Töökeskkonna ohutuse alused 1. Korras elektriseadmed- kuna õmblusmasin töötab elektriga, peab olema kindel, et elektriseadmed on kaasaegsed ja korras. Lühised võivad tekkida väga kergesti. Sellepärast peaks ka tulekustuti olema kättesaadav ja võimalikult lähedal. 2. Tuleohutus- suitsuandurid, tulekustutid, tuletekk jm. 3. Puhas töölaud- Asjad võivad sattuda õmblusmasina vahele. 4. Väljalülitatud või hääletul mobiiltelefon- võib hajutada tähelepanu, mis on väga ohtlik. 5. Võimalikult vähe suuri ja häirivaid ehteid ja kinnitatud juuksed- võivad häirima hakata ja samuti tähelepanu hajutada. 6
Hargnemata Haruvoolutugevus, -ugevused J Juht, juhid Jadaühendus, jadaühendused Järjestik, järjestikud Joule'i-Lenzi seadus - Jagunema, jaguneda K Kõrvaljõud, kõrvaljõudud Klemm, klemmid Kuumenemine, kuumenemised Kiirus, kiirused L Laengukandja, laengukandjad Lüliti, lülitid Lühis, lühised Laeng, laengud M Metall, metallid Mõjuma, mõjuda Mõõtma, mõõta Mõõtühik Mõõterist Mehaaniline, mehaanilised N Negatiivne, negatiivsed O Osakene, osakesed Osa, osad Osapinge, osapinged Oom, oomid Ohm'i seadus P Positiivne, positiivsed ()
5 eraldiseisev trafoalajaam 4 21. LÜHISTE TEKKIMISE PÕHJUSED JA TAGAJÄRJED Lühiste tekkimise peamisteks põhjusteks on isolatsiooni rikked. Viimased võivad olla tingitud: isolatsiooni mehaanilistest vigastustest, ülepingete mõjust isolatsioonile, keemiliste ainete ja temperatuuri mõjust isolatsioonile ning isolatsiooni loomulikust vananemisest. Lühised võivad olla tingitud ka käidu personali ebaõigest tegevusest. Lühise tekkimisel vooluringi takistus tunduvalt väheneb, mis tingib voolu järsu suurenemise. Samuti tekib süsteemi teatud osades, eriti aga lühisekoha läheduses pinge märgatav alanemine. Lühisest põhjustatud pinge alanemise tõttu tekib osal elektritarviteil elektrienergia katkestus ja osa elektritarviteid saab madalama kvaliteediga elektrienergiat.
24. Lühiste liigid: Kolmefaasilistes süsteemides võivad tekkida kolme-, kahe- ja ühefaasilised lühised. 1 energiasüsteemi sünkroongeneraator; 2 lahklüliti, millel puudub kaare kustutuskamber. Esimene skeem on ette nähtud 3.kategooria tarbijate toitmiseks; Teine skeem 2. ja 3. kategoorijate tarbijate toiteks; Kolmas skeem 1. j 2. kategooriate tarbijate toiteks. Toide energiasüsteemist pingetel (35...220) kV Isoleeritud neutraaliga süsteemides on
Kommutaator puhastatakse klaaspaberiga, mille teralisus on 80 või 100. Kui see ei aita, tuleb kommutaator üle treida. Poole lühemaks kulunud harjad asendatakse uutega, mille otsad töödeldakse kommutaatori järgi nõgusaks. Tõmberelee klemmidel võib esineda suur pingelangus, kulunud kontaktide pärast. Kui tõmberelee ei rakendu, kontrollitakse lülitusrelee ja süütelüliti seisukorda. Käiviti töötab aeglaselt- rikke põhjuseks võib olla käiviti mähiste ja kommutaatori lestade lühised. Kulunud laagritega käivitil puutub ankur vastu poolusekingi. Ühendusjuhtmete kinnituskohtades võib ka olla viga. Harjade kulumine, nõrgad harjavedrud, must kommutaator, isoleeritud harjahoidiku ühendus kerega need võivad olla samuti põhjuseks. Tõmberelee ankur ei püsi lülitatud asendis- enamasti on viga akus, sest mahutavus on kauasest kasutamisest vähenenud. Pinge madaldub nii palju, et tõmberelee lahutub.
1 0 1 1 1 0 0 0 1 1 1 0 0 1 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 1 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 1 0 1 1 0 1 1 0 0 1 N O T E S T 0 0 1 1 1 1 0 0 1 0 1 0 1 1 0 1 0 0 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 0 0 1 0 0 1 7. Testid lühiste leidmiseks Testi genereerimiseks, mis avastaksid lühised kasutan punkti 6 tabelit Lühis 1 ja 2 vahel. Vaatlen funktsiooni 1. osa X31 (X11 V _X21 X51) ja kogu funktsiooni tulemust Y. Lahend: X1=0 X2=0 X3=1 X5=0 X4=0 ja X6=0 Lühis 3 ja 4 vahel, Vaatlen funktsiooni 2. Osa _X22 (X41 V _X32 _X52) ja kogu funktsiooni tulemust Y Lahend: (X2=0; X3=1; X4=1; X5=0) Lühis 5 ja 6 vahel, Vaatlen funktsiooni 3. Osa _X42 (X23 _X33 V X53 X6)ja kogu funktsiooni tulemust Y Lahend: (X2=0; X3=1; X4=1; X5=0; X6=1) Lühis 2 ja 3 vahel
isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest. Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega. Elektrijaamades, elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskkond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks tuleb võrgu riknenud element võimsuslüliti(te)ga välja lülitada, siis eriti suurt töökindlust nõudvates võrguosades arvestatakse olukorraga, kus võrgu normaaltalitluse ajal toimuva võimsuslüliti hoolduse jooksul oleks lülitit siiski vaja. Taolises olukorras saab lahenduseks olla vaid mingi fiidri
olemasolu kindlaks teha üsna lihtsalt. Avades reservuaari põhjaventiili, voolab Halb elektrijuhtivus reservuaarist esmalt välja vesi. Suurtes süsteemides lisatakse reservuaari Töövedeliku elektrijuhtivus peaks olema põhjale vee olemasolu indikaatorid. Kui võimalikult väike (lühised, isolatsiooni rikked). veetase saavutab teatava kõrguse Töövedelikuga ümbritsetakse üldjuhul elektromagneteid, et jahutada neid ja parandada väljastab indikaator hoiatussignaali. ankru liikuvust. Mittesüttivus Madal hügroskoopsus Hüdrosüsteeme paigaldatakse ka tsehhidesse,
isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul. Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge/madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest. Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega. Elektrijaamades, elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks peab võrgu riknenud elemendi võimsuslüliti(te)ga välja lülitama, siis eriti suurt töökindlust nõudvates ahelates arvestatakse olukorraga, kus võimsuslüliti hoolduse ajal oleks seda vaja lülitamiseks. Taolises olukorras saab lahenduseks olla vaid mingi fiidri ühendamine jaotlaga läbi kahe
lähtudes liigutakse ülataseme moodulite suunas · ülalt alla integreerimistestid kõigepealt luuakse ülataseme moodulid, nendest lähtudes liigutakse alumise taseme moodulite suunas · segameetod ("võileib") eelmise kahe kombinatsioon Puuduvate komponentide asendamiseks kasutatakse sellisel testimisel komponendi reaalset käitumist imiteerivaid objekte (mock objects: draiverid, lühised), milles on realiseeritud vaid teatud komponendi omadused. Eelkirjeldatud testimise etapid lähtuvad tihti projektist (nt tarkvara spetsifikatsioonist, disainist) ja püüavad vastata küsimusele "Kas ehitasime tarkvara õigesti?" (verifitseerimistest, verifitseerimine). Projekt võib aga olla vigane. Valiidsustestimine vastab küsimusele: "Kas ehitasime õige tarkvara?" - tarkvara katsetatakse selle vastavuse suhtes tarkvara lähtenõuetele. Üldjuhul kuulub tarkvara süsteemi koosseisu
Liigpinget iseloomustavad: · pinge suurim väärtus (sageli suhteline väärtus isolatsioonile lubatava suurima pinge suhtes) · pinge kuju · esinemissagedus tekkepõhjused Elektrisüsteem sisaldab kontsentreeritud ja jaotatud parameetritega induktiivsusi ja mahtuvusi. Mahtuvuste ja induktiivsuste vahel võivad toimuda võnkeprotsessid. Normaaltalitlusel sellised võnkeprotsessid praktiliselt ei avaldu, kuid järsud muutused (lülitamised, lühised, katkemised) ja ebanormaalsed harmoonikud (asümmeetrilised talitlused, ebalineaarsed tarbijad) elektrisüsteemis võivad põhjustada mahtuvustesse kätketud elektrilise energia ja induktiivsustesse salvestatud magnetilise energia vahelisi võnkumisi. Sellised energia võnkumised võivad sageli põhjustada liigpingeid. Klassifikatsioon Omadused Atmosfäärilised liigpinged: Siseliigpinged: · suurem amplituud · väiksem amplituud (2...4 x lubatav) · lühem kestus · pikem kestus
Mai lõpust augusti lõpuni tõusis aktsiate väärtus veel saja punkti võrra. 3. septembril 1929 saavutasid aktsiahinnad haripunkti. (Ilves 1999:346-348) Haripunktiks oli 381.17 punkti (vt lisa 1). Peale seda langes kuu aja jooksul Dow Jones (indeks, mis näitab kuidas läheb Ameerika aktsiaturul) 17% võrra. Ühe nädalaga pool 17% langusest taastus. (Wall Street ...) 1929. aasta 21. oktoobril (esmaspäeval) müüdi juba üle kuue miljoni aktsia ja tekkisid häirivad ,,lühised". 22. oktoobril müük vähenes, kuid 23. oktoobril jälle suurenes. (Ilves 1999: 349) 24. oktoober on aga tuntud nime all Must Neljapäev, kuid sellest lähemalt teises peatükis. 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel 1918. aasta novembris hakkas Eestis kehtima Eesti mark. Lühikese ajaga suudeti rajada kindel pangandus, mis aitas kaasa Eesti majanduse intergreerumisele Euroopaga. Eestis kehtisid algselt
energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid Tuletõrjesüsteemid Tuletõrjesüsteem koosneb: · signalisatsiooni- ja teavitamissüsteem; · kustutussüsteem Tulekahju võib tekkida: ettevaatamatu ümberkäimine lahtise tulega (suitsetamine, keevitamine), lühised el.juhtmetes, sädemed korstnast, kauba isesüttimine (puuvill, kivisüsi) Laeva tuleohutus tagatakse ennetavalt konstruktiivsete abinõudega ja väljaõppega ning tekkinud tulekahju võimalikult kiire avastamise, sellest teavitamise ja tule leviku piiramisega ning tule kustutamisega. NB: Tulekahju kustutamise efektiivsus sõltub paljus tulekolde avastamise ja sellest teavitamise kiirusest. Tuletõrjesüsteemid on tulekahju kiireks avastamiseks ja kustutamiseks (laevade eluvõime
(Compakt tetsing). Milistele objekti punktidele on ligipääs: *Ainult sisenditele/väljunditele. (Edge-pin testing)*Sisenditele/väljunditele lisaks ka sisemistele punktidele. (In-circuit tetsing, Bed- of-nails testing, ...) Kes kontrollib tetsimise tulemusi: *Süsteem ise (Self-testing, Self-cheking)*Väline seade- tester. (External testing).objekt, test ja etalon.testinfo esitus.rikkemudelid. konstant 0 ja konstant 1 rike ( stuck-at-0 and stuck-at-1 faults, s-a-0 and s-a-1), lühised (Bridges),ühekordsed ja mitmekordsed rikked,testide genereerimine (Test Pattern Generation),kattev testimine (Exhaustive Testing),juhuslik testimine (Random Testing), pseude juhuslik testimine (Pseudo Random Testing),testide genereerimine determineeritud meetodil. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Iga käsu täitmine algab osaga, kus loetakse sisse käsukood ja modifitseeritakse käsuloenduri väärtus. Pärast üldosas toimuvat käsukoodi
Milistele objekti punktidele on ligipääs : · Ainult sisenditele/väljunditele. (Edge-pin testing) · Sisenditele/väljunditele lisaks ka sisemistele punktidele. (In-circuit tetsing, Bed- of-nails testing, ...) Kes kontrollib tetsimise tulemusi : · Süsteem ise (Self-testing, Self-cheking) · Väline seade-tester. (External testing) objekt, test ja etalon testinfo esitus rikkemudelid. konstant 0 ja konstant 1 rike ( stuck-at-0 and stuck-at-1 faults, s-a-0 and s-a-1) lühised (Bridges) ühekordsed ja mitmekordsed rikked testide genereerimine (Test Pattern Generation) kattev testimine (Exhaustive Testing) juhuslik testimine (Random Testing) pseude juhuslik testimine (Pseudo Random Testing) testide genereerimine determineeritud meetodil · Testitava riistvara projekteerimine · kombinatsioonskeemid · järjestikskeemid · Boundary-scan Standard IEEE 1149.1 · Veakindlad koodid
Ud a. b. Joonis 3.1 92 T. Enamasti põhineb see väikestel impulsstrafodel või kõrgepingelistes rakendustes optilistel seadistel, et vältida elektromagnetilisi häireid. Selliselt välditakse ebasoovitavad lekkevoolud ja lühised juht- ja jõuseadmete vahel. Kasutusel on mitmeid erinevaid skeeme, mis põhinevad impulsstrafodel ja optilistel seadistel (nt optronitel). Enamik tootjaid varustab türistoride juhtahelad väratitega, mis võimaldavad juhtimist arvuti kaudu. Kõige tähtsamaks piiranguks juhtimisel on juhtimpulsi minimaalne ja maksimaalne amplituud ning kestus (laius). Tagamaks turvalist kommutatsiooni, peab vooluimpulss olema nii kõrge ja
annaabi.ee 
