kruusakas-liivakas lõimis 4)M' Hästi lagunenud turbakiht tüsedusega 30-50cm, millele järgneb liivane lõimis. 5)LkIg Kruusakas-liivakas lõimis tüsedusega 60-80cm, millele järgneb kruus Kolme suurima osatähtsusega mulla iseloomustus ning tüüpprofiilid. Leostunud gleimuld - Go Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm
Mullakaardi analüüs Iseseisva töö aruanne Tartu 2015 Sisukord Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud
Eurütoop – elupaika vähevaliv eurübiont või ka kosmopoliit. Kosmopoliit – väga laialdase levikuga liik. Parasitism – eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism toitub teise organismi kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Ektoparasiit toitub või elab peremehe kehal. Endoparasiit elutsev peremehe keha sees. Stenotoopne – elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv organism. Atsidofiil – happelembelised taimed. Kaltsifiil – lubjalembelised taimed. Oligotroofne – vähetoiteline või toitainevaene veekogu või soo. Eutrofikatsioon – eutrofeerumine, veekogu kiire rikastumine toitainetega. Mesotroofne – kesktoiteline, taimed omastavad toitaineid mõõdukal hulgal. Eutroofne – toitainerikas veekogu. Suktsessioon – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Autogeense suktsessiooni puhul põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. Allogeense puhul põhjustavad muutusi välitegurid
*Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed. *Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad)
[5] Cg ehk mulla lähtekivim- mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.[5] Go: Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- 5 BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust
g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Go- leostunud gleimuld. AT-BwG-CG. Kihisemine 30-60 sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. BwG- meramorfne sisseuhtehorisont gleihorisondiga. G-gleihorisont. Alaliselt liigniisketes tingimustes redutseerumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas-või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel
*Nõmmemetsad: kuivadel ja vaestel liivmuldadel, aeglase kasvuga mets, iseloomulikud: sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud. *Laanemetsad: keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega, kuusevõrade tiheda katte tõttu kasvavad alustaimestikud varjulembelised taimed(mustikas, leseleht, jänesekapsas). Levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel. *Loometsad: Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Alustaimestik on liigirikas, sest kõrvuti kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed. *Salumetsad:kasvavad heade niiskustingimustega leostunud muldadel. Jäänukid kunagistest lehtmetsadest. Salulehtmetsad on praegusel ajal haruldased. Liigirikkad ning arenenud põõsarindega taimekooslused. *Soometsad: eritatakse rohusoo- (puurindes kask või sanglepp, alustaimestikus niiskuslembelised rohttaimed)ja samblasoometsi(puurindes mänd, alustaimestikus puhmad ja turbasamblad)
65. Optimaalala ökoloogilise teguri selline intensiivsus, kus teguri toime organismi arengule on kõige soodsam. 66. Ökoamplituud mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. 67. Eurütoop mittenõudlik organism elupaiga suhtes. 68. Stenotoop elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis tegutsev. 69. Atsidofiil happelembeline taim 70. Kaltsifiil lubjalembelised liigid 71. Oligotroofne vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo) 72. Eutroofne rohketoiteline (veekogu). Harilikult on elustikult rikkalikud, mitmekesised ning väga produktiivsed. 73. Mesotroofne kesktoiteline, on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. 74. Energia võime teha tööd 75. Energiavoog päikese kiirgusenerga järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja
organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. BIOINDIKAATOR- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. ATSIDOFIIL- Happelembelised taimed. KALTSIFIIL- Lubjalembelised liigid. OLIGOTROOFID- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid EUTROOFID- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. MESOTROOFID- on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega. See toimub taimede
BIOINDIKATSIOON- keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. BIOINDIKAATOR- võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. ATSIDOFIIL- Happelembelised taimed. KALTSIFIIL- Lubjalembelised liigid. OLIGOTROOFID- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid EUTROOFID- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. MESOTROOFID- on taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. EUTROFEERUMINE- veekogu rikastumine toitainetega
Happelise mullas on palju taimedele toksilisi Al ja Fe ioone. Mikroorganismide elutegevus on häiritud ja palju raskmetalle on happelistes muldades liikuvamad (lupjamine muudab raskmetallid liikumatuteks ei sega enam). Kõige tundlikumad happelisuse suhtes on noored taimed. 8 Selle järgi kuidas taimed reageerivad mulla happelisusele on nad jaotatud 4-ks: 1. Väga tundlikud happesuse suhtes sobib pH 6,5-8 (KCl lahuses määratud). On lubjalembelised ehk kaltsifiilsed taimed: peet, lutsern, peakapsas, mesikas. 2. Tundlikud happesuse suhtes: sobib pH 6-7. ristik, kaunviljad, oder, nisu, sibul, kurk, salat. 3. Vähemtundlikud happesuse suhtes: Kasvavad kui Ph 4,5-7,5 (väga hapu muld ka ei meeldi, optimaalsem pH 5,5-6), nt rukis, kaer, kartul, tomat, porgand. 4. Happelist mulda eelistavad: sobib pH 4,5-5. Nt lupiin ja mustikas on lubjapelgelised ehk kaltsifoobsed. Kuna on palju kasvufaktoreid on see jaotus tinglik
Kahjustamine täielik biotsönoosi koostise ja struktuuri rikkumine väliste faktorite mõjul. Kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja /või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. Kaltsifiil - lubjalembelised liigid ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas Karnivoor - Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk kamnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris.
samblikke. Hakkas suurenema männi osatähtsus, iseloomulikuks on kuuse peaaegu täielik puudumine metsade koosseisus, suure tähtsusega olid ka kaasikud. Nende levik oli seotud madalamate ja niiskemate aladega, levisid jõgede ja järvede madalikel, isegi Ida - Eestis. Perioodi teisel poolel muutus kliima niiskemaks, hakkasid tekkima sood; soostuma hakkas mineraalmaa ja väiksemad veekogud kasvasid kinni. Levisid lubjalembelised tarnad ja teised lõikeheinalised. Põõsarinde moodustas sookask. Boreaalse kliimaperioodi lõpupoole hakkas välja kujunema lammimetsa tüüp, mille koosseisus omas esialgu kõige suuremat tähtsust sanglepp. Atlantilisel kliimaperioodil 6000 kuni 3000 aastat e.Kr. oli kliima tunduvalt niiskem ja soojem kui praegu. Siis oli kõige soojem kliimastaadium, mis Eesti alal olnud on. Algas intensiivne rabastumine. Märgatavalt suurenes lepa, eriti sanglepa levik, männikute pindala
joogivee. Samas jääb kasutamata liblikõielitega sümbioosis olevate mügarbakterite abil siduda lämmastiku. Tuleks tunda bioloogili omadusi. Kasuatda võib: liblikõielised õistaimed- (tähtsad tänu maheviljelusele, ning lämmastikväetise kõrge hinnale, küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik). Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur
· Taluvusala(piirid)- · Optimaalala- · Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda · Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit · Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont · Atsidofiil- Happelembelised taimed · Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. · Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid · Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E-sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. · Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld · Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine)
mürgisust Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju Ökoamplituud- ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda Eurütoop- elupaika vähevaliv (organism) e. eurübiont või ka kosmopoliit Stenotoop- kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism) e. stenobiont Atsidofiil- Happelembelised taimed Kaltsifiil- Lubjalembelised liigid. Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid Eutroofne- rohketoiteline (veekogu). E- sed järved on harilikult elustikult rikkalikud ja mitmekesised ning väga produktiivsed. Kalastikus ei ole hapnikunõudlikke liike. Mesotroofne- taimedele omastatavaid toitaineid mõõdukal hulgal sisaldav veekogu või muld. Energiavoog- Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine)
annaabi.ee 
