15cm², lõnga nimi, tootja nimi või logo. 5. Mida mõeldakse nimetuse „tokk“ all? „Tokk“ on ära kedratud pakendatud lõng. 6. Milliseid paelu sisaldab Sinu riietus, mis Sul praegu seljas on? Pesupael, püksipael, miiderpael. 7. Nimeta nööride liigid. Punutud, korrutatud, keerutatud. 8. Milliste toodete valmistamisel kasutatakse tülli? Tülli kasuatatkse näiteks kardinate ja looride valmistamisel. 9. Mida tähendab gipüürpits? Gipüürpits on pidulik ja selgemustriline. Mustri üksikud osad on ühendatud hõreda võrguga. Saadakse õhukesel lõuendil, millele tehakse masinväljaõmblusja hiljem alus söövitatakse. 10. Nimeta tooteid, mille valmistamisel kasutatakse nahka. Vutlartooted, tualetitarbed (kotid, sõrm-,labakindad, vööd), reisitarbed (kohvrid, sakvuajaažid, kanderihmad, nessessäärid) 11
Satään - satäänsidusega puuvillane riie, millel parem pool läikiv, pahem matt Sits - õhuke, labase sidusega puuvillane riie Strets - elastseid kiude sisaldav riie Senill - peenikese sametpaela taolisest lõngast kootud riie Sifoon - väga õhuke ja läbipaistev siidriie Taft - tihe, läikiv, kangelt hoidev siidriie Tviid - väikeste toppidega villane või poolvillane mantli- või kostüümiriie Tüll - võrgutaoline õhuke riie, kasutatakse näiteks alusseelikute, tantsukleitide või looride õmblemiseks Kasutamine, hooldamine, kuivatamine, triikimine, mis riideid valmistatakse Velvet - reljeefsete pikitriipudega samet, enamasti puuvillane Viskoos - tehiskiust hästi langev riie
Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu
Õnneks need on ainsad tõsisemas ebavõrdsus nähud tänapäev maailmas. Ku vaadata tänapäeva elu riigist väljaspool, siis Islami maades pole naistel siiani kõiki õigusi. Nad ei tohi näiteks oma nägusid näidata, kannavad alati nöo ees loore. Naistel pole õigust töötada kõrgetel positioonidel. Neil on väga vähesed õigused ning peamiselt kuuletuvad nad oma abikaasadele. Hiljuti kajastus meedias Islami naiste protest looride vastu, kuid kahjuks kukkus see läbi ning rätikuid kannavad nad jätkuvalt. Sooline ebavõrdsus on ajaga muutunud märgatavalt. Kui enne polnud naistel mingeid õigusi, siis nüüd on õrnem sugupool sama oluline ning võimekas kui tugevam. Igal inimesel on õigus ise oma elu üle otsustada ning elada seda nii nagu ise tahetakse. Kuigi on veel jäänud mõned märgid ebavõrdsusest, siis võib kindel olla, et ajaga need muutuvad. Nagu öeldakse: ,,Aeg parandab kõik haavad".
käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kolmekordne Euroopa klubimeeskondade karikavõitja ja seitsmekordne N. Liidu meister CSKA meeskonna koosseisus. Euroopa noorte (1971) ja juunioride (1972) meister. Liidu täiskasvanute
Kooli nimi
keemiaravil, et saada vaheldust parukatele, mütsidele, pearättidele või peapaeltele. Turbanid naistele on tehtud naturaalsetest kangastest ja on nii mugavad kui ka funktsionaalsed. 12 Loor ja ümber pea mässitud kate Loor on õhuke riie/kangas, mis katab osaliselt või tervenisti näo. Sajandeid on naised katnud oma nägu,kaela, juukseid,kõrvasid ja lõuga loori, salli ja pearättiga. Väga levinud looride ja ümber pea mässitud kate kandmine on Islamimaades, Aafrikas ja Ida-Euroopas. Naised, kes ei kanna loori regulaarselt, kannavad neid tavaliselt pulma või matuse tseremooniatel. 13 Parukas Parukad on peakate, mis on tehtud naturaalsetest või sünteetilistest juustest. Parukat kasutatakse, et varjata kiilanemist või õhukesi juukseid, või ka siis kostüümi osana. Tupeed (väikest parukat) kannavad ka mehed,
Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate linik, rätik, müts või tanu märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest loorist puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaagu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitside poolt kahtav ehe. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst või elavatest lilledest kaunistusi. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedassse või heledassse ülikonda. Riietumisnõuded ja kombed on aastatega muutunud vähem rangemaks ning liikunud üha suurema vabaduse suunas. Suurem tõenäolisus on see, et oma elu suurpäevale korralikus rätsepaülikonnas: talvel tumedas, suvel heledas.
muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Tähelepanuäratavateks olid õhtutualettide juurde kantavad sulgede ja kalliskividega peapaelad. Kaunistuse kõrgust rõhutati dekoltee sügavusega. Kübarad polnud mitte ainult suuremad kui kunagi varem, vaid veelgi keerulisemalt kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega. Uudiseks oli autoga sõitmisel kübaratele tohutute looride lisamine. Kanti kübaraid, mille ülipikkade kübaranõeltele olid meisterdatud erilised pead. Kõik ihkasid endale kahvatut, õrna ja läbikumavat ihu. Selleks kasutati näol ja kehal talgi- või riisipulbrit ning veresoonte rõhutamiseks kasutati vesivärve. Suureks moehitiks sai ruužipasta, mida peale näole kandmist pehmendati uue kihi puudriga. Meeste rõivamood aastatel 1900-1910 Meeste riietusse tuli moodi
Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. 5 Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitsite poolt kantav ehe. Loori valides tuleb meeles pidada, et sellega peab liikuma, istuma ja isegi tantsima. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst- või elavatest lilledest kaunistusi. Eriti kaunid on elavad lilled loori kinnituskohtades. 1930-ndatel aastate mood oli, et kes juba kannab loori ja pruudikimpu, see peab olema pealaest jalatallani pruut. Seepärast valigu pruut hoolikalt oma garderoobi, alates ihupesust ja lõpetades kingade-sukkadega. Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka
Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitsite poolt kantav ehe. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst- või elavatest lilledest kaunistusi. Eriti kaunid on elavad lilled loori kinnituskohtades. Pruudi soeng Vanasti oli pulmapäeval tütarlapsel õigus viimast korda käia lahtiste juustega. Juukseid peeti eriti võrgutavaks ning seepärast ei tohtinud abielunaisena enam oma veetlevaid lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval on kõige parem alustada pruudisoengu ettevalmistamisest juuksuriga konsulteerida. Kui on vaja
Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Loor võib olla lühike või ka mitme meetri pikkune pruutneitsite poolt kantav ehe. Loori valides tuleb meeles pidada, et sellega peab liikuma, istuma ja isegi tantsima. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst- või elavatest lilledest kaunistusi. Eriti kaunid on elavad lilled loori kinnituskohtades. 1930-ndatel aastate mood oli, et kes juba kannab loori ja pruudikimpu, see peab olema pealaest jalatallani pruut. Seepärast valigu pruut hoolikalt oma garderoobi, alates ihupesust ja lõpetades kingade-sukkadega. Pruudi soeng
Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. 9 Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõtteks oli ka kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest - loorist - puhtuse ja süütuse sümbol. Tänaseks on loori sümboolne tähendus peaaegu kadunud ja loori kasutatakse vaid ehtena. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst- või elavatest lilledest kaunistusi. Eriti kaunid on elavad lilled loori kinnituskohtades. 1930-ndatel aastate mood oli, et kes juba kannab loori ja pruudikimpu, see peab olema pealaest jalatallani pruut. Seepärast valigu pruut hoolikalt oma garderoobi, alates ihupesust ja lõpetades kingade-sukkadega. (Heinsaar) Peigmees peaks talvel kandma musta või tumedat ülikonda. Kuid ülikond peab olema ühevärviline
Tema loodut hakati jäljendama koheselt nii Ameerikas kui ka mujal maailmas. Gibsoni tüdruk oli pikk, sale, rinnakas ning S- kujulise figuuriga. Tema kael oli peenike ja pikk ning juuksed olid omakorda selle rõhutamiseks üles kuhjatud. 24 Kübarad polnud sel ajal mitte ainult suuremad kui kunagi varem, vaid veelgi keerulisemalt kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega. Uudiseks oli autoga sõitmisel kübaratele tohutute looride lisamine. Kanti kübaraid, mille ülipikkade kübaranõeltele olid meisterdatud erilised pead. 1910-1920 Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910. aastatele. Sõda, mis pidi lõpetama kõik sõjad, seda ei teinud, küll aga muutis igaveseks palju asju- eelkõige naise rolli. See oli aastakümme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine. Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest. Korseti kui
Lyotard S.F. Lyotard "Postmoderne olukord" - see on kust postmodernism sai oma akadeemilise baasi ja tunnustuse. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv - kõike hõlvamad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega. Lyotard näeb metanarratiivide taandumist mikronarratiivideks - heterogeensus tuleb homogeensusele asemele - paljusus ise ongi selle olemus. Nt. teaduse diskursus. Valgustus ajastuse ajal oli teadus kesksel positsioonil - teadus räägib tõtt
m. mõiste akadeemilises maailmas esim korda. Alapealkirjaks on teaduse kriis läänemaailmas. Paljudele teoreetikutele on kahju, et postmodernism on peale tulnud. Metanarratiiv in umbusk. Vastavad kõikide in loomuste põhitõdedele. hõlmavad narratiivid, mis räägivad teatud absoluudist. Proovivad kõnelda universaalsusest. Nt. Kristus, mis räägib terve maailma nimel. Analoogia on ka Marksismiga. Apokalüpsis - selgumise tulemine/ looride eemaldamine (semiootiline keel) Marksismi loogika on ka tõe valgele tulemises. Metanarratiivis toimivad kaasahaaramise ja välja surumise/ väljastamise kaudu. Neile on omane teatav puhtus. Kristus tegeles ketserite välja pressimisega. Lyotard näeb metanarratiivide taandumist mikronarratiivideks - heterogeensus tuleb homogeensusele asemele - paljusus ise ongi selle olemus. Nt. teaduse diskursus. Valgustus ajastuse ajal oli teadus kesksel positsioonil - teadus räägib tõtt
Leonardo da Vinci, C. Haizmanni ja F. Dostojevski isiksuste kohta nende teoste analüüside põhjal. Ka kunstiteoste analüüsi küsimustes, nagu paljudes teistes põhiprintsiipides, läks C. G. Jungi seisukoht tugevasti lahku oma suure õpetaja omast. Jung küll tunnistas, et end “fantaasia kaunitesse kuldsetesse looridesse mässiva” olendi alt võime leida ikka sellesama ühetaolise “lihtsa palja kivikuju” - seksuaalinstinkti - kuid ei pidanud seda “looride mahakiskumist” teab mis väärtuseks. Kuna me ju nagunii teame, mis me sealt alt leiame, oleks tõesti analüüsimist väärt hoopis needsamad “loorid”, mis igal loojal ainukordsed on (Jung, 1929). Teisisõnu - just iga kunstniku viis oma instinkte läbi töötada on see, mis 14 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 ©
annaabi.ee 
