riigihümn · http://www.youtube.com/watch?v=Fati6R8Osj4 · "Ons Hemecht" on Luksemburg hümn. · Selle autor oli Luksemburgi luuletaja nimega Michel Lentz Üldandmed I · ELiga ühinemise aasta: asutajaliige (1957) · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luksemburg · Üldpindala: 2 586 km² · Rahvaarv: 511,840 (2011) · Tihedus: 194.1 in/km 2 · Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) · Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja saksa Rahvastikupüramiid · Keskmine eluiga :78 a. (mehed), 83 a. (naised)
Luksemburg 9.klass Grete Tamm Sissejuhatus Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike maismaaga piiratud riik Lääne-Euroopas, mida ümbritsevad Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Luksemburgi rahvaarv jääb alla poole miljoni ning territoorium on 2586 km2 (võrreldav Jõgeva maakonnaga). Nimetusi erinevates keeltes: Grand Duchy of Luxembourg (inglise keeles) Großherzogtum Luxemburg (saksa keeles) Grand-Duché de Luxembourg (prantsuse keeles) Luxembourgi Suurhertsogiriik (eesti keeles) Üldandmed Ametlikud keeled: Saksa keel,Prantsuse keel, Luxembourgish Pindala:2,586.4 km2 (175th) Rahvastikuarv: 2010 arvatavasti 502,202[1] (170th) Keskmiselt : 194.1/km2 (59th)
Luksemburg - Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja tehtud) Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja Luksemburg saksa ELiga ühinemise aasta: asutajaliige Peaminister: Jean-Claude Juncker (1957) Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit
1. Andorra Vürstiriik Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat (need on Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president). 2. Belgia Kuningriik Praegune kuningas on Albert II Saksi-Coburgi ja Gotha dünastiast. 3. Taani Kuningriik Taani kuninganna Margrethe II (pärineb Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg'i dünastiast) 4. Liechtensteini Vürtsiriik Vürst Hans Adam II (Liechtensteini dünastia) 5. Luksemburgi Suurhertsogiriik Henri (Luksemburgi suurhertsog) Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. 6. Monaco Vürstiriik Vürst Albert II. Monacos valitseb Grimaldide dünastia, kes tähistas 1997. aastal oma 700. aastapäeva. 7. Madalmaade Kuningriik (Holland)
Saksamaa Maavarad ja nende kasutus Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad
Euroopa majanduspiirkond- Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluva riigi (Island, Liechenstein, Norra) ühtne siseturg, mis moodustati 1994. a Euroopa ühenduste ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vahel 1992. a sõlmitud lepingu alusel. Euroopa Majandusühendus- riikidevaheline majandusühendus, mille eesmärk oli tolliliidu ja hiljem liikmesriikide ühtse siseturu loomine; moodustatud 1958. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, tolliliiduni jõuti 1968. ja ühtse siseturuni 1992. a Maastrichti lepinguga nimetati ümber Euroopa Ühenduseks. Euroopa Söe- ja Teraseühendus- riikide koostööühendus, mille ülesandeks oli kooskõlastada söetööstuse ja musta metallurgia arengut, moodustati 1952. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, hiljem on automaatselt liitunud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid; lõpetas tegevuse 2002. a
Biogaas- Orgaanilise aine, nt olmejäätmete lagunemisel eralduv gaas, saab kasutada kütteks Boora- puhanguline tugev külm mäestikutuul mereäärsetel aladel, puhub enamasti talviti piki mäeahelikke läbivaid põikiorge mere suunas. Benelux- Belgia, Hollandi ja Luksemburgi majanduskoostöö ühendus, tugineb nende riikide vahel 1944. a sõlmitud tolliliidu lepingule ja hilisematele lepingutele. Börde- Viljakate lössimuldadega maismaalahena lõunasse tungiv tasandikuline ala Põhja-Saksa madalikul Diskrimineeriv kaubanduspoliitika- mingi riigi kauplemisõigusi kitsendav poliitika, st mõnele riigile esitatakse oluliselt halvemad tingimused kui teisele, nt kehtestatakse kõrgemad tollid vm piirangud imporditavatele kaupadele.
ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Šveitsiga (316 km, ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat
Luksemburg Ats Püvi TT14 Asukoht Luksemburg Luksemburg on merepiirita väikeriik K esk-Euroopas. Pindala 2586 km² Rahvaarv 502200 (2010) Rahaühik EUR Riigikeeled: Prantsuse, saksa ja letseburgi Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia Lipp Vapp Rahvastik Luksemburgi etiniline koosseis: luksemburglased 63,1% portugallased 13,3% prantslased 4,5% itaallased 4,3% sakslased 2,3% teised EL-i rahvused 7,3% muud 5,2%. Haldusjaotus Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon. Haldusjaotus Diekirchi ringkond › Clervaux' kanton (2) › Diekirchi kanton (3) › Redange'i kanton (9) › Viandeni kanton (11)
üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Prantsusmaale + 70 000 meest mandrile VENEMAA SÕJAPLAAN: nn aururulli strateegia (otse Preisimaa kaudu suurte jõududega) AUSTRIA-UNGARI SÕJAPLAAN: Sõjajõud koondada kahte ossa, väiksem
Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline,
Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline,
Kultuurilise identiteedi kujunemine on pidev ja dünaamiline protsess, mille käigus võib kultuurilise identiteedi elementide või tahkude üle lõpmatus ja avatud tegevuses kogu elu jooksul läbi rääkida ja läbi rääkida. - Palun kirjeldage, miks Luxembourgi keel mängib nii olulist rolli. Kuidas tunnetate eesti keele rolli, on oluline või hoopis ei ole identiteedi kujunemisel? Kas eesti keel võiks teie arvates kunagi hääbuda? Luksemburgi keel sai tugevaks identiteedimärgiks pärast Teist maailmasõda, mille käigus koguti teavet emakeele ja etnilise rühma kohta. Keel määratleb tõelise luksemburgi päritolu ning isegi põliselanikud ja topeltkodakondsusega inimesed nõustuvad, et see oleks kurb, kui keel kaoks. Eesti keel on ka identiteedi märk, kuna seda ei räägita mujal maailmas. Kuna see on aga ainus riigikeel, õpivad inimesed seda, kuid ei liigita end erinevatel põhjustel tõelisteks eestlasteks
PRANTSUSMAA Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Prantsusmaa president on François Hollande. Rahvaarv : 64 768 389 Pealinn : Pariis Pindala: 547 030 km2 Iseseivsus : 6.juuni 1523 Rahaühik : Euro Kati Markus 1o.klass 1.oktoober 2012
Mälumäng 1-6.klassile AJALUGU JA MAAILMA LINNAD Kuidas kõla Saksa diktaator Hitleri eesnimi? Adolf Kes oli esimene Eesti president? Konstantin Päts Mis oli Must Surm? Katk Kes rajas oma abikaasa auks Kadrioru pargi ja lossi? Peeter I Luksemburgi pealinn on Luxembourg. Õige või vale? Õige Milline neist on linn Austrias: vein, viin, viski? Viin Millist linna kutsutakse Eestimaa südameks? Paide Millises maakonnas asub Eesti Pariis? Lääne-Virumaa Millise Eesti linna kohta öeldakse ,,Emajõe Ateena"? Tartu Millises Ameerika linnas paikneb mitu suurt filmistuudiot? Hollywood Millise Euroopa riigi pealinn on Berliin? Saksamaa Millist kohta linnas nimetati vanasti foorumiks? Turuplats
pandud. 3) Mis sündmus oli sõja ajendiks, kirjelda seda Austria-Ungari troonipärija E.F. Ferdinandi tapmine 28. juunil Bosnias, mõrvariks oli Serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige. 4) Iseloomusta Saksamaa ja Inglismaa sõjaplaane Saksamaa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede suunamist itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamik oma jõududest Prantsusmaa poole, Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, üritas oma eesmärgid saavutada koostöös teiste Antanti riikidega 5) Nimeta Versaille lepingu 3 punkti 1)Saksamaa kaotab kolooniad 2)Saksamaa kaotab ligi 10% oma territooriumist 3) Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Mis on positsioonisõda ja kelle vahel see toimus?
Valglinnastumine Valglinnastumine toimub siis, kui linnaala laieneb elanike arvu suurenemisest kiiremini. Juba üle veerandi Euroopa Liidu pindalast linnastunud. Eurooplaste eluiga pikeneb ja üha enam meist elab üksi, vajades rohkem eluruumi. Me reisime kaugemale ja tarbime rohkem. Aastatel 19902000 võeti hoonete ja rajatiste alla rohkem kui 800 000 hektarit Euroopa maad. See on kolm korda suurem kui Luksemburgi pindala. Kui sama areng jätkub, kahekordistub linnaala veidi rohkem kui sajandiga.Valglinnastud vajavad üha rohkem energiat, rohkem transpordi infrastruktuuri ning rohkem maad. See kahjustab looduskeskkonda ja suurendab kasvuhoonegaaside teket, mis omakorda muudab nii kliimat kui saastab rohkem õhku ja tekitab müra. Tulemusena halvendab valglinnastumine vahetult linnades ja linnade lähedal elavate inimeste elukvaliteeti.Valglinnastumise põhjus on pigem
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik ...
29. september 1938. toimus Müncheni kokkuleppe 1939. aastal vallutas Hitler ära ülejäänud Tsehhoslovakkia 1939. aasta kevadel algasid Inglise-Prantuse-Nõukogude läbirääkimised 23. august 1939 sõlmiti Molotvi-Ribbentropi pakt 1939. aastal algas Talvesõda 1. september 1939 algas WWII 17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 ründas Jaapan USA laevastikku Pearl Harboris 25. juunil 1941 algas Jätkusõda soomlaste ja NSVL vahel 1942. aastal kaotasid jaapanlased Midway atolli juures merelahingu USA-le 1942. aastal kirjutati alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile 24
Euroopa liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui karahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduseasutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia,Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania,Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpr
30.november 1939 ● Talvesõda- NSV Liidu ja Soome vahel Põlenud maja pärast pommitamist 30.november 1939 Helsingis 17.juuni 1940 ● Punaarmee okupeeris Baltimaad Kokkusaamine Vabaduse väljakul 17.juunil 1940, millel nõuti Eesti astumist NSV Liitu 28.juuli 1940 ● Punaarmee võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ning Bukoviina 19.aprill 1940 ● Weserübung ● Saksamaa vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi Oslo langemine 19.aprill 1940 10.mai 1940 ● Saksamaa pealetung Prantsusmaale Prantsuse perekonnad põgenemas Saksa sõdurite eest 10. mail 1940 26.mai 1940 ● Briti sõdurite evakueerimine Operatsioon “Dynamo” briti sõdurite evakueerimine 26.mai 1940 22.juuni 1940 ● Sõlmiti Saksa-Prantsuse rahu ● Compiegne’i metsas
nõukogu vapp. 2006. aasta aprillis välja lastud kolmandal seerial müntidel kujutatakse Tema Pühadust paavst Benedictus XVI Küpros 1- ja 2-eurosel mündil on kujutatud vaseajast pärinevat ristikujulist jumalat. See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti . Tähtsustad tsivilisatsiooni ja antiikaja südames. Küprosel on euro kasutusel 1. jaanuarist 2008. Luksemburg Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire . Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse Suurhertsog Henri portreed. (1955) müntidel väljalaskeaasta ja sõna ,,Luksemburg" luksemburgi keeles (Lëtzebuerg). Malta 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse Sõltumatu Malta Ordu embleemi. Malta Ordu oli ristisõdade ajal tähtis sõjalis-poliitiline jõud ning aastatel 15301798, mil ordu valitses Maltal, hakati kaheksatipulist risti seostama saarega. Tänapäeval nimetatakse seda sageli Malta ristiks.
Belgia Asukoht asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF)
Euroopa Liit Ajalugu Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal. 1957. aastal sõlmiti Rooma Lepingud Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liitu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa Liiduga liitunud liikmesriigid on huvitatud koostööst majanduse, kaubanduse ja teistes valdkondades. Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 Igaüks, kes on mõne Euroopa Liitu kuuluva riigi kodanik, on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa Liidu kodanikul on:
Euroopas. Pealinn on Luksemburg. Teda ümbritsevad Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa. Tal puudub väljapääs merele, kui ta asub Pétrusse'i ja Alzette'i jõe ühinemiskohas. Esmakordselt mainitakse Luxembourgi 963. aastal. 1244. aastal sai linnaõigused. 1354. aastast on Luksemburgi hertsogiriigi keskus. Kuulub ELi alates 1957. aastast. 2007.aastal sai Luxemburg ELi kultuuripealinna staatuse. Luxembourgis asuvad Euroopa Kohus, Euroopa Parlamendi sekretariaat ja Eurostat. Vanalinn kuulub 1994. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tema Pindala on: 2586 km² Geograafilised koordinaadid on: 49°37 N, 06°8 E.
äärmiselt rikkaid inimesi, kes tõenäoliselt annavad väga suure panuse kõrgemasse SKTsse. Ugandas selline edukam kiht inimesi puudub ning sealsed vaesed on tõenäoliselt ka palju vaesemad kui Argentiinas elavad vaesed inimesed. Argentiina on osa näitajate poolest Eestist ja ka Suurbritanniast arenenum. Luksemburgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta aga ületab Suurbritannia SKTd umbes kaks ja pool korda. Samas teised Luksemburgi arengutaseme näitajad on suhteliselt sarnased Suurbritanniaga. See näitab, et Suurbritannia pole ainulaadne riik kõrge arengutaseme poolest. Tegelikult on enamik Lääne-Euroopa riike väga kõrgelt arenenud. Eesti on Suurbritanniast arengu poolest mahajäänum Euroopa Liidu piirkond. Eestis on suhteliselt madal keskmine oodatav eluiga ja madalam SKT. Tegelikult on Eesti kõigi näitajate poolest nõrgemalt arenenud kui Suurbritannia. Eesti negatiivne iive on väga suureks probleemiks.
enam kui 80 miljonit turisti. 37 vaatamisväärsust Prantsusmaal on kantud UNESCO Maailmapärandi nimekirja. Enim turiste külastab Pariisi, kuid neid jaguneb ka Prantsusmaa kõikidesse muudesse regioonidesse. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Loodusvarad: kivisüsi, raud, maak, boksiit, kala, puit, tsink ja kaalium. Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi. RIIGI AJALUGU
Käed harali, katab inimene ringi; jalad koos ja käed välja sirutatud, sobib ta ruutu. 9 Küpros 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse vaseajast pärinevat ristikujulist jumalakuju (3000 eKr). See iseloomustab ilmekalt saare eelajaloolist kunsti ning osutab Küprose tähtsusele tsivilisatsiooni ja antiikaja südames. Küprosel on euro kasutusel 1. jaanuarist 2008. Luksemburg Kõigil Luksemburgi müntidel kujutatakse Tema Kuningliku Kõrguse Suurhertsog Henri (sündinud 1955.aastal) portreed. Praegune suurhertsog Henri on troonil alates 2000. Aastast, mil tema isa Jean vabatahtlikult troonist loobus. Lisaks on müntidel väljalaskeaasta ja sõna „Luksemburg” luksemburgi keeles (Lëtzebuerg). Mündid kujundas Yvette Gastauer-Claire Luksemburgi suurhertsogi ja valitsuse tellimusel. 10 Malta
Luksemburgi Suurhertsogiriik (Groussherzogtum Lëtzebuerg) Pärtel Toompere Üldine teave · Konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Luxembourg · Suurhertsog: Henri · Parlament: Châmber vun Députéirten · Pindala: 2586 km2 · Riigikeeled: letseburgi, prantsuse, saksa keel · Rahaühik: Euro (al 2002) Suurimad linnad Luxembourg (76420 in) Esch-sur-Alzette (28000 in) Differdange (19005 in) Asukoht · Asub Euroopas, Euraasia mandril · Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia · Koordinaadid: 49°36 N, 6°7 E Kuuluvus Luksemburg kuulub: · Euroopa Liidu (al 1957) · NATO (al 1949) · OECD (al 1961) · Beneluxi (al 1960) · ÜRO (al 1945) · WEU (al 1948) koosseisu Loodus · Lehtmetsavöönd · Kõrgeim punkt: Kneiff (560m) · Pikim jõgi: Mosel (515km) · Peamised loodusvarad: rauamaak, mets (21% - tammikud, pöögimetsad, ...
Prantsusmaa Vabariik prantsuse keeles Republique Française Geograafiline asend Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas. Tema naaberriikideks on Belgia, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Hispaania, Luksemburg, Monako ja Andorra. Prantsusmaalt on Andorrasse 56.6 km, Belgiasse 620 km, Saksamaale 451 km, Itaaliasse 488 km, Luksemburgi 73 km, Monakosse 4.4 km, Hispaaniasse 623 km ja Sveitsi 573 km. Tartust on Prantsusmaa pealinn Pariisis linnulennult 1913 km. Pindala Prantsusmaa pindala on 643,427 km2. Eesti on Prantsusmaast umbes 14 korda suurem. Prantsusmaaga enam-vähem sama suured on Afganistaan ja Somaalia. Prantsusmaa on suuruselt 49. kohal ja Euroopas suuruselt 3. riik. Rahvastik Prantsusmaal elab 64,057,792 inimest (2009), mis on 49 korda suurem eestlaste rahvaarvust.
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiir...
Riigikohus 859 Kihelkonnakoolid - 773 Vallaametnike eksimused seaduse vastu 1 Töölisete kaebused 215 1.3 Detailotsingu abil teostada 2 arhiivmoodustaja otsingut leida eksiilis tegutseva eesti apostliku õigeusu kiriku kirjavahetus maailma kirikute liiduga.Mitu kirjet leidub? - Leida eksiilis tegutseva Eesti Apostliku Õigeusu kiriku kirjavahetus Maiilma kirikute Liiduga.Mitu kirjet leidub? 1) 1 - Leida Eesti jalgpalli Liidu kirjed kirjavahetusega Luksemburgi spordiorganisatsioonidega.Mis aastaid käsitlevad? 2) 1936 1.4 Leida dokumente Rotermani leivababriku rekvireerimise kohta. Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku rekvireerimisest. 1.5 Leida Põhja paber- ja puupapivabrikute aktsiaseltsi kirjed.Millal tegutses?Mis liiki lepingud sõlmiti (nimeta pealkirjad)? 1880-1945, Lepingud: Lepingud kinnisvaradega,
Tänane loeng teemal "Mis on Eesti?" koosnes viiest osast: territoriaalne Eesti, rahvuste Eesti, poliitiline Eesti, suur ja väike Eesti, Eesti alusideoloogia. Algusel näidati Eesti kaarte erinevatel ajalooperioodidel: 13., 17.-20. ja 21. sajandil. 1920. aasta Tartu rahulepingu järgi oli Eesti territoorium umbes Saaremaa või Luksemburgi pindala võrra suurem kui tänapäeval. Juurdepääs avamerele on Eesti jaoks oluline poliitiline eelis. 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pöördus lugejate poole sõnadega: «Tere, armas Eesti rahvas!», mis kuulutasid sümboolselt rahvusliku ärkamisaja. Eesti elanikud esmakordselt hakkasid teadvustama ennast eestlastena. 1918. aastal oli välja kuulutatud tähtsaim riiki rajav dokument iseseisvusmanifest. See oli
.....................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud materjal ...................................................................lk 13 2 SISSEJUHATUS Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopas, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa pindala on 550 000 km². 3 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Pariis (2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 mln Rahvastiku tihedus : 113 inimest/ km² (01.01.2009.a.) Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6 mai 2007.a) Peaminister : François Fillon Rahvuspühad:
.. Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvus Prantsusmaa lipp Prantsusmaa embleem Geograafiline asend Prantsuse Vabariik on riik Lääne-Euroopa, mis piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Sveitsi, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaaniaga. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad
Madalmaade kunst · Ühendab Hollandit, Belgiat ja Luksemburgi · Kõige suuremad saavutused MAALIKUNSTIS. Eeskuju ei võetud antiikkunstist. Vähe toretsevat ja elegantset joont. Kunstis VÕRDSUSE ideed, SIIRAD usuteemad. Ei idealiseeritud. · Leiutised: ÕLIVÄRVID, PEENMAALITEHNIKA. Õlivärvid erksamad ja sarnased loodusele. Looduse kujutamiseks puudusid reeglid. Kasutati ÕHUPERSPEKTIIVI. Alusmaaling TEMPERAVÄRVIDES. Õlivärvid niiskuse vastu vastupidavamad. Kujutati pisikesi detaile täpselt, kasutades luupi.
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on omadusi, mis on iseloomulikud nii rahvusvahelistele organisatsioonidele kuid ka suveräänsetele riikidele sellisena on Euroopa Liit ainulaadne poliitiline institutsioon. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia,
· meloodilised, sentimentaalsed · kiiretempolised ja lõbusad Villanella: Balletto: 1) algselt kolmehäälne 3) rütmikad tekstita refräänid 2) tihti rõhutatud algelise kõlaga 4) tantsulaul MADALMAADE MUUSIKA 1. Missugused riigid ja piirkonnad kuuluvad kultuuriloolised Madalmaade hulka? Miks? Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Kirde-Prantsusmaa. Seda piirkonda ühendas majanduslikult väga arenenud Burgundia hertsogiriik. 2. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeledi Madalmaade koolkonnad 15.-16.sajandil? · missa (reekviem ehk leinamissa) · motett (lihtsustus muusika rütmiline külg nind kadus ka mitmetekstilisus) · ilmalik polüfooniline laul (kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem) 3
Välisesindused Eestis Eestis on 67 välisesindust. Kõik on saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulid. Eestis asuvad USA, Austria, Belgia, Brasiilia, Bulgaaria, Costa Rica, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Hiina Majandus- ja Kommertsbüroo, Hispaania, Hollandi, Iiri, Israeli, India, Indoneesia, Islandi, Itaalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Kreeka, Läti, Leedu, Luksemburgi, Makedoonia, Malta, Maroko, Moldova, Monaco, Norra, Peruu, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Sri Lanka, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Tsehhi, Tsiili, Türgi, Ukraina, Ungari, Uruguay, Uus-Meremaa, Valgevene, Vene Föderatsioon. Suurem osa inimesi tulevad Eestisse turismi ja puhkuse pärast. Eestis on väga palju vaatamisväärsusi. Tallinnas eriti. Tallinnas turistid külastavad rohkem Vanalinna, Balti Jaama, Kadrioru parki, Kadrioru lossi, KUMU ning palju muid vaatamisvärsusi. Paljud välismaalased t...
Belgia kuningriik Lipp ja vapp Üldised andmed Paiknemine · Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjamere ääres. · Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. Loodus Loodusmaastik Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe.Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias man...
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungar...
23.aug 1914 astusid seni väljaspool riidid Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksmaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tungipunktid Hiinas. Türgi sõttaastumisel Saksamaa ja Austria-Ungari poolel 1914.a nov. SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa Schelieffeni plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vasta. Saksamaa koondas enamus oma jõududest Prantsumaa vasty, eriti läänerinde paremale tiivale , kus väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsumaa tugevastest piirikindlustest mööda marssima Prantsuse Vältida katastroofi nagu Prantsuse-Preisi sõjas. Sõjaplaani nim. Plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks hõivamise ning seejärel sissetung Saksmaale. Inglismaal - sõjaplaan puudus Venemaa kõigevähem oli ettevalmistunud Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda
Strasbourg'is, kuid valdav enamus Euroopa Liidu personalist töötab siiski Brüsselis. Luxemburgi või Brüsselisse tööle asumine tähendab paljudele ka kolimist, kuid erinevalt teistest välismaale tööle suundujatest on euroinstitutsioonidesse tööleasujatel eelis- nende lastele kindlustatakse õppimine Euroopa Koolis. Peale selle on võimalik õppida veel rahvusvahelistes koolides, Lycée Français, Deutsche Schule ja British School. Samuti ei tasu unustada belgia ja luksemburgi koole, mille tase on ka suurepärane. Üldjuhul on olemas teenused laste hoidmiseks koolivälisel ajal, samuti väikelaste jaoks mõeldud sõimed ja lasteaiad. Euroopa koolide süsteem loodi 1953. aastal, et võimaldada heatasemelist haridust peamiselt Euroopa institutsioonide töötajate lastele. Euroopa koolide esmane eesmärk on anda õpilastele vääriline haridus alates lasteaiast kuni kõrgkooli astumiseni. Samas on olukord peale 1953
(Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu mandaadi alusel Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapani, Portugali, Belgia ja Briti dominioonide haldusesse. · Saksamaa tunnustas Austria, Luksemburgi, Poola ja Tshehoslovakkia iseseisvust. · Saksa sõjaväe (vabatahtlikest formeeritav palgaarmee) suuruseks kinnitati 100 000 meest, 4000 tohtisid olla ohvitserid. · Üldine sõjaväeteenistuse kohustus kaotati, kindralstaap saadeti laiali. · Ei tohtinud omada tanke, allveelaevu ja sõjalennuväge, sõjalaevade hulk piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
