5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes. KAS EURO ON TURVALINE? Kui turvalised on euro rahatähed? Euro rahatähtedel kasutatakse mitmeid kõrgtehnoloogilisi turvaelemente, mis muudab nende reprodutseerimise äärmiselt keeruliseks. Turvaelementide abil saab rahatähtede ehtsust kiiresti ja hõlpsalt kontrollida. Veidi hoolikamalt uurides peaks igaüks suutma eristada ehtsat rahatähte võltsingust. Kuidas ära tunda valeraha? Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. Kõige kindlam on võrrelda kahtlast rahatähte rahaga, mille õigsuses Te veendunud olete. Kindlasti tuleks vaadata, kas rahatähe allikas ise on piisavalt usaldusväärne. Näiteks võib sada protsenti kindel olla, et sularahaautomaadist saab õige raha
käibemünt. Nimetud mälestusmünte võib iga riik ringlusesse lasta kord aastas. Müntide nimiväärtust näitav külg on kõikidel liikmesriikidel ühine, kuid müntide teine külg on rahvuslik ja igas riigis erinev. Vaatamata erinevale tagaküljele on kõik mündid seaduslikud maksevahendid kogu euroalal, nii ka Eesti mündid. Euro sularaha turvalisus Euro rahatähtedel on kasutatud arvukalt turvaelemente, mis teevad nende järeletegemise väga keeruliseks. Valeraha äratundmiseks on vaja uurida võimalikult paljusid endale teadaolevaid turvaelemente. 1)Katsu 2) Vaata 3)Kalluta Pimedate jaoks, või siis pimedas olevatele inimestele on rahatähe arusaamiseks on tehtud ,seitse rahatähte erineva suurusega, lihtsustades raha äratundmist kompamise teel. Samuti kannavad rahatähed kombatavaid turvaelemente. Rahatähti on võimalik eristada ka selle järgi, et reljeefsused asuvad erinevates kohtades ja raha on kohati erineva paksusega
Sisekaitseakadeemia Finantskolledz RAHA AJALUGU EESTIS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................3 1. RAHAST ÜLDISELT..................................................................................4-5 1.1. Raha kujunemine.......................................................................... ...........4 1.2. Raha mõiste...........................................................................
ja Kreekat kasutama ühiseid kuld- ja hõbemünte. Skandinaavia rahaliit, mis asutati samuti 1873 ühendas aga Rootsit ja Taanit. Mõlemad rahaliidud kahjuks ebaõnnestusid, sest kulla ja hõbeda suhteline hind kõikus pidevalt. Edukaks osutus aga Saksa Konföderatsiooni rahaliit. Tolliliidu moodustamine viidi lõpule 1834. aastal ning valuutakursid fikseeriti. Seejärel tuli kasutusele ühisraha riigimark, Saksa marga eelkäija. Saksa rahaliit oli edukas osalt seetõttu, et müntide valmistamisel olid paigas selged reeglid ja tingimused. 2.4 Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga
nüüdseks oma eesmärgi saavutanud. Kas kõik see on ka ennast ära tasunud, näitab vaid aeg. 4 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA 1.1. Eesti marga sünd 24.veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisev vabariik, mis tõi kaasa vabanemise Vene impeeriumi koosseisust. Kuid oma raha noorel riigil veel ei olnud. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõimalikud vene paberrahad-tsaarirublad, duumarublad, ,,kerenskid"- ning Soome margad. Novembris 1918, pärast sakslaste lahkumist, oli ringluses mitmesuguseid Vene ja Saksa rahatähti. Neile lisaks paiskas Eesti valitsus detsembris 1918 käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka. Kuna võõras valuuta ei saanud rahuldada noore iseseisva riigi vajadusi, hakati Eestis
Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira) ja 18 mand- riringkonda. Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv 3 705 900, keskus Porto Algarve: 4988 km²,elanike arv 394 000, keskus Faro
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
