Tartu Tamme Gümnaasium Triinu Kangur Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” (Kippar 1997) tegelaste omadused ja nende seos loomade ökoloogiaga Uurimistöö Juhendaja: Tartu Tamme Gümnaasiumi õppealajuhataja Merle Ööpik Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................
.................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus......................................................................................6 Muistend loomamuinasjutus.................................................................................................................7 Kokkuvõte......................................................................................................................
Tavaliselt vastandlike omadustega: rikas ja vaerna, ilus ja ineti, hea ja kuri jne Vaesed, aga hea õnnega Rääkivad loomad Üleloomulikud võimed Muinasjuttude funktsioon: ülesanne on õpetad .. Loomamuinasjutud: Vanim kihistus eesti muinasjutuloomingus On seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised Tegelasteks on isikustatud loomad 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal VALM Muinasjutt võib sisaladda tekkemotiivi „Muinasjutt, lapse arendaja ning lohutaja“ Imemuinasjutud: Ülsloomulikud võimed Tegelased kas inimesed või fantaasiaolendid Kasutatakse imetegevaid esemeid või abilisi Legendilised muinasjutud Piibli motiivid, pühakute lood Õpetlik põhitoon Novellilaadse muinasjutud: Tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides
muinasjutuloomingus). Loomad on isikustatud (kõnelevad, tegutsevad nagu inimesed). Elumudel luuakse loomade kaudu. Loomamuinasjutud on seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised. Omapäraseks näiteks võiks tuua, et inglise 4 folklooris on väga vähe loomamuinasjutte, kuna inglise rahvas on väga noor ("Kolm põrsakest"). Loomamuinasjuttude tegelasteks on isikustatud loomad, iga loom on teatud iseloomu või tegelase sümbol. Eesti loomamuinasjuttudes sagedamini esinevad tegelased: rebane salakaval, kaval, nutikas; hunt tölp, rumal, ahne; karu tugev; jänes kaval, kiire. Eesti loomamuinasjuttudes esineb mitmeid linde (just eesti muinasjuttudes!): kaaren, ronk, harakas, vares jt. Loomamuinasjutt on väga palju mõjutanud Euroopa kirjandust, näiteks 17. sajandil tekkis
Miniatuur- eepika väikevorm, mida iseloomustavad lühidus, napp sündmustik, detailne sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. Monoloog- kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette. Muinasjutt- rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nede iseloomudele vastavalt.. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed. Muinasjuttudel on omad seadus: kindel algus ja lõpp, sündmustiku kordumine, muinasjuttude tegelased on vastanlikud. Enamasti on muinasjutud õnneliku lõpuga. Muistend- rahvaluuule liik, mille sündmustik on seotud kinda koha, aja, inimeste või sündmustega.
ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjuttude tunnused: Väljakujunenud (õnnelik)lõpp ja algus (n Elas kord...) Sündmustiku kordumine. Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed. Hea-paha; ilus-inetu Maaglised arvud (3, 7, 12) Aeg ja koht on määratlemata Kordamine Muinasjutud jagunevad: Loomamuinasjutud Imemuinasjutud Tõsieluliste muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjutud Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad. Tõsielulised muinasjutud Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad,
Vanasti räägiti neid ajaviiteks. Sageli ei olnud need mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud · Imemuinasjutud · Tõsieluliste muinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imedele
tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjutu sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. [ rebane - kaval inimene]. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed. Muinasjuttudel on omad seadused : kindel algus ja lõpp [elas kord, kui nad surnud ei ole...], sündmustiku kordumine, tegelased on vastandlikud. Enamasti on õnnelik lõpp. [Arvo Vallikivi "Ajaprintsess" ja Lilli Prometi "Taputilgake"
Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed (näiteks vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või naised). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole..
Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. 29. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. lmemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed (näiteks vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või naised). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole..
rüütliromaanidesüleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Tuntuimad rüütliromaanid on nt Don Quijote, Tristani ja Isolde lugu. Allegooriline teos, nägemuslik romaan "Roosi romaan", traktaat armastusest. Allegoorilise romaani all peetakse silmas nt loomamuinasjutte, mille puhul räägitakse ühtedest sümbolitest, kuid mõeldakse teisi. Nt loomamuinasjuttude all peetakse silmas siiski inimeste omavahelisi suhteid. Suulisus ja kirjalikkus keskaja kultuuris. Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega
Motiiv - teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. 3 Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimese). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole...), sündmustiku kordumine (3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada olulised on ka arvud 7, 9, 12), muinasjuttude
nägu labidaga löödud pikad turris kulmud Ise apelsinikarva lõug ja käpad valged karvane kui karvapall ja tähtis ilme palgel Kuni kogemata kukkus Madli vannivette mis tast järgi jäi ei keegi kujuta vist ette Peenikene roots käis ringi saba nagu hiirel tähtsus meelest läks ja äkki oli kiisul kiire pages kapi alla nagu saanuks sappa leegi sellest ajast nimeks pandi talle lihtsalt Eedi. (Vilep 2005: 6) Peale nimetatud kodukassi esindavad loomariiki taas mitte loomamuinasjuttude 60 arhetüüpsed tegelased, vaid tigu, vihmauss, papagoi, ahvid ja muud loomaaiaasukad. Luuletuse ,,Tige tigu" algriimiline tegelaskuju meenutab Hando Runneli nutikat lutikat. Linnalaps ei tunne ei tigusid ega lutikaid, nende poolt kehastatud iseloomujooni aga küll. Eksistentsiaalsed küsimusi lahkab loomaaiast pagenud boa, kes mõtiskleb, kuspool aeda tegelikult asub loomaaed. Kõikides loomaluuletustes (v
tüüpilises olukorras. Mudelsituatsioone on kasutanud näiteks Arvo Valton (1935) oma novellistikas, kogu "Kaheksa jaapanlannat" (1968). muinasjutt rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele (näiteks seitsme penikoorma saapad, küüntest kübar, isejahvatav veskikivi jmt). Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt (näiteks rebane kaval inimene). Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed (näiteks vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või -naised). Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus ja lõpp (Elas kord..., Kuskil maal..., Kui nad surnud ei ole...), sündmustiku
annaabi.ee 
