4.1 Kandepiirseisundi järgi Muljumisel Kc = Fc,max/Fc,d = 24,0/4,1 = 5,85 Lõikel Kv = Fv,max/Fv,d = 17,0/10,9 = 1,56 Tõmbel Kt = Ft,max/Ft,d = 17,0/52,8 = 0,32 4.2 Kasutuspiirseisundi järgi Graafikult 2.1 leitud suurused: 1. Arvutuslikule kandevõimele muljumisel Fc , d vastav muljumisdeformatsioon u F=0,46 2. Lubatavale muljumisdeformatsioonile 1,5mm vastav survejõud F1,5 =17 kN Tagavara tegurid: F Fu = F /F = 17/4,1 = 4,15 1,5 c,d K u=¿ 1,5/u = 1,5/0,46 = 3,26 F 5. Purunemispilt ja kandevõime kaotuse kirjeldus
• Türistor - ränistruktuuriga nelja- või enamakihiline pooljuhtseadis. Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud ehk juhtivasse olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. • Dinistor - pooljuhtseadis, mis juhib voolu kahes suunas ainult siis, kui pinge ulatub tema avanemiseks vajaliku väärtuseni. Kui pinge ületab sisselülitamispinge, siis dinistori takistus väheneb ja ta hakkab mõlemas suunas voolu juhtima. Elektriahelates kasutatakse dinistorit lülitina. • Sümistor - ehk triiak on türistoride perekonda kuuluv viiekihilise ehitusega elektroonikakomponent
- ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra,
Tuleohtliku üleminekutakistuse vältimiseks peavad elektriseadmete ja juhtide vahelised liited tagama töökindla elektrilise kontakti. Keelatud on: Kasutada ajutist elektrijuhistikku (v.a. ehitus-, remondi- või ajutise töökoha juhistik); kasutada vigastatud- või riknenud isolatsiooni- ning muu tulekahju- või plahvatust võiva defektiga elektritarvitit , elektriinstallatsioonitoodet ning juhistikku; Kasutada kalibreerimata või elektrijuhistiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga sulavkaitset või vastavate parameetritega automaatkaitset; Kasutada keskkonna tingimustele mittevastavat elektritarvitit või juhistikku; Kasutada mittestandardset elektritarvitit (kütteseadet, valgustit jms); Jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet; Kasutada elektrimootoreid ning muid jõuseadmeid (v.a seadmed, mille temperatuur
trigeril 2 väljundit: otsene RS-triger, ja PS triger 52. Türistorid. Tüüritavad aladid Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht- lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele. Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Üheoperatsioonilise türistori sulgumine ehk üleminek juhtivast olekust suletud olekusse sarnaneb dioodi sulgumisega
- ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise ajutiste eeskirjadega" (1991), karmistati nõudeid piirdekonstruktsioonide heliisolatsioonile ja ruumides lubatavale mürale. Elamute osas viidi need nõuded samale tasemele Põhjamaadega. Praeguseks on nimetatud eelnõu teise, 1999.a. versiooni põhjal välja antud standard EVS 842: 2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Standardi nõuete järgimist ei peeta Eestis kohustuslikuks, vaid pigem soovituslikuks. Paraku on kohustuslike projekteerimisnormide asendamine standardi soovituslike nõuetega tekitanud olukorra,
Tarvititeks on luminofoorlambid elektritööriistad. Need peavad viivitamatult rakenduma 5...10-kordse nimivoolu juures. Liinikaitselülitid D-tunnusjoonega kaitselülitid peavad taluma kuni 10-kordset nimivoolu, 20-kordne nimivool peab olema lahutatud 0,1 sekundiga. Termovabasti rakendumistunnusjoon on kõigil ühesugune, peab tagama liinide kõrge eluea. 1,13 In peab taluma üks tund. 1,45 In tuleb lahutada ühe tunniga. Automaatkaitselüliti nimivool valitakse vastavalt juhile kestvalt lubatavale voolule. Kaitselüliti peab taluma arvutuslikku lühisvoolu. Mootorikaitselüliti K-rakendumistunnusjoonega mootorikaitselüliti on mõeldud otse võrku lülitatava lühisrootoriga asünkroonmootori kaitseks. Mootorikaitselülitil on kaks ülesannet: 1) avastada ohtlikud olukorrad nagu liigkoormus või lühis, 2) katkestada toiteahel. Mootorikaitselüliti Käivitus Lühisrootoriga asünkroonmootori otsekäivitusel on käivitusvool enamasti vahemikus 4...8 nimivoolu.
Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslike väärtuste puhul piirsei- sundeid ei ületata. • Kandepiirseisund /ultimate limit state/− − purunemise või muu konstrukt- sioonilise vigastusega (ülemäärane deformatsioon, ümberkukkumine, välja- nõtke jne) seonduv täieliku töövõime kaotuse seisund, mis võib ohustada inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele lubatavale koormusele (suurimale kandevõimele või tugevusele). • Kasutuspiirseisund /serviceability limit state/ − seisund, mille ületamisel konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi etteantud kasutuskriteeriumid pole enam tagatud. Kasutuspiirseisundid puudutavad mastide, vundamentide, juhtmete ja seadmete mehaanilist funktsioneerimist ning elektrilisi isoleervahemikke. Kasutuspiirseisundid, mida võib olla vajalik käsitleda, hõlmavad:
Optimaalne tala: ühtlase tugevusvaruga tala M (x ) Ühtlase tugevusvaruga tala iga ristlõike suurim paindepinge max ( x ) = = [ ] ; väärtus on võimalikult lähedal lubatavale: W (x ) Tala optimeerimise tulemused sõltuvad (Joon. 6.33): · ristlõike kujust ja konstantse mõõtme valikust (W(x) funktsioon); · koormuse rakendusskeemist (M(x) funktsioon). Konsoolne painutatud tala Optimaalse tala tugevustingimus
Optimaalne tala: ühtlase tugevusvaruga tala M (x ) Ühtlase tugevusvaruga tala iga ristlõike suurim paindepinge max ( x ) = = [ ] ; väärtus on võimalikult lähedal lubatavale: W (x ) Tala optimeerimise tulemused sõltuvad (Joon. 6.33): · ristlõike kujust ja konstantse mõõtme valikust (W(x) funktsioon); · koormuse rakendusskeemist (M(x) funktsioon). Konsoolne painutatud tala Optimaalse tala tugevustingimus
suhe. 204. Dreenkihi materjalidena on soovitav kasutada fraktsioneeritud killustiku, kruuskillustiku, kruusa või liiva. 205. Elastne katend- katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele. 206. Elastne katend tuleb arvutada järgmiste kriteeriumite järgi: kogu katend lubatavale elastsele vajukile, katendi nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele, monoliitsed kihid paindetõmbele. 207. Betoonkate tuleb armeerida: · Kui ennustuslik koormussagedus on üle 5000 normtelje ööpäevas · Kui kivipuistes mulde kõrgus on üle 2 või 3 meetri muudest pinnastest muldel · Kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist 208. Kergkatete tüübid: · Ridakillustikuga pindamine · Klaaskiu lisandiga pindamine
205. Milliseid materjale on soovitav kasutada dreenkihi materjalina (4) Fraktsioneeritud killustikku, kruuskillustikku, kruusa, liiva. 206. Mis on elastne katend Katend, mille kihtide tõmbetugevus puudub või on väga väike ja mis arvutatakse peamiselt elastsetele deformatsioonidele ja nihkepingetele ning seotud kihid ka tõmbepingetele. 207. Millise kolme tugevuskriteeriumi järgi tuleb arvutada elastne katend 1) kogu katend lubatavale elastsele vajumile; 2) katendi nõrgalt sidusad kihid ja muldkeha ning aluspinnas nihkekindlusele; 3) monoliitsed kihid paindetõmbele; 208. Millistel juhtudel tuleb armeerida betoonkatet (3) 1) kui ennustuslik koormussagedus on üle 5000 normtelje ööpäevas; 2) kui ivipuistest mulde kõrgus on üle 2m või üle 3m muudest pinnastest muldel; 3) kui eeldatakse mulde ebaühtlast vajumist; 209. Kergkatete tüübid (vähemalt 5)
lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85 - 90 Hz, 1600x1200 puhul 75 - 80 Hz); reasagedus - sagedus, millega toimub ridade laotamine ekraanile, tavaliselt 24 - 115 Hz; lahutusvõime - ekraanil kujutatavate pikslite arv rõht- ja püstsuunas, 640x200 kuni 1600x1280; värvide arv - monitori poolt esitatavate värvitoonide arv, võib ulatuda must/valgest kuvast kuni 16,7 miljoni värvitoonini; kiirguskaitse - normid lubatavale kiirguse piirväärtusele; punktisamm - väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil, tänapäeval 0,25-0,28 mm; energiasääste - monitori tarbitav võimsus ei ületa etteantud piiri; ühilduvus erinevate graafikastandarditega. Kandearvutites kasutatakse vedelkristallekraane (LCD - Liquid Crystal Display). 13,3-tolline LCD-kuvar on tegelikult ekvivalentne 15-tollise elektronkiiremonitoriga.
Mahtuvusdioodi tüüpiline mahtuvuse sõltuvus pingest on toodud joonisel 5.3. Capacitance Diode JOONIS 5.3. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.30 Mahtuvusdioodide parameetrid on järgmised: 1. nimimahtuvus Ctot n on dioodi mahtuvus teatud väikesel vastupingel; 2. mahtuvuse kattetegur k = Ctot U1 / Ctot U2 väljendab nimimahtuvuse ja suurimale lubatavale vastupingele vastava minimaalse mahtuvuse suhet; 3. hüvetegur Q = Xc/ RK , kus Xc on mahtuvusdioodi reaktiivtakistus ja R kaotakistus; 4. mahtuvuse temperatuuritegur on mahtuvuse suhteline muutus temperatuuri muutu- misel 1 °C võrra. Photodiode 5.6. Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood, mis on konstrueeritud nii, et on võimalik valguse pääs p-n-siirde tsooni ehk täpsemalt tõkkekihti. Tõkkekihti sattunud valguskvandid
– rataste taandatud kõverusraadius; b – kontaktjoone pikkus (ratta laius). Lubatav kontaktpinge [H] sõltub lisaks pinnakõvadusele veel ka kasutatava õli tüübist ja terasrattail on 650…1200 MPa. Juhul, kui tugevustingimus ei ole rahuldatud tuleb kasutada tugevamaid materjale või suurendada ülekande geomeetrilisi mõõtmeid. Mittemetalsed materjalid Hooke’i seadusele ei allu ning Hertzi kontaktpingete teooria ei kehti. Kasutatakse lihtsustatud kontrolli lubatavale joonkoormusele: F w r [w] . b Lubatav joonkoormus puidule on piires 2,5...5 N/mm, kummil 10…30 N/mm, nahal 15… 20 N/mm, fiibril 30…40 N/mm ja tekstoliidil 40…80 N/mm. 23.2. Püsiva ja muutuva ülekandearvuga ülekanded Enamtuntutest püsiva ülekandearvuga hõõrdülekannetest on ülekanne ratas – rööbas (raudteetranspordis) ja ratas – teepind (autotranspordis). Masinaehituses kasutatakse
loogilise juhendi või objektil kehtestatud korra järgi ööpäevaringselt töötav elektriseade. §59. Elektriseadme kasutamisel ei tohi: 1) paigaldada ajutist elektrijuhistikku (välja arvatud ehitus-, remondi- või ajutise töökoha toitejuht); 2) kasutada vigastatud või riknenud isolatsiooni või muu tulekahju või plahvatust põhjustada võiva defektiga elektritarvitit või -juhistikku; 3) kasutada kalibreerimata või elektrijuhistiku lubatavale voolutugevusele mittevastava sulavelemendiga kaitset; 4) kasutada töökeskkonna tingimustele mittevastavat elektritarvitit ja -juhistikku; 5) hoida elektrijaotlas või elektrijaotuspunktis, selle peal, all või vastu mis tahes põlevmaterjali või -eset; 6) kasutada mittestandardset elektriküttetarvitit või -valgustit; 7) jätta järelevalveta pidevaks tööks mitteettenähtud elektriseadet. §60. Paikne kütteseade peab vastama ehitise või kütteseadme ehitusprojektile. §61
annaabi.ee 
