Taruvaiku kasutatakse mitmete tavameditsiini preparaatide valmistamisel. Mööblitööstuses on taruvaik kasutusel lakkide valmistamisel. Taruvaik annab lakile vastupidava läike (Suik, K.). Taruvaik on keemiliselt väga mitmekesise koostisega, selles leidub 247 ühendit (Prügi, K.). Proopolis sisaldab palju aroomaineid, vitamiine, mineraalaineid, pigi, vaha ja bakteritiidseid aineid. Rahvameditsiin hindab taruvaiku tema mitmekülgse raviomaduste pärast (Luigela, A.). 5 4. Kasutatud kirjdus 1. Internetis olevad elektroonilised allikad Wikipedia.org http://et.wikipedia.org/wiki/Taruvaik/wiki/Taruvaik Suik, K. 2014. Taruvaik aitab kehast alumiiniumi eemaldada. http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/taruvaik-aitab-kehast-alumiiniumi- eemaldada#.VOmTXfmUd8s Prügi, K. 2013. Taruvaik ehk prooplis- looduslik antibiootikum. http://hoiatervist.delfi.ee/ravimid/taruvaik-ehk-proopolis-looduslik-antibiootikum?
täiskõhu tunde, reguleerib seedimist ja vere lipiidisisaldust ning on veel mitmeti kasuks. Kui tarbitakse palju kiudainerikast toitu, tuleks tarbida ka suhteliselt suures koguses vett. Parimad toiduained, mis sisaldavad palju kiudaineid on kaerakliid ja õunad. Kõik organismile vajalikud vitamiinid võiks saada looduslikest saadustest. Ehk siis aed- ja teraviljadest ning punasest lihast, olgu see siis sea-, lamba- või loomaliha. 1 Aive Luigela on oma artiklis kirjutanud, et toitudes esinevad ained ei lõhustu ega imendu soolestikus täielikult. Selleks, et seda protsessi soodustada, tuleks lihatoitude juurde süüa õigeid lisandeid ja toidu valmistamisviisiks peaks olema hautamine/keetmine. Korraga ei tohi süüa liiga palju, et mitte soolestikku üle koormata, kuna just soolestik on hormoonide välja töötaja, mis juhivad seedimise rütme ja hoiavad ülal organismi toonust. Valk on organismile
Lehed sisaldavad rohkesti proteiini, mineraalainetest kaltsiumi-, kaaliumi-, fosfori-, joodi- ja rauaühendeid. Salatikressil on tugevalt vürtsine, veidi pikantne sinepi- või rõikataoline maitse, mis on tingitud sinepiõli glükosiididest ja mõnuainetest. Nende hulgas leidub ka antibiootilise toimega ühendeid. Salatkress tekitab söögiisu, soodustab vereloomet, maomahla ja sapi eritumist ning tänu kõrgele C-vitamiini sisaldusele leevendab väsimust. (Luigela,A. 2000). Kress-salatis peituvad inimesele toonust andvad ained, millele lisanduvad ka taime meeldivad maitseomadused. Seetõttu ongi kress-salat kõige hädapärasemate maitsetaimede hulgas. (Aps, R. 2012). 5. Katse kirjeldus Vaatlen kress-salati kasvu kahes istutuspostis päevavalguse käes aknalaual. Istutasin taimed 23.04.13 kasvuturbasse ja kastsin ühte 40 grammi kraaniveega ja teist 40 grammi väetiselahusega üle päeva
allergikud. Iidsetest aegadest alates on püütud koostada toidusedeleid, mis sobiksid igaühele ja rahuldaksid organismi vajadused täielikult. Sellist universaalset toitumist ei ole, paratamatult rahuldab igaüks oma vajadused omamoodi, kuid soovitusi õigeks valikuks peavad toitumisspetsialistid ikka jagama. Õige toitumissoovitus peab olema füsioloogiliselt ja biokeemiliselt põhjendatud. (´´Targalt toitudes terveks´´ A. Luigela 2007, lk 5-6) Ebanormaalne söömine on olukord, kus normaalne kõigesööja ei oska ega saa kestvalt normaalselt süüa. Normaalse söömise puhul on oluline mida, kui palju, kellega, kuidas ja kus süüakse. Pöörakem tähelepanu asjaolule, et loetletud asjad või tingimused on järjestatud vastavalt sellele, kui tühi kõht on. Kui ta ikka on väga tühi, siis pole pahatihti väga oluline, mida süüa. Ja järeldame, et väga näljase inimese söömne on esimese ettejuhtuva asja
Nad takistavad kaltsiumi omandamist. 3 Kasutatud kirjandus: 1. Autor, T. Kaltsium. http://protonizer.eu- youth.net/index.php?option=articles&task=viewarticle&artid =43&Itemid=3(18.09.2007) 2. Lillemägi, E. Moodne kaltsium? http://www.femme.ee/hoolitsetud/keha/2510?P=1 (06.10.2007) 3. http://www.healthilife.ee/raamat/elemendid.html (06.10.2007) 4. Luigela, A. Mineraalainete kuningas kaltsium. http://www.kodutohter.ee/arhiiv/dets/main.htm (06.10.2007) 5. http://www.tai.econet.ee/12/id/32 (06.10.2007) 6. Pihlak, K. Kaltsium organismi ehitusmaterjal. http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (06.10.2007) 7. http://www.tianshi.ee/index_ee.php?product_id=1 (06.10.2007) 8. http://www.zone.ee/chemistry/Ca.htm (06.10.2007) 9. Karik, H. 2001. Biometallid ja mürkmetallid. Tallinn: Koolibri. lk16-20 10. Karik, H
Valke saadakse munast, kalast, piimatoodetest kui ka lihast. Rasvu sisaldavad või, juust, pekk, liha, aga ka pähklid ning erinevat sort seemned. Süsivesikuid saab kõigest mis on magus, näiteks puuviljadest(Fruktoos) kui ka kartulist, riisist või teraviljatoodetest. Kiudaineid, mida nimetatakse ka organismi sisemisteks käsnadeks saame me süües kõikvõimalike teraviljatooteid. Kiudaineid sisaldavad ainult taimed. Kasutatud kirjandus: ,,Targalt toitudes terveks" Aive Luigela ,,Vitamiinid" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained" Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer http://www.toitumisnoustaja.com
puhul sain palju. Mündi kasutusvõimalusi on palju-toidus, joogis, ravimtaimena, ilutaimena, lõhnataimena. Nüüd oskan nende teadmistega münti kasutada rohkem, rohkem ka sellistes kohtades, kus enne ei taibanu kasutada. 10 Kasutatud kirjandus ,,Maitse-, lõhna- ja ravimtaimed" Peter McHoy & Pamela Westland ,,Maitsetaimed terviseks ja aednikule rõõmuks" Aive Luigela http://www.kokaraamat.ee/maitsetaimedjaained.php?lk=2&id=32 http://nammy.pbworks.com/M%C3%BCnt http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=2762 11
Maitsestada iisopi ja punega. Võib lisada ka pipart ja maitse järgi soola. http://www.ravimtaimeaed.ee/n%C3%B5iasupp Kasutatud kirjandus: www.naminamiaed.blogspot.com/2011/04/iisop.html www.toidutare.ee/tööriistad/sõnastik/13D60/ www.rebion.ee/2010-10-15-efirnoje-maslo.issopa-lekarstvennego http://www.ravimtaimeaed.ee/n%C3%B5iasupp http://aedjakodu.tarbija24.ee/300849/valik-ponevate-maitsetega-ounahoidiste-retsepte/ Terviseleht, 22.11, 2012. A. Luigela, Iisop. http://www.terviseleht.ee/200028/28_iisop.php3 http://www.kokaraamat.ee/maitsetaimedjaained.php?id=13
Vutimunas on rohkesti mineraaleineid ja mikroelemente. Spektraalanalüüsiga saadud andmed näitavad, et vutimunad sisaldavad rauda ja tsinki 1,4 korda rohkem, vaske, koobaltit, titaani, roodiumi ja vanaadiumi 1,2 korda rohkem kui kanamunad. Niisamuti on kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, fosfori, magneesiumi, alumiiniumi, mangaani, räni jt elementide sisaldus rohke. Vutimunas on peamiselt A-, B-rühma ja PP-vitamiine. Vutimune süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult. Aive Luigela (Terviseleht 15/2001) sõnul ei tunnista Jaapani mehed mingit Viagrat, vaid söövad vutimuna:) Ent vutimunad sobivad väga hästi ka lastetoiduks. Jaapanis eelistatakse neid koolieines. Desinfitseeritud vutimunad on täiesti terved ja puhtad. Vutimunas on kuivainet rohkesti, mistõttu ta toiteväärtus on suhteliselt suurem kui samasugusel kanamunakogusel. Lapsele, kel on kujunenud ülitundlikkus kanamunavalgu suhtes, võib sobida vutimuna vutimuna valgud on teistsugused
Kasutatud kirjandus 1. M.Zilmer, U.Kokassaar. T.Vihalemm, A.Pulges ,,Vitamiinid,, Tartu 1996 trükikoda Trükis 2. M.Zilmer, U.Kokassaar ,,Tervis pluss-vitamiinid,, As Ajakirjade kirjastus 4. www.retsept.ee artikkel ,,Vitamiinid,, 7. www.tarbijakaitse.ee artikkel ,,Vitamiini ABC,, 8. www.tervispluss.ee jaanuar 2003 U. Kokasaar, M.Zilmer Soovituslik kirjandus 3. www.terviseleht.ee artikli autor Aive Luigela 5. www. Perearstiselts.ee artikli autor Nele Nurmik ,,Vitamiinide abiga tugevaks,, 16 6. www.wikipedia.org /wiki/naftokonoonid 17
vitamiine. Uurimistööd tehes sain ise väga palju teadmisi vitamiinide vajalikkuse, puuduste ja nende imendumise kohta organismis. Kindlasti andis uurimistöö koostamine mulle vajaminevaid kogemusi tulevases elus ning lihvis mu oskusi töö vormistamises. 16 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. KOKASSAAR, U, ZILMER, M. Vitamiinid – Mida peab teadma vitamiinidest ? AS Ajakirjade Kirjastus, I.k, I.a. 2. LUIGELA, A. Vitamiinid. http://www.terviseleht.ee/200110/10_vitamiin.php (02/2000) 3. STANFORD, D. Vitamiinid ja mineraalained. Tallinn, 2003. 4. ZILMER, M, KOKASSAAR, U, VIHALEMM, T, PULGES, A. Vitamiinid. Tartu, 1996. 5. Vitamiinid. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid 6. Vitamiinid. http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=49 7. Vitamiinide ajalugu. http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-6644/Vitamiinide-ajalugu (23.12.09)
Tuleks rääkida ka kindlasti nende ohtudest ja muutustest, mis võivad inimesele tulle mitte tervislikust toitumisest. Antud uurimustöö alguses olevad eesmärgid said täidetud. Ja kolmest püstitatud hüpotenuusist said täidetud, mis näidab, et töö on õnnestunud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. JELISEJEVA A. Dieeti ei ole ainus lahendus. Tallinn: Pegasus, 2009. 2. LIEBERT T. Toitumine müüdid ja tegelikkus. Tallinn: Adelante, 2008. 3. LUIGELA A. Tervise kokaraamat. Tallinn: Varrak, 2011. 4. Tervislik eluviis. URL=htitp://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tervislik_eluviis2.htm . 22.04.2012 5. Toitumine. URL= www.miksike.ee/referaadid/toitumine_lk1.doc. 04.04.2012
ja instruktor-treener. Naistest kuulus vabariigi paremikku Juta Ojamaa kuulitõukes tulemusega 13.11 ja kettaheites 43.99-ga. Paides odaviskajana alustanud Maie Tiigi oli hiljem mitmekordne vabariigi meister kuulitõukes, kes oma parimate tulemustega 60-ndatest aastatest kuulub tänini Eesti kõigi aegade edetabelis kümne parema sekka. Paides suusatajana alustanud, hiljem Tallinna õppima läinud Aavo Luigela oli 1970- ndatel aastatel kaua aega Eesti parimaid teivashüppajaid. Suurde sporti jõudis ka praegu Riias elav Jaan Põldmaa, kes 1964-ndal aastal oli käimises NSV Liidu koondise olümpiakandidaat. Meestest on üks Järvamaa tugevamaid rekordeid Kalev Martsepa 1984. aastal püstitatud kõrgushüppe tippmark 2.24, millest siiani vabariigis on kõrgemale hüpanud vaid 6 sportlast. Pisut hilisemast ajajärgust on naistest vabariigi paremikku jõudnud Marika
KAMA Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt süüakse (juuakse) hapupiima, keefiri või jogurtiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Kama Eesti köök Eesti köök on eesti toiduvalmistamise traditsioon. Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine. Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega. Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib. Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Lisaks leivale küpsetati hapendama...
Muud kasutusalad kosmeetikas taime toimeained parandavad naha verevarustust Kasutamine haljastuses sobib nii maitsetaimede- kui ka lilleaeda. Muu oluline informatsioon kurgirohu nektaririkkad õied meelitavad ligi palju mesilaid. 25 KASUTATUD KIRJANDUS Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Raamat, 2004 Luigela, A. Minu aia maitsetaimed. Tallinn, 2009 26
annaabi.ee 
