2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras.
Tähtsamad neist on järgmised: ·Ümarteras (d 5 mm); ·Ruut-teras; ·Latt-teras; ·Leht-teras (paksus 4 mm); ·Plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must-või tsingitud plekk; ·Torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras; ·Topelt T-teras (I-teras); ·Rööpad; ·Mitmesugused eriprofiilid.Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast
Gaaskeevitaja töökoht koosneb: hapnikuballoon koos reduktoriga atsetüleenigeneraator atsetüleeni saamiseks kaltsiumkarbiidist või atsetüleeniballoon koos reduktoriga kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus- või 1õikepõletisse keevitustraat keevitamiseks ja pealesulatamiseks lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar, meisel, terasharjad jne. Räbustid, kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud keevituslaud ja koosterakised. KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks TIG-keevituse skeem nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju.
sõnast materia, mis tähendabki ainet. Milline terasemark võtta, kui jalgratta esirattale oleks Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on vaja treida uus võll? Kui kõrget temperatuuri kanna- looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui tab elektrimootori mähise isolatsioon? Mille poolest vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju erineb malm terasest? materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või Mistahes materjali omadused olenevad teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad kõigepealt tema koostisest, struktuurist ja saamis- materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus nii- viisist. sugused materjalid. Materjaliõpetus, mis moodustab käesoleva
Kolb ja kolvirõngad (välja arvatud kõige ülemine, mis Kuna kolb peab mootoris tuhandeid kordi minutis kroomitakse) kaetakse sissetöötamise parandamiseks õhu- muutma oma liikumissuunda ja samas puutub ta kokku kese tinakihiga. kuumade gaasidega, siis peab ta olema valmistatud kergest Keps on vahelüli kolvi ja väntvõlli vahel; ta sepistatakse ja hästi soojust juhtivast materjalist. Nendele nõuetele enamasti legeeritud terasest. Keps koosneb ülemisest ja vastab ränisisaldusega alumiiniumisulam. Sellest materja- alumisest peast ning neid ühendavast säärest (joon. 10). list kolvid aga paisuvad kuumenemisel märksa rohkem kui Ülemisse peasse 1 on pressitud pronkspuks 2 -- kolvisõr- malmsilinder. Kinnikiilumise vältimiseks sobitatakse kolb melaager. Oli juurdepääsuks on peas ja selle puksis läbi- silindrisse lõtkuga. Et kolvipea kuumeneb rohkem kui vad avad või pilu
Erinevus nende vahel seisneb selles, et kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust. Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust. Kvaliteetseid tähistatakse C7,C,C9,C10,C11,C12,C13.kõrgekvaliteetseid C7A ,A tuleb lõppu. Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides. Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350ºC. C7,C8,C7A, C8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid. C9,C10,C11,C9A,C10A,C11A puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.C12,C12A,C13,C13A viilid ,kaabitsad, ziletiterad ,tõmbesilmad. Legeeritud terased. Legeeritud terasteks nim niisugust teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3..
Erinevus nende vahel seisneb selles, et kõrgekvaliteedilistes terastes on vähendatud väävli ja fosfori sisaldust. Väävel soodustab punarabedust, fosfor aga sinirabedust. Kvaliteetseid tähistatakse C7,C,C9,C10,C11,C12,C13.kõrgekvaliteetseid C7A ,A tuleb lõppu. Arv materjali märgis näitab süsiniku sisaldust kümnendik protsentides. Süsinik tööriistateraste kuumuskindlus on 250 350ºC. C7,C8,C7A, C8A neist tehakse meislid vasarad kärnid tornid. C9,C10,C11,C9A,C10A,C11A puidutööriistad höövli terad, freesid, saelehed, sirkel.C12,C12A,C13,C13A viilid ,kaabitsad, ziletiterad ,tõmbesilmad. Legeeritud terased. Legeeritud terasteks nim niisugust teraseid, milledesse on lisatud peale süsiniku, räni, väävli ja fosfori lisatud veel teatav % legeerivaid elemente nagu kroomi, niklit, mangaani jne. Eristatakse madalalt legeeritud (lisandeid kuni 3%) , keskmiselt legeeritud (lisandeid 3..
sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasut. ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.(joonis.õpikus lk.26) Metallpeen-mat.-st tähtsamad on: -naelad tehakse madala süsiniku sisaldusega traadist,võivad olla ümmargused või kandilised,ermõõtu jne. -puidukruvid on kumer-,lame-või kantpeaga,võivad olla kattekihita ,kroomitud,tsingitud. -eriotstarbelised kruvid.kipsplaadikruvid,puurkruvid,piidakruvid, -poldid, -needid tehakse pehmest terasest,vasest või alum.-st,võivad olla kumer-või lamepeaga. -riisad(klamrid)on mõeldud jämedamate puitdet. Ühendamiseks, -peentooted(ukse- ja aknahinged,lukud,riivid,haagid,käepidemed jne.) (joonis õpikus lk 27) 13. Metallide korrosioonikaitse 1. legeerimine-metalli kostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske 2. oksüdeerimine-metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksiidi kiht 3
· plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must- või tsingitud plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras (I-teras); · rööpad; · mitmesugused eriprofiilid. 05.05.2014 Valtsitud tooted valmistatakse peamiselt terasest, vähemal määral ka alumiiniumi ja vase sulameist. Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimetatakse profiilterasteks. · Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse. Nii saadud materjal on raudbetoon. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus- haprus. Sarrustena kasutatakse kas sileda- või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
või FRP niite.Samuti katte ja tuuma vahele võib paigutada kiht armatuurkiude või klaaskiulinte. Soomes õhkkaablid peavad kestma väga suurte lume-ja jääkoormusest tingituna.Nendes kaablites tõmbeelemendiks on tsingitud terasniitidest valmistatud tugitross. Standartsed mõõdud on 7x1,57 mm või 7x2,12 mm. Nõudlikes tingimustes,kus kaablit nõutakse tugevmehhaanilist tugevust,kasutatakse kaablis nn kofreeritud teraskihti või terasest armatuurtraate. Teraskiht tagab kaablisüdamiku hea kaitse, kiud kaabli kaugus säilib,samuti painduvus. Surve- ja löögitugevuse parandamisele lisaks toimib teraslindistamine ka samuti niiskuse kaitsjana ja tagab effektse kaitse ka näriliste vastu. Näiteks kaabel on maa- ja kanalipaigalduseks sobiv FXOVOMU Terasniitidega-armatuurist kasutatakse eriti vekambrites,kus armeerimisega saadetakse suur tõmbetugevus ja samal ajal ka küllaldane kaal,et kaabel jääks veekogu põhja,ümartraadist
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
