ole? Koolis peavad kõik lapsed lugema. Kui nad ei oskaks lugeda, siis nad ei saaks ka õppida. Aga hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Okei, koolis on vaja lugemisoskust aga kas ka mujal elus? Tegelikult me loeme igapäev väga palju. Näiteks sa lähed koju ja paned teleka tööle. Kohe viskab ekraani täis sõnu või lauseid, mida sa vabatahtlikult loed. Või näiteks võtad telefoni lahti, terve ekraan on jälle kirju täis. Ilma lugemisoskuseta hakkama ei saa, või saab? Küsi endalt, missugune elu oleks ilma lugemisoskuseta? Kahjuks on maailmas selliseid inimesi kes ei saa lugeda, pimedad. Pimedad ei saa lugeda tavalist kirja ega näha pilte. Aga neil on eri punktikiri mida nad saavad lugeda. Kuid kahjuks paljud pimedad seda siiski ei tee. Niisiis ilma lugemata saab maailmas hakkama. Kuid me kasutame lugemist pea igapäev. Siiski on mul veel küsimusi lugemise kohta. Kas koolis peaks nii palju kohustuslikku
Lugemine on üks suur osa meie elust, ilma lugemisoskuseta ei saagi enam tänapäeva maailmas hakkama va. Arengumades, kus puudub haridussüsteem ja inimesed ei oska kirjutada ega lugeda. Lugejaid on erinevaid ja kõik mõistavad ning tajuvad teksti omamoodi. Mina enda arvates ei ole eriti hea lugeja kuid see oleneb sellest mida ma loen. Koolis õpikut lugedes lasen silmaga lihtsalt üle üritades leida midagi kasulikku, mida hiljem ära kasutada. Mõttega loen kasutusjuhendeid, õpetusi, toidurepsete jne, sest mitte tähele pannes võib see hiljem kaasa tuua ajakulu või millegi ebaõnnestumist. Selles arutluses püüangi leida järeldusele milline lugeja olen mina ja kuidas ennast parandada. Lugemine minu jaoks ei ole iseenesest raske, kuid pigem on probleeme keskendumisega ning mõttega lugemisega. Näiteks raamatut lugedes, ma keeran lehte ning siis hakkan mõtlema, mis oli eelmisel leheküljel? Ega täpselt ei teagi, mõttes mõlguvad vaid üksikud sõnad, mõ...
haridust.Kui tahad võimalusi edasiseks eluks ja heaks töökohaks,siis tuleks haridust võtta kui kohustust.Haridus nõuab keskendumist,palju aega ning ka tõsist tööd.Õppida tuleks endale,mitte oma vanematele,vaid noorel peaks olema motiiv,et tulevikus hea töökoht saada. Tänapäeval areneb maailm väga palju,et inimesel peaks olema baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine,mis maailmas toimub.Ilma kirjutamis- ja lugemisoskuseta ei tule kuidagi toime.Kui tahad tööle asuda,siis üheks olulisemaks on erialaste teadmiste omandatus,kasumit toob ka enda elu jooksul olnud kogemused,mis aitavad paremini maailmast aru saada.Õppimine peaks olema sinu elus tähtsal kohal. Vaadates tulevikku,ootame millal me saame oma haridust tõendava dokumendi ja soovime asuda kohe tööle.Suur hulk inimesi sooviks endale kõrgepalgalist töökohta,et soetada endale
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toeks Oskus, mida inimestel on vaja igapäevaselt ja koguaeg, on lugemine. Ilma lugemisoskuseta oleks meie tänapäevases maailmas peaaegu võimatu hakkama saada, kui me ei ela just metsas. Lugemisoskusele pannakse alus lapsepõlves. Paljud oskasid lugeda juba enne kooli astumist, kuid esimestel kooliaastatel on põhirõhk just lugemisel. Kindlasti on kõigil olnud kohustuslik kirjandus. Osadele see meeldib, kuid mõndadele mitte. Siin kohal on väga oluline roll õpetajatele, sest valede või liiga raskete raamatute kohustuslikuks muutmine võib laste lugemissoovi üldse hajutada
mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi. Nende vastuseisu murdmiseks seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääse läbi leerist, leeritamata ei saanud aga abielluda. 1739.aastal sai alguse koolikohustus. Kõik 7. ja 12-aastased talulapsed pidid käima koolis Rahvaharidusele andis tõuke kohalik kooliseadus, nn. koolipatent. Selle väljastamist toetas Liivimaa kindralkuberner George von Brown. Patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa (hiljem küla- ehk vallakoolid). 18.saj lõpuks oskas umbes 60% eesti talupoegadest lugeda. KIRJAVARA 1739
olla teisest parem. Peale selle sai algkoolis mängida veel palju toredaid lugemismänge, mida hiljem sai juba ilma lugemisetagi mängida. Üleüldse on koolis palju lugemistegevusi ja lugemisel põhinevaid võistlusi. Üldiselt on lugemine väga oluline ning lugemine ei tähenda vaid seda, et loetakse laused kokku, vaid tuleb ka nende lausete mõtetest aru saada. Alles siis võib öelda, et osatakse lugeda. Tänapäeval ei saa lugemisoskuseta mitte keegi hakkama. Sellepärast peaksidki olema raamatud igale inimesele kättesaadavad ning iga inimene võiks mõista, et ajakirjade lugemise kõrval on raamatute lugemine ka tõesti vajalik, kuid kahjuks peab tõdema, et just noored inimesed seda mõista ei taha.
Katariina II reformidest (v.a. pearahamaks ja ühtne tolliruum) ja taastas baltisaksa seisuste privileegid nende endisel kujul. Lisaks tabas eesti talurahvast ja linnade alamkihte valusalt nekrutikohustuse laiendamine ka Eesti aladele 1797. aastal. Rahvaharidus 18.saj. Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline. Kuna haridusjanuste talupoegade kõrval oli palju umbusklikke, siis seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääsenud leerist, leeritamata aga ei saanud abielluda. 1739. aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765. aastal andis rahvahariduse arengule olulise tõuke kohalik kooliseadus- koolipatent, mille elluviimist toetas Liivimaa kuberner George von Browne. Patent nägi ette kooli asutamist igasse suuremasse mõisa
August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, Torma pastor Johann Georg Eisen von Schwarzenberg, kirjanik Garlieb Helwig Merkel. Need mehed uskusid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust. Merkeli teos ,, Liivimaa esiaeg", Petri teos ,,Eestimaa eestlased". Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike Öppetus..." väljaandmisel. Rahvaharidus Rootsi ajal anti sundus, et leerist ei saa läbi lugemisoskuseta ja leeritamata ei saanud abielluda. 1739.aastal andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid talulapsed 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. Oluline tõuge oli kohalik kooliseadus , nn koolipatent, mille väljastamist ja elluviimist toetas energiliselt Liivimaa kindralkuberner George von Browne . patent nägi ette kooli asutamise igasse suuremasse mõisa. Neist said hiljem küla-ja
kirjutama ühesuguse kiirusega ja samas vanuses. Kuigi lõpuks on paljude lugemis- ja kirjutamisoskus samal tasemel eakaaslaste omaga. Eesti traditsioonis eristatakse düsleksiat ja spetsiifilist kirjutamishäiret düsgraafiat; inglise keeleruumis käsitletakse tavaliselt ka kirjutamishäireid düsleksia avaldumisena. (Lukanenok, 2008) Düsleksiat võib nimetada kaasaegseks häireks. Tänapäeval on raske ette kujutada, et kunagi on olnud võimalik hakkama saada ilma lugemisoskuseta. Kui inimese ajaloos tagasi vaadatada, siis esiteks, kauges minevikus inimesed ei osanud lugeda. Teiseks, alles hiljuti on hakatud häiretele tähelepanu pöörama, eriti veel lugemis- ja kirjutamisprobleemidele. Need on vähem tähtsustatud nagu need polekski mingid probleemid, mistõttu on kujunenud probleemiks düsleksia häirega laste abistamine. Lugemishäiret võib pidada tähtsaimaks hariduslikuks probleemiks, sest praktiliselt kõikides
vanemad ära (Laur, 2003). Rahvahariduse ees seisvad probleemid võttis tabavalt kokku Koeru kirikuõpetaja tõdemus: mõisnikud kaebavad, et pole koolmeistreid, koolmeistrid kaebavad ei ole õpilasi, talupojad kaebavad koolmeistrid pole kõlbulikud. Ja kõigil on õigus. Esimesed katsed siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega on teada 1720. aastaist. Nimelt teatas Märjamaa pastor 1728. aastal, et ta on suutnud talupoegi sundida oma lapsi kooli panema vaid ähvardusega, et ta lugemisoskuseta noorte abielusid ei laulata. Esimene üldisem koolisundust tähendav korraldus pärineb 1739. aastast, mil Liivimaa ülemkonsistoorium kehtestas nõude, et kõik talulapsed peavad 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või lugema õppima kodus. Sajandi keskpaiku juurdus kord, et lugemisoskuseta isikuid ei tohi ka armulauale võtta, mis tähendas, et lugemisoskus muutus kohustuslikuks juba kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele (Vahtre, 2000). 18
Toetasid rahvahariduse edendamist (nt osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel). Valgustusajastu avaldus oli ka üleeuroopalise kuulsuse saavutanud näitekirjaniku August von Kotzebue tegevus Tln-s saj lõpul. Rahvaharidus (lk 145) Tlp-de harimisega oli algust tehtud juba Rootsi ajal. Põhjasõda seda algatust ei hävitanud.Aja jooksul seati sisse sundus: lugemisoskuseta ei pääsenud läbi leerist, leeritamata aga ei saanud abielluda. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nim koolikohustuse alguseks. Selle järgi pidid kõik talulapsed 7. ja 12. eluaasta vahel käima koolis või õppima lugemise selgeks kodus. 1765.a andis rahvahariduse arengule olulise tõuke kohalik kooliseadus, nn koolipatent, mille väljastamist ja elluviimist toetas energiliselt Liivimaa kindralkuberner George von Browne
1715. aastal läks trükki põhjaeestikeelne ,,Uus Testament" 1732 ilmus eesti keele õpik. 1739. Aastal ilmus täielik ,,Piibli-Ramat". See tõlge avas ühtse eesti kirjakeele väljakujunemise ajastu põhjaeesti murde baasil. 1720. aastaist tehti esimesi katseid siduda talupoegi lugemisoskuse nõudega. 1739. aastast kehtestas Liivimaa ülemkonsistoorium nõude, et kõik talulapsed 7. ja 12. eluaasta vahel peavad käima koolis või õppima lugema kodus. Sajandi keskpaiku juurdus kord, et lugemisoskuseta isikuid ei tohi armulauale võtta, lugemisoskus muutus kohustuslikuks kõigile leerilastele, mitte ainult abiellujatele. 1790. aastail tänu majandusliku olukorra järsu halvenemise ja mitme ikaldusaasta tõttu lagunes Eesti koolivõrk. Lugemisoskus levis jätkuvalt tänu koduõpetusele, millega talupojad olid harjunud. 1802. aasta säravaimaks sündmuseks sai Tartu ülikooli taasavamine. 1803. aastast sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames
....................................................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest.
Hormonaalsed mõjud arenguhäiretel: Geschwind-Galaburda teooria • Meestel on rohkem arenguhäireid - meessuguhormoonid mõjutavad aju arengut? • Planum temporale asümmeetriline – meestel vähem • Testosteroon lükkab vasaku poolkera arengu edasi ja parem saab rohkem areneda – sellest ka meeste eelis ruumilistes oskustes? • Ka immuunsüsteemi haigused, mida meestel ja eriti andekatel meestel, rohkem. • Teooriat testitud ka loomadel. • Lugemisoskuseta patsiendil anomaaliad rohkem vasakus poolkeras, aga ka taalamuses • Kõrged meessuguhormoonide tasemedprenataalselt → autism (Baron-Cohen et al 2014) Keskkondlik deprivatsioon • Peamine õpiraskuste põhjus. • Võivad olla pikaajalised mõjud nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. • Lastekodulapsed: füüsiline hool OK, sotsiaalne stimulatsioon ebapiisav – jäävad nii füüsil kui vaimses arengus eakaaslastest maha. • Nt
annaabi.ee 
