Lk 50-Rakuteooria kujunemine 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust ning uurimisobjektideks on rakud. 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Sest valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega ja ilma mikroskoobita ei saaks näha rakke. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Sest nende suurendusvõime oli väike ja taimerakul on rakukest, mida on kerge näha. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige ennem? Miks? Esmalt avastati rakustruktuuridest rakukest, sest seda oli kerge näha. Järgmiseks avastati aastal 1831 rakutuum ja jõuti arusaamale, et see on oluline osa rakust. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude,
1.Oskan võrrelda eukarüootset (päristuumset) ja prokarüootset (eeltuumset) rakku! (erinevused, sarnasused) Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Raku keskosas paiknev tuum. Eukarüootsed jagunevad: taimne ja loomne rakk. Sisaldavad rohkem DNA’d. Prokarüoodil ehk eeltuumsel rakul puudub tuum ja membraansed organellid. Väiksemad kui eukarüoodid. Nt:bakterite rakud. 2. Oskad võrrelda taime ja loomarakke (erinevused, sarnasused) Taimerakk- plastiidide esinemine + vakuoolid, mis teistel päristuumsetel organismidel puuduvad. Lisaks membraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimeraku kest koosneb põhiliselt tselluloosist. Fotosüntees(kloroplastides.) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid
kohta nimetatakse ____________. Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ja värvumismustri alusel ning nii saadakse organismi ___________.Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitut __________, milles toimub ribosoomide moodustumine.Ribosoomid liiguvad sünteesijärgselt läbi tuumamembraanide ________ tsütoplasmasse või kinnituvad ___________________.Ainete transporti läbi rakumembraani liigitatakse _________ ja __________transpordiks . Osa loomarakke on võimelised aga ______________. Jääkained väljutatakse rakust Golgi kompleksis moodustunud__________ abil,mis sisaldavad lagundavaid __________ .Olulisteks organellideks rakus on veel _________.mille ülesandeks on varustada rakku energiaga . Raku tugi- ja liikumissüsteemi nimetatakse _____________.Raku jagunemisel on oluline osa ___________,mis koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast ____________,millest kumbki omakorda 27-st ____________
Kordamisküsimused 1. Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Tsütoloogia uurimisobjektid on rakud (Tsütoloogia on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust). 2. Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Paljud rakud on mikroskoopiliste mõõtmetega ja palja silmaga pole neid võimalik uurida. Seega polnud tsütoloogia teke ilma valgusmikroskoobi leiutamiseta lihtsalt võimalik. 3. Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Esimeste mikroskoopide suurendusvõime oli väike ja taimerakul oli rakukest, mida oli võimalik kergemini näha, kui loomaraku membraani. 4. Millised rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Kõige enne avastati rakukest (seda oli kerge näha), hiljem 1831. aastal ka rakutuum. 5. Nimetage loomorganismide põhilised koetüübid ja tooge näiteid. a) Epiteelkude– naha pindmine osa, limaskestad, ümbritseb siseorganid.
a Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17. saj II pool Karl Ernst von Baer – avastas imetaja munaraku, järeldas, et areng saab alguse sellest; 1826.a Matthias Schleiden – uuris taimerakke, leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega; 1838.a Theodur Schwann – uuris loomarakke, leidis, et kõik loomsed organismid on rakulise ehitusega; 1839.a Rudolf Virchow – sõnastas rakutooria põhiteesi: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; 1858.a 5. 6. Rakku jaotatakse 1) Rakutuuma ehituse alusel: Eeltuumne – bakterid, viirused Päristuumne – taime- ja loomarakud 2) Tuumade arvu järgi rakus: Ühetuumne – epiteelkoe rakk
ainuraksed kasutavad liikumiseks 9. Sisaldised – ained, mida on rakus erinevatel perioodidel erinevates kogustes (jääkained, varuained, pigmendid, toitained) Rakuteooria • Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus. • Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. • Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud kindlalt, kas loomadel eksisteerib rakk. • Milliseid rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Avastati koed, sest neid lihtsam märgata mikroskoobiga. • Nimeta koetüübid ja too näited? Epiteel - naha pindmine osa, sidekude - veri, lihas südamelihas, närvikude - peaaju. • Milline tähtsus oli eletromikroskoobi leiutamisel? Sai uurida uusi struktuure. • Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk
Ainete liikumises eristatakse aktiivset ja passiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained liiguvad läbi membraani difusiooni või osmoosi teel. Selliselt saavad membraani läbida vesi,gaasid,etanool ja teised väiksemad molekulid. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. Need valgud ei juhi läbi membraani mistahes aineid, vaid üksnes kindlaid ühendeid. Osa loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid,mis lagundavad fagotsüteeritud ained. Lisaks transportvalkudele on ka retseptorvalke. Need osalevad raku infivahetuses väliskeskonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskonnast erinevaid molekule ja vallandavad seejärel mitmesuguseid biokeemilisi reaktsioone. Kõige
kanalikesega, mille kaudu toimub mitmesuguste ainete liikumine rakku ja sealt välja. See on ka passiivse transpordi üks vormidest. Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat energiat. Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim: transpordivalkudeks. Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse makroergilistest ühendistest. Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid. RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE. -iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda ribosoomi- RNA
keskkonnas. Osmoosi tõttu liiguvad vee molekulid läbi rakumembraani tsütoplasmasse, tekitades sellega raku siserõhu. Teatud osmootse rõhu saabudes vee molekulide liikumine raku sisemusse lakkab. 19.) Fagotsütoosi mõiste, käik, ülesanne Fagotsütoos ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne o9mastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Osa loomarakke on fagotsütoosi võimelised. Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Järgnevalt lisanduvad põiekesse ensüümid, mis lagundavad fagotsüteeritudained. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekuld. 20.) Pinotsütoosi mõiste Pinotsütoos ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. 21
· Närvikude: pikkade jätketega, omane erutuvus ja erutus, ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks · Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus. · Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. · Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud kindlalt, kas loomadel eksisteerib rakk. · Milliseid rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Avastati koed, sest neid lihtsam märgata mikroskoobiga. · Nimeta koetüübid ja too näited? Epiteel naha pindmine osa, sidekude veri, lihas südamelihas, närvikude peaaju. · Milline tähtsus oli eletromikroskoobi leiutamisel? Sai uurida uusi struktuure. · Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib
rangelt kahekihilisena, valgud nende peal või vahel. Peale selle sisaldavad rakumembraanid ka kolesterooli. Transport a) passiivne difusiooni või osmoosi teel. Vesi, gaasid, etanool jt. väiksemad molekulid. Võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid ei vajata täiendavat energiat. b) aktiivne transport valgud peavad osalema (transpordivalgud). Erinevad transpordivalgud transpordivad erinevaid ühendeid. Vajatakse täiendavat energiat. 10 Osa loomarakke on veel fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. nt. inimese vere koostises makrofaagid. Pinotsütoosi käigus omastab rakk vedelikes lahustunud makromolekule. Tsütoplasmavõrgustik (ER) Raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab endoplasmaatiline retiikulumi ehk tsütoplasmavõrgustiku. Ainete rakusisene liikumine, seotud ka ainevahetuslike protsessidega.
ja 1M glükoosi lahusega. haru B on täidetud 1M sahharoosi ja 2M glükoosiga. Millised muutused on torudes toimunud pärast tasakaalu saabumist? 15. Ioonide kergendatud difusioon läbi membraani toimub Elektrokeemilise potentsiaaligradiendi suunas 16. Milline järgnevatest ühenditest läbib rakumembraani lipiidset kaksikkihti kõige kiiremini? CO2 17. Transpordiprotsess kahte erinevat ainet ühes suunas transportiva valgu vahendusel on sümport 18. Loomarakke kasvatatakse glükoosi sisaldavas keskkonnas ja glükoosi sisaldus rakkudes on suurem kui väliskeskkonnas. Milline on glükoosi rakkudesse sisenemise mehhanism aktiivtransport 19. Eksperimentaator eemaldas aksoni müeliintupe. Milline on sellise töötluse tagajärg? Neuron juhib impulsse aeglasemalt. 20. Anesteetikumid vähendavad valutunnet blokeerides närviimpulsside edasiliikumist. Milline
kasutades FACS-i · Milliste avastuste eest said Nobeli preemia 2002.a. Sydney Brenner ja H. Robert Horvitz? Avastuste eest, mis puudutavad organite arengu ja programmeeritud surma geneetilist regulatsiooni. · Mitokondrite osa apoptoosis. Tsütokroom C hingamisahela ensüüm (mitokondri sisemembraan). Apoptoos -> läbi mitokondri. Kordamisküsimused 5. prax: 1. Millised taimeraku iseärasused takistavad taimerakke transformeerimast samamoodi kui loomarakke. Milliste tehnoloogiate abil sellest üle saadakse? Erinevalt loomarakust ümbritseb taimerakku paks tsellulooskest, mis on märksa tõsisemaks takistuseks kui lihtsalt membraan. Perhaps the most successful method involves the pathogenic bacterium Agrobacterium tumefaciens, which has the innate ability to transfer DNA to plant cells. In nature, this transfer results in formation of plant tumors (crown galls) at the infection site
lahendada näljaprobleemi. b) Ei pea kasutama mürke ja pestitsiite ehk taimed on tänu sellele tervislikumad, kahjustab vähem keskkonda. c) Saab kasvatada vilju rohkemates kohtades maailmas ning tänu sellele hoiame ära ka monokultuursuse. - a) Ei tea, kuidas GMO-d organismile mõjuvad / kuidas koos töötavad. b) Eetiline probleem 1 : kas inimesel on õigus jumalat mängida Eetiline probleem 2 : kui taimetoitlased söövad, siis nad pmst söövad loomarakke ehk siis kas taim on ikka taim? Keskkonnamõjud: Mullaviljakuse vähenemine ja muldade hävimine seda põhjustavad sooldumine, monokultuuride kasvatamine (kurnab mulda), reostumine kemikaalide ja tööstuse jääkainetega, samuti ülekarjatamine [kuivadel aladel rikub niigi õrna pinnast] ja masinad (tallamine), maalihked, erosioon maavärinad, maapinna langus. Selle tulemusel võib ala kõrbestuda. Parasvöötmes liigniiskete
müügilolevat spetsiaalset EcoRI ja BamHI puhvrit, ligeerimisel ligeerimispuhvrit. ii. Jälgida tuleb, et lugemisraam ühtiks sisestatava valku kodeeriva järjestuse lugemisraamiga. Minu kasutatud plasmiidile (L-Envo pEGFP-C2) sobib pEGFP-C2, kuna Kui sisestataval järjestusel pole stopp-koodonit, peab olema stopp-koodon kindlasti vektoris. b) Skemaatiline esitus: Vektor + insert: 9. a. Loomarakke säilitatakse pikemaajaliselt vedelas lämmastikus külmutatuna, lühiajaliselt sobib ka -80oC. Külmutades tuleb rakkudele kindlasti lisada dimetüül sulfoksiidi ja seerumit, mis kaitsevad rakke. Rakud tuleb maha jahutada võimalikult aeglaselt. b. Rakkude sulatamine toimus peos soojendades. Sulatamine peab olema võimalikult kiire, et rakud ei jõuaks DMSO keskkonnas soojeneda. Pärast sulatamist tuli kiiresti lisada
80. 81. 82. 83. RAKUBIOLOOGIA PRAKTIKUM 84.Rakkude sulatamine ja paljundamine 85. Eesmärgiks on tutvustada loomarakkude kasvatamise aluseid, vajalikku aparatuuri, materjale ja põhilisi töövõtteid. Tutvustada loomarakkude külmutamise, säilitamise ja sulatamise põhialuseid. 86. Loomarakke säilitatakse pikaajaliselt vedelas lämmastikus, lühemat aega säilivad ka -80 °C juures. Rakkud on vaja külmutada selleks, et nad säiliksid korduskatsete jaoks (kuna aja jooksul r. omadused muutuvad) või asendamiseks, kui nas saastuvad. 87. Loomarakud on suhteliselt õrnad ja satuvad kergesti stressi. Nendega kokkupuutuvad lahused peavad olema reeglina eelsoojendatud vähemalt toatemperatuurini. 88. Esimene päev – rakkude kasvatamine 89. 1
Kapsomeere 240, heksonitest ja pentonitest. 12 pentonil (tippudes) on viiruse seostumisvalkudega (viral attachment protein) kiud, mis võivad toimida hemaglutiniinina. Pentonitel ja kiududel on ka tüübispetsiifilised antigeenid. Kapsiidi sees on DNA ja vähemalt kaks suurt valku, 9 identifitseeritud struktuurse funktsiooniga (kokku üldse 11) polüpeptiidi. Põhjustab lüütilist, püsivat ja latentset infektsiooni inimestel, mõned tüved suudavad teatud loomarakke immortaliseerida (samamoodi p53 ja p105RB). Epidemioloogia. Resistentne inaktivatsioonile kuivamise, detergentide, GI sekreetide (hape, proteaasid, sapp) toimel. Seega levik fekaaloraalselt, elutute objektidega, näpuga, kehvasti klooritud basseinides. Peamiselt levivad respiratoorselt või fekaaloraalselt, loomreservuaare ei paista olevat. Levikule aitavad kaasa lähikontaktid (klass, barakid). Enamik infektsioone asümptomaatilised: aitab levikule kaasa.
annaabi.ee 
