üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. Hallitusseened Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võib toiduainetelt leida roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget nutthallituseks. Õhuga kokkupuutel satuvad toiduainetele hallitusseente eosed. Iga eos on elus rakk. Kui eostele on sobiv elukeskkond, hakkab eosest arenema seeneniidistik. See koosneb harunevatest seeneniitidest
poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse
rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel, esineb aga teisigi mooduseid. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnel liigil täheldatud ka omapärast
kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, sageli on nad varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. 4 Siret Püi Bakterid
Tunnused. Vastus: Rasvkude- rakud koguvad endasse rasva. Moodustab nahaaluse kihi. Luu- ja kõhrkude- rakuvaheaines on suurel hulgal mineraalsoolasid. Haaralise kujuga. Täidavad tugi-ja kaitsefunktsiooni. Veri- vedel, rakuvaheaineks on vereplasma 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. • Passiivne transport. Osmoos. Difusioon. • Aktiivne transport. • Fagotsütoos. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Vastus: Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Passiivne transport- valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Aktiivne transport- toimub transport rakkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks. Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest. Fagotsüoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
alusel grammnegatiivseteks ja grammpositiivseteks. Grammnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grammpositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil ühe või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Osa baktereid elab parasiitidena taimedes ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks ehk tõvestavateks bakteriteks.
Viburid koosnevad mikrotuubulitest (torujad, moodustavad spiraalse moodustise). Vibur koosneb üheksast paarist ringjalt paiknevatest tuubulitest ja 10. Paar on keskel. Vibur kinnitub raku sisse basaalkeha abil, mille ehitus sarnaneb tsentrosoomi tsentriooliga. Ülesanne: paneb raku liikuma Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis paiknevad üksteise suhtes risti. Ülesandeks kääviniitide moodustamine raku jagunemise ajal. See organell iseloomulik vaid loomarakkudele. Tsentriool koosneb 27 mikrotuubulist, mis paiknevad üheksa kolmikuna. Raku tuum ja tuumake. Rakku ümbritseb kahekihiline membraan, milles on poorid. Raku tuum on nähtav ainult interfaasi ajal. Raku elutsükkel: Interfaas periood kahe pooldumise (mitoosi) vahel. ... Kromatiinaine lahti keerdunud kromosoomid. Karüoplasma raku tuuma poolvedel sisu, mille sees on kromatiinaine ja milles saab eraldada tuumakesi.
DNA-valk kompleks seostuda just spetsiifilisse kohta rakus, ning tänu fluoroessents- efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis nähtav.Ekspressioonikonstruktid olid plasmiidid GFP järjestuse ja erinevate signaalidega, mille tõttu ekspresseerus GFP erinevates rakupiirkondades. PEI polüetüleenimiin pakib DNA kokku ja interakteerub membraaniga ja difundeerub läbi membraani. 3. Millised elemendid peavad olema eukarüootses ekspressioonivektoris? Loomarakkudele mõeldud ekspressioonivektor (plasmiid) sisaldab: 1.komponente, mis võimaldavad plasmiidi bakteris paljundada (prokarüootset replikatsiooni alguspunkti, antibiootikumi resistentsusgeeni); 2.kloneerimisala (MCS) erinevate restriktaaside lõikekohad; 3.uuritavat järjestust (valkude korral tavaliselt cDNA kujul); 4.reportergeeni (GFP, lutsiferaas, lacZ jt.) või märgise (tag; FLAG, myc, V5, GFP) järjestust. 5.eukarüootset promootorit (CMV, SV40) ja polüadenüleerimisjärjestust (SV40);
Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, sageli on nad varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Paljudel bakteritel esineb üks, kaks või rohkem vibureid. Tavaliselt puuduvad viburid patogeensetel bakteritel. Bakterite viburite läbimõõt on 20-30 nanomeetrit, pikkus keskmiselt 10 mikromeetrit
3) Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine sissesopistumise teel. 5. Ribosooomid Suuremate aineosakeste ja makromolekulide jaoks Koosnev valkudest ja rRNAst, selles sünteesitakse valke Aine satub põiekesse Kaitsefunktsioon – õgirakud 6. Tsentrosoom NB! Iseloomulik ainult loomarakkudele! 4. Membraansed struktuurid: Koosneb kahest tsentrioolist 1. Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) o Tsentriool koosneb 9-st mikrotuubuli kolmikust, mis paiknevad Kanalikeste ja põiekeste süsteem, mida mööda toimub ainete ringina liikumine o Mikrotuubulid koosnevad kontraktsioonivalkudest (mootorvalgud)
Taimerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, plastiidid( kloroplastid-rohelised, kromoplastid-punased, kollane,oranz, leukoplastid-värvusetud), vakuool (sisaldab varu- ja jääkaineid) Loomarakud ümbritseb ainult rakumembraan, ei suuda ise endale toitu valmistada. Seenerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, vakuool. 38. Taimeraku ehitus - Taimeraku ehitus: kest, membraan, tsütoplasma, mitokondrid, plastiidid ja tuum. Taimerakud sarnanevad loomarakkudele oma ehituselt, kuid on palju suuremad. Milleks on rakul vaja erinevaid osi? Rakku ümbritseb kest, mis muudab raku tugevaks ehituskiviks. Kestast saab läbi pääseda vaid kanalite kaudu. Kesta all on õhuke kiletaoline membraan. See laseb aineid valikuliselt sisse ja ja välja. Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust. Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks
Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel, sageli on nad varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide omadest. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks endospoore. Bakterid põllumajanduses- või ja juustu valmistamiseks, Bakterite abil toodetakse enamus piimasaadusi, näiteks hapupiim, keefir ja jogurt aga ka alkoholi, antibiootikume, veiniäädikat jm
Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C) RNA vormid: mRNA - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA - transport RNA Aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA ribosoomide koostis RAKK JA RAKKUDE MITMEKESISUS Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annavad tugevust kolesterooli molekulid. Rakumembraani ülesanded: I Ainevahetus läbi membraani II Infovahetus läbi membraani III Energiavahetus läbi membraani Passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest läbi pääsevad vaid väikesed molekulid. Liikumine toimub difusiooni teel. Osmoos - vee liikumine läbi membraani sinna, kus on teda vähem. Aktiivne transport: Toimub transportvalkude abil, vajab energiat. Transportvalgu molekulid muudavad oma
viimine loomarakku. Plasmiidi sisseviimiseks peavad rakud ennast hästi tundma ja paraja tihedusega olema (reeglina 50-70%). 120. Transfekteerimiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: keemilised meetodid (nt. kaltsiumfosfaat, katioonsed polümeerid, dendrimeerid, liposoomid ja katioonsed lipiidid) ja füüsikalised meetodid (nt. elektroporatsioon, sono-poratsioon, optiline transfektsioon, magnetogektsioon, mikroinjektsioon). 121. Loomarakkudele mõeldud plasmiid sisaldab: komponente, mis võimaldavad plasmiidi bakteris paljundada (originit ning antibiootikumi resistentsusgeeni) kloneerimisala (MCS) – paljude erinevate restriktaaside lõikekohad uuritavat järjestust (valkude korral tavaliselt cDNA kujul) reportergeeni (GFP, lacZ jt.) või märgise (FLAG, myc, V5, GFP) järjestust eukarüootset promootorit ja polüadenüleerimisjärjestust selektsioonimarkeri ekspressioonikassetti 122. 123
kaltsiumfosfaat, katioonsed polümeerid, dendrimeerid, liposoomid ja katioonsed lipiidid) ja füüsikalised meetodid (nt. elektroporatsioon, sono-poratsioon, optiline transfektsioon, magnetogektsioon, mikroinjektsioon). Meie majas on kasutusel ka Amaxa Nucleofector –aparaat, mis kombineerib elektroporatsiooni ja keemilisi transfekteerimise meetodeid. Võimaldab efektiivsemalt transfekteerida rakke, mis muude meetoditega hästi ei taha transfekteeruda. Loomarakkudele mõeldud plasmiid sisaldab: • komponente, mis võimaldavad plasmiidi bakteris paljundada (origini- prokarüootset replikatsiooni alguspunkt, antibiootikumi resistentsusgeeni) • kloneerimisala (MCS) – sisaldab paljude erinevate restriktaaside lõikekohti • uuritavat järjestust (valkude korral tavaliselt cDNA kujul) • eukarüootset promootorit (CMV, SV40) ja polüadenüleerimisjärjestust(SV40) Sageli ka: • reportergeeni (GFP, lacZ jt
Taimedel veel rakukest, mis hoiab selle piirides. Tsentrioolid osalevad DNA kahekordistamises ja võrdses jaotamises tütarrakkude vahel. 2. Missugused organellid on omased nii bakteritele kui eukarüootidele? Tsütoplasma, rakumembraan, DNA, ribosoomid. Missugused vaid bakteritele? Tuumapiirkond, plasmiidid, viburid. Eukarüootidele? Rakutuum, vakuool, kloroplast, ER, Golgi kompleks, mitokondrid, tsütoskelett, tsentrioolid. Missugused organellid on omased taime- ja missugused loomarakkudele? Muidu samad, taimedel lisaks rakukest, vakuoolid ja kloroplastid. 3. Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. mRNA, tRNA, rRNA. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad? Vastavalt RNA polümeraasid II, III ja I. 4. Organelli membraani koostis - nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pôhiliselt mittekovalentsete sidemetega; membraanid
olemas kõikides päristuumsetes rakkudes. 2. Vahepealsed filamendid, nende läbimõõt on 10 nanomeetrit(nm). Näiteks lamiinid/keratiinid. 3. Mikrotorukesed ja mikrotuublid, nende läbimõõt on 25 nm. Näiteks alfa- ja beta- tubuliin ja on seest õõnsad. 4. Tsütoskelett on kõikidest eelmisest 3-st tasemest kokku. · Kõikidele päristuumsete rakkudele omane, valguline sisetoes Ülesanded: · Annab loomarakkudele kuju. · Tagab loomaraku liikumise. Näiteks amöboidne liikumine. Tagab tsütoplasma ringliikumise. · Tänu tsütoskelettile saab moodustada sopistidid, mis võivad olla: väikse mahulised ehk mikrohatud ja ulatuslikud sopistused ehk kulend. · Tsütskelett fikseerib raku struktuuride asukohta. · On vastavate valkudevaru. · Tagab seosed erinevate raku osade vahel. II
annaabi.ee 
