Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. 12 Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. EESTI TAIMESTIK 6. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt
ökosüsteemi iseloomu määrav tegur on järve akumulatsiooni tüüp, mis põhineb mineraal-, toite- ja humiinainete omavahelisel suhtel. Nii jaotataksegi järved 8 põhitüübiks, need omakorda alltüüpideks, misa on 27. uuritud järvedest on- 8% vähetoidulised ehk oligotroofsed, 5,8% poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed, 9% huumustoitelised ehk düstroofsed, 36,4% rohketoitelised ehk eutroofsed, 36,6% segatoitelised ehk düseutroofsed, 2,6% lubjatoitelised ehk alkalitroofsed, 1,4% soolatoitelised ehk halotroofsed, 0,2% rauatoitelised ehk siderotroofsed. Pärast mandrijää taandumist oli valdav osa meie järvi oligotroofsed, eriti liivikutel. Merest eralduvad rannajärved on algselt halotroofsed. Nii alkalitroofsed kui halotroofsed järved läbivad tavaliselt eutroofse staadiumi ja muutuvad lõpuks kalgiveeliseks düseutroofseteks järvedeks. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti
Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm- penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu - Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetõttu fütoplankton ei arene, ning sel põhjusel on lubjatoitelised järved väga läbipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja Äntu Valgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest
leidub tüsedaid ravimudakihte. Suuremadon näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Alkalitroofne (lubjatoiteline) veekogu. Kujunenud allikavee juurdevoolu korral, mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiu ühendeid. Kaltsiumiühendid muudavad vees sisalduvad fosforiühendid inaktiivseks ning seetottu fütoplankton ei arene, ning sel pohjusel on lubjatoitelised jürved vüga lübipaistva veega (nt. Äntu Sinijärv ja ÄntuValgejärv). Iseloomulik: külm vesi, suhteliselt vähe elustikku. Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Pohjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved 11 toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lopul.
veega rabajärved, rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega, kuid reostusõrnalised); rohketoitelised ehk eutroofsed (toitainete ja humiinaineterikkad, ei ole eriti reostusõrnad, kuid mõned neist ebameeldivalt läbipaistmatu veega, keskmine tähendus); segatoitelised ehk düseotroofsed (toit- ja humiinaineterikkad, omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust); lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (halogeeniderikkad humiinainetevaesed, kalgi vee tõttu pole mugava rekreatiivseks) 30. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal – Madalsoo- turbakiht õhuke, taimestikul hea kontakt põhjaveega, pinnas viljakas, lopsakas rohurinne, puudest kuusk ja kask. Äkki seal matkamine lahe/huvitav? Siirdesoo- mitmekesise taimestikuga, üleminekufaas, mätlik reljeef, turbasambla olemasolu, esineb mändi ja kaske
· pöördstratifikatsioon Järvede klassifikatsioon 0 keskmiselt; - vähe; + palju Tüüp Mineraalained Biogeenid Orgaaniline aine Oligotroofsed 0 - - (vähetoitelised) järved Eutroofsed järved 0 0 0 Düstroofsed järved - - + Düseutroofsed 0 (0) + Lubjatoitelised järved + - - ehk alkalitroofsed Riimveelised ehk (+) 0 0 halotroofsed järved PAISJÄRVED JA VEEHOIDLAD Tehisveekogud: · veehoidlad- kogumiseks · paisjärved- kogutud vett ei kasutata Vanimad veehoidlad rajati põllumajanduse jaoks, niisutamiseks (Vana-Egiptus, Mesopotaamia), seejärel antiiklinnade veega varustamiseks ja siis alles veejõu kasutamiseks.
Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad · Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust · Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal · Madalsoo,siirdesoo,kõrgsoo e. Raba · Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud. · Eriti populaarsed on just rabamatkad.
Kõrgenenud kloori, magneesiumi, naatriumi ja sulfaatide sisaldus. Semidüstroofne e. poolhuumustoiteline oligotroofne järv, mis on rikastunud huumusainetega, kuid dikromaatne oksüdeeritavus on madal. Värvus helepruun, vesi läbipaistev. Elustik rikkalikum ja mitmekesisem kui oligotroofsetes järvedes. Makrofüüdijärved madalad ja vähemalt 3/4 ulatuses kaetud suurtaimedega. Suvel planktonivaesed, läbipaistva veega. Veekogude jaotus üldaluselisuse järgi - Väga kalgiveelised e. lubjatoitelised: HCO3' >240 mg/l, >3,9 meq/l (mg-ekvivalent ka mg-ekv) või elektrijuhtivus (cond conductivity) >400 µS/cm Keskmiselt kalgiveelised: HCO3' 80-240 mg/l, 1,3-3,9 meq/l või el.-juhtivus 165-400 µS/cm. Siia kuulub suur osa Eesti järvedest: kalgiveelised eutroofsed ja miksotroofsed. Pehmeveelised: HCO3' < 80 mg/l, <1,3 meq/l või el.-juhtivus <165 µS/cm Kõik rabajärved, poolhuumustoitelised e semidüstroofsed, oligotroofsed järved, hulk segatoitelisi ja osa kunagisi
Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad. Rohketoitelised (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. Segatoitelised (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust Lubjatoitelised (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29.Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal Madalsood iseloomustab lopsakas rohurinne, mis koosnb peamiselt tarnadest. Madalsoo on mitmete haruldaste liikide nagu näiteks orhideeliste kasvukoht. Puudest esineb madalsoos kuuske ja kaske.Madalsoo esialgu nõgus pind hakkab aegamisi tasanduma, mis omakorda
On mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest. Mineraal ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. Esineb madal pH. Peamisel soojärved, laukad. Rohketoitelised e eutroofsed – 36,4 % järvedest. Toitaineterikkad ja humiinainete vaesed. Pehmeveelised. Kalgiveelised. Segatoitelised e düseutroofsed – 33,7 %. Toit- ja humiinaineterikkad. Jagunevad samuti pehme- ning kalgiveelisteks. Lubjatoitelised e alkalitroofsed – 2,6 %. Mineraalaineterikkad, toit- ja humiinainetevaesed. Palju esineb Pandivere kõrgustikul. Soolatoitelised e halotroofsed – 1,4 %. Halogeeniderikkad ja humiinainetevaesed. Peamiselt Rannajärved. Rauatoitelised e siderotroofsed – 0,2 %. Suuruselt Euroopa 4. ja maailmas 53. kohal. Pindala 3555 km; Liigestub Suurjärveks, Pihkva järveks ja Lämmijärveks; Keskmine sügavus 7 m; Suurim sügavus 15,3 m Lämmijärves; Rannajoon sirge - Remda ps
Vastavalt Aare Mäemetsa loodud klassifikatsioonile on Eestis kaheksa järvetüüpi: oligotroofsed (8% järvedest), semidüstroofsed (6%), düstroofsed (6%), eutroofsed + hüpertroofsed (36-37 %), miksotroofsed (36-37 %), siderotroofsed (0,2%), halotroofsed (1,4 %) ja alkalitroofsed (2,6 %). Antud tüpoloogia baseerub peamiselt looduslikul akumulatsioonitüübil ja erineb põhimõtteliselt maailmakirjanduses levinud klassifikatsioonidest. Alkalitroofsed järved lubjatoitelised järved on tihti ka sekundaarselt alkalitroofsed, olles kujunenud allikavee väga tugeva juurdevoolu mõjul (nt. Äntu järved), mis akumuleerib vette rohkesti kaltsiumiühendeid. Taoliste järvede kujunemist soodustavad ka karbonaatne pinnakate ja tugevasti karstunud aluspõhi. Seetõttu on osad alkalitroofsetest järvedest ajutise iseloomuga ning on veega täidetud tihti vaid kevadisel suurvee perioodil, kuivades suve lõpuks. Sellised ajutised järvekesed on huvipakkuva elustikuga (nt
Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine. Hoolikat kaitset vajavad meil alljärgnevad järvekategooriad: 1.Haruldased järvetüübid,eriti vähetoitelised, poolhuumustoitelised ja lubjatoitelised järved,mille esindajaid on Eesti järvede hulgas ainult mõni protsent. 2.Pehmeveelised (eriti vähetoitelised) järved. Järvede keemiline reostustundlikkus on pöördvõrdeline vees sisalduvate mineraalainete hulgaga. 3.Väga nõrga veevahetusega järved, eriti umbjärv. 4.Joogiveehoidlad. 5.Looduslikult väga kaunid järved (Pühajärv). 8.6. Järvede füüsikaline (valgus, temperatuur, vee liikumine) ja keemiline keskkond. Järvede füüsikaline ja keemiline keskkond.
saadusena ja laguneb alumises (tropolüütilises) kihis bakterite tegevuse tagajärjel. Vee mineraalainete (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühendid) ja orgaaniliste ainete (peamiselt huumusained) sisalduse ning elustiku koostise järgi eristatakse Eesti järvi: -vähetoitelised e. oligotroofsed -rohketoitelised e. eutroofsed -poolhuumustoitelised e. semidüstroofsed -lubjatoitelised e. alkalitroofsed -huumustoitelised e. düstroofsed -segatoitelised e. düseutroofsed -kesktoitelised e. mesotroofsed -soolatoitelised e. halotroofsed Järvede omadused: Järvevee omadused – läbipaistvus ja temperatuur – sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul,
· Rõuge Suurjärv 38 m · Väike Palkna 33 m · Udsu 30 m · Tsolgo Mustjärv 30 m · Suur Keema järv 27,5 m · Koorküla Valgjärv 27 m · Võru Kärnjärv 26 m · Jõksi järv 25,4 m · Piigandi järv 25,3 m Järvede läbipaistvus · Eesti rekord on 10 m, aga määratlemine on keeruline · Secchi kettaga mõõdetaksejärvede läbipaistvust Eesti järvetüübid · Alkalitroofne e allikatoiteline e lubjatoitelised (2,6%) Pandivere kõrgustikul · Äntujärved · Oligotroofne e vähetoiteline (8%) unikaalse elustikuga · Nohipalu Valgejärv, Koorküla Valgejärv · Semidüstroofne e poolhuumustoiteline (5,8%) värvus pruunikam · Tuuljärv, Tänavjärv, Uljaste järv · Düstroofne e rabade huumustoiteline (9%) rabade keskel, või rabadest tuleva veega järved. Väga toitainete vaene. Värvuselt pruunikad, tumedad, isegi mustad. Väga happelised
annaabi.ee 
