Kunstiajalugu Donatello 1386-1466 · Itaalia · Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. Lorenzo Ghiberti 1378-1455 · Itaalia · Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses
pea alati sirgelt püsti istuv jalad koos käed põlvedel seisev vasak jalg ees SKULPTUURID käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud pilk otse ees Vaaraokujude puhul rõhutati nende jumalikkust (kullaga ei koonerdatud). Võrreldes mesopotaamiaga tuuakse kehad esile realistlikumalt. (mehe lihased, naise voorused) SKULPTUURID 14. saj eKr, kui valitses Ehnaton, siis kadusid lühikeseks ajaks ranged kunstireeglid ja kunst omandas suurema loomutruuduse. Sellest ajast on pärit ka Egiptuse kauneim naiseportree Nofrete pea. Kahjuks või õnneks see nii ei jäänud ning ranged kunstireeglid hakkasid jälle Egiptuse ajaloos rolli mängima. RELJEEFID JA MAALID Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Egiptuse reljeef on väga madal, sageli vaid kontuurid sisse süvendatud, ning seetõttu nimetatakse seda koos seinamaalidega pinnakunstiks. RELJEEF JA MAAL
varjude mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena. Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad. Madalmaades, varem ühtse terviku moodustanud, arenesid nüüd poliitika kui ka kunst 17. sajandist alates erinevalt. Katoliikliku Hispaania võimu alla jäänud Flandrias (tänapäeva Belgia) õitses suurejooneline ja rikkalik barokk- kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni
süttinud, niisiis naelutati tema säilmed äsjaehitatudkiriku peafassaadile kõigile vaatamiseks. Motiivistik Väidetavalt pole olemas kahte ühesugust gooti groteski. Kui otsiks, siis küllap midagi leiaks, ent arvestades asjaolu, et ühte suuremat katedraali võisid kaunistada tuhanded erinevad reljeefid ja täisfiguurid, on praktilisem selle faktiga kohe nõusse jääda. Gargoyle’id erinevat teineteisest suuruse, asendi ja emotsiooni, kujutuslaadi ning nii liigikuuluvuse kui ka loomutruuduse poolest : leidus küüntega hoone külge klammerduvaid realistlikke loomi, arhitektuurielemente kukil kandvaid inimfiguure, üle serva küüniatavaid hübriidelukaid ning silmi pungitavaid, irvitavaid või hoopiski hirmunult vastu seina surutud inimlojuseid. Motiivistikust leidis ka eksootilisi loomi, kellega skulptoritel oli eluskokkupuude vähetõenäoline. Loomade nagu ahvide ja lõvide kujutamisel lähtuti tõenäoliselt tolleaegsetest zooloogiaraamatutest
Kirjutas raamartud arhitektuurist, skulptuurist ja maalikunstist. " ilu on üksikute osade harmoonilise sobivus tervikuga, mille osad nad on". Lorenzo GHIBERTI (14/15 sajand) Võitis Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuste konkursi. Põhja poolsete uste jaoks kavandas 28 kullatud pronksist relieefi ja ida uste jaoks 10 Vana Testamendi teemalist relieefi. Nimetatakse paradiisiväravateks. DONATELLO (14/15 sajand) Kuulsaim renesansi skulptor. Püüdles järjekindlalt loomutruuduse ja individuaalse karakteri kujutamise poole. Põhimõte: ,,Enne tõde, siis ilu". 3 olulisemat tööd: Püha Jüri kuju (1417) üks esimesi vaba figuure pärast antiiki. 2 meetrine marmor kuju, mis kujutab võitlusvalmis rüütlit. Tavet (1430) Elusuurune pronksfiguur juutide kuningast Taavetist, kes võitis hiiglasliku sõjamehe Koljati. Esimene vabalt seisev alasti figuur pärast antiiki. Alasti olek näitab vabadust, läikiv nahk ebaloomulikust, suur
Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske. Keiser Augustuse (27. a. eKr.- 14. a. pKr.)aegses portreekunstis on eelistatud idealiseeriv käsitlusaad. Idealiseeriv laad on hästi nähtav keisri enda portreede juures, mida on mitmeid, kuid millest kuulsaim on Keisri marmorfiguur, mis leiti 1863 aastal keisri naise Livia villast Prima Portas. Augustinus kannab turvist oma tuunika peal, vasemas käes hoiab ta oda, parem käsi on üles tõstetud justkui kõnet pidades. Raudrüü on
Valguse ja varju mäng. Hakkasid kujunema terviklikud ansamblid lossidest ning neid ümbritsevatest parkidest koos purskkaevude, tiikide ja terrassidega. Väga rikkalikult olid kaunistatud baroksed siseruumid. Sisekujunduses armastati seina- ja laemaale, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda. Koos toretseva, kuid raskevõitu mööbliga mõjuvad baroksed ruumid raskepärastena. Hispaania barokk- kunst väljendas siiraid ja sügavaid usundeid. Eriti skulptuur, kus suurema loomutruuduse saavutamiseks pandi pühakujudele selga riided ning näole klaaspärlitest pisarad. Madalmaades, varem ühtse terviku moodustanud, arenesid nüüd poliitika kui ka kunst 17. sajandist alates erinevalt. Katoliikliku Hispaania võimu alla jäänud Flandrias (tänapäeva Belgia) õitses suurejooneline ja rikkalik barokk- kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud see
jumalaid. Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, nii et igasse riigi ossa sattus mõni, mis tuletas neile meelde, kes on nende tõeline valitseja. Portreekunsti õitsengule nendes riikides aitasid kaasa inimeste vanad kombed. Austati endi esivanemaid ja oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamistes. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati vahast surimaske. Paljude keisrite valitsusajal on portrees eelistatud idealiseeriv käsitluslaad, mis on näha keisrite endi autoportreedelt. Renessanssi ajal (15.-16.sajand), hakkas portree muutuma inimestele väga lähedaseks. Paljud kunstnikud hakkasid sellest huvituma ning nende poolt maalitud portreed on väga kuulsad ja hinnatud terves maailmas. Näiteks veneetslase Tiziani
Babülonis asusid ka 7 maailmaime hulka kuuluvad nn Semiramise rippuvad aiad. Skulptuuri arengut takistas kivi puudumine Mesopotaamias. Reljeef ehk kunstiteos, milles kujutised ulatuvad väljaspoole taustakivipinnast, oli madal, ulatudes kivipinnast vaid mõne sentimeetri. Reljeefid olid osaliselt värvitud. Kujutatava figuuri suurus olenes tema positsioonist ühiskonnas. Kunstis paistsid loomade kujutised silma erakordse loomutruuduse ja emotsionaalsusega. Mosaiigi eripäraks oli värvilistest glasuuritud kividest dekoor.
Keisrite ajal oli portree valitseja võimu kindlustamise vahendiks, neist tehti hulgaliselt koopiaid, niiet igasse riiga ossa sattus mõni, mis tuletas rahvale meelde, kes on nende keiser. Ka siin oli kreeklastel rooma kunsti üle teatav mõju, kuid portreekunsti õitsengule ja arengule aitas kaasa roomlaste endi vana komme. Nimelt austasid roomlased oma esivanemaid ja neil oli tavaks eksponeerida nende kujusid oma elamises. Neid kujusid iseloomustab realistlik kujutlusviis, suurema loomutruuduse saavutamiseks kasutati ilmselt vahast surimaske.
juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. DONATELLO (1386-1466) Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ,,Püha Jüri" uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud ,,nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks". ,,Taavet" kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud. Donatello ,,Taavet" (u. 1430) on androgüünne habras nooruk,
Pead olid alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugusesse. Kujude näojooned pidid võimalikult palju inimese enda moodi olema, sest kui juhuslikult keha hävis, siis oli võimalik hingel kuju sisse tulla. Egiptlased õppisid võtma surnutelt, hiljem ka elavatelt maske. Portree kunsti õitseng langes 14. Sajandisse eKr, kui valitses Ehnaton (Amenhotep IV). See vaarao pööras rohkem tähelepanu maistele rõõmudele. Lühikeseks ajaks pääses kunst oma jäikadest reeglitest ja omandas suurema loomutruuduse. Tollel ajal loodi kõige kaunim skulptuur, naisepeaportree Nofrete pea. 20 1922. a. Avastati rüüstamistest peaaegu puutumata jäänud Tutanhamoni hauakamber. Tutanhamoni läbinisti kullast mask on üks suurepärasemaid egiptuse kunsti mälestisi. Skulptuuride teise rühma kuuluvad teenijate ja orjade kujud. Need olid pandud hauakambrisse teenima surnut hauataguses elus. Tegu on reeglivabade ja väljendusrikaste
juba uutmoodi – ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn „Paradiisi väravatel“ on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud – maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ● DONATELLO (1386-1466) ● Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ● „Püha Jüri“ – uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud „nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks“. ● „Taavet“ – kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud. Donatello „Taavet“ (u. 1430) on androgüünne habras nooruk,
annaabi.ee 
