Ateenas; kirjutas üles oma mõtteid dialoogidena, peategelane Sokrates, kes vaidles sofistidega, Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused; rajas ideeõpetuse; kõikidel asjadel maailmas on algpõhjus ehk idee; Platoni ettekujutus ideaalsest riigist, vooruslikud riigiametnikud. · Aristoteles Platoni õpilane ja rajas Lykeioni gümnaasiumi (sellest tuleb sõna lütseum); koostas õige mõtlemise ehk loogikareeglid; eeldustest jõuda korrektselt järeldusteni; loogika rajaja; esimene, kes leidis, et maa on kera kujuline ja tiirleb ümber päikese. Hellenismi periood 338 eKr alistasid Makedoonlased Kreeka. Aleksander Suur alustas laiaulatuslikke vallutusi. Ta vallutas Väike-Aasia poolsaare seejärel Süüria ja Palestiina, samuti ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani. Need vallutused toimusid 7 aasta jooksul 333-327 eKr. Ta soovis, et vallutatud aladel
.................... h) 5. ja 4. sajandi vahetusel eKr tegutsenud arst, kes on sõnastanud ka arstidele mõeldud vande - ................... i) Ajaloo isa, ,,Historia" autor - .......................... j) Sündis u 470. eKr, mõisteti surma ja hukati 399 eKr, Platoni õpetaja, õpetus voorusest - .......................... l) Rajas Akadeemia, õpetus ideaalsest riigist - ............................ m) Aleksander Suure õpetaja, rajas Lykeioni, loogikareeglid - ........................... n) ,,Iliase" autor - .......................................... 12 Hellenistlik ühiskond ja kultuur 1.Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Aleksander Suure sõjakäik vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste, ulatusliku väljarände idamaadesse
Perl, PHP Objektid: C++, Java, C#, Python, Lisp Moodulid (enamasti ühendatud objektidega): C++, Java, C# Veatöötluse konstruktsioonid (exceptions): Python, Java, C# Prahikoristus: kasutamata andmed visatakse välja (Java, Python,Lisp, ...) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja- erivahendid: Ada "Templates" (programm tulemuse sees): PHP, JSP, Pyml Uute programmide konstrueerimine töö käigus: Lisp, Scheme Loogikareeglid: Prolog "laisk" viis funktsioone arvutada: Miranda, Hope, Haskell Pattern matching (viis funktsioone defineerida): ML, Haskell OS-ide tüüpide puu UNIX kommerts(Solaris, AIX, HPUX, ..).MacOS X, iOS, (WebOS); vabavara (Linux, FreeBSD, NetBSD,Android) ¬UNIX Microsoft (Vista, Windows 7, Windows Phone); ¬MicroSoft (Vanad mobiilid:symbian, Palm OS) UNIXi filosoofia väike on ilus iga utiliit/teenus täidab ainult ühte funktsiooni komponentide ehitus ja opsüsteemi
Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid? Jah, ta peaks suutma luua nii raske kivi, sest ta suudab üle astuda loogikareeglitest. Usu ja mõistuse vahekord 1) Ratsionaalne seisukoht (Thomas Aquinas): ,,Loomupärased"(need, milleni ma võin jõuda oma mõistuse abil) ja ,,ilmutuslikud"(need, mida ma saan teada ainult tänu Jumala armule; need, mida ma ei teaks ilma ilmutusteta, ilmutusraamatuteta). Need kaks ei ole omavahel vastuolus
ideede maailm. Ta arvas, et paljud asjad on kaasa sündinud. Inimese taju selle tähtsaim objekt on teine inimene Emotsioonide näide emotsioonid väljenduvad näo järgi. Arvati, et igal kultuuril on oma emotsioonid. Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus baas e põhiemotsioonid. Aristoteles eitab kaasasündinud ideid. Kõik meie teadmised tulevad meelte kaudu. Aistinguid on inimesel üle viie. Sõnastas esimesena loogikareeglid, millel põhineb ka tänapäeva haridus. Assosatsioonimäärus e seoste seadus. Kooseksisteerimise assotsiatsioon (tool ja laud ikka koos). Aristotelese ajal arvati, et hing on südames. Aristoteles väitis, et looduses on erinevat tüüpi hingesid: Taimede vegetatiivne hing(kasvada, paljuneda), loomadel meeleline hing lisaks vegetatiivsele (loomadel on tunded), inimesel vegetatiivne, meeleline, mõistlik hing(võime mõelda).
suunas. Erinevad kahe protsessi/reziimi teooriad Implitsiitsed protsessid Intuitsioon on (1) mitteteadlik ja (2) kiire otsustusprotsess, mille käigus (3) kohaldatakse hetkesituatsioonile kognitiivne skeem ning mille väljundiks on 4) emotsionaalselt laetud valik. Assotsiatiivne Reeglipõhine Sisu Assotsiatsioonid Loogikareeglid Allikad Korduvad kogemused Teadlik infotöötlus (sümbolilised (sarnasus ja koosesinemine) representatsioonid Õppimine Aeglane ja järk-järguline Kiire ja ühekordne Mälu Skemaatiline Episoodiline 01.06.2014
Platon otsis vastust kahele põhilisele küsimusele: ,,Kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,Kuidas inimene maailma tunnetab?". Platon uskus, et on olemas igavene ideedemaailm, kus on inimese hing. Sündides tuleb hing sealt maailmast ja tal on kaasasündinult ideed olemas. Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt. loomad, mõistlik mõtleb, intelligentne nt. inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke,
summaks 3. Funktsiooni võib teisendada loogiliste osasummade korrutiseks 4. Argumendi ja tema eituse loogiline korrutis võrdub nulliga ega muuda loogilise summa väärtust 5. Suvalise argumendi ja tema eituse loogiline summa võrdub alati ühega 6. Suvalise argumendi ja tema eituse loogiline korrutis võrdub alati nulliga Loogikatehete ja aksioomide põhjal leitakse kahendarvude kohta kehtivad loogikareeglid ja alljärgnevad kahendarvude loogikatehted: Võrdluseks võib esitada kahendarvude aritmeetikatehted: Kahendarvude loogika- ja aritmeetikatehted langevad enamuses kokku, välja arvatud loogiline ja aritmeetiline liitmistehe 11 = 1 ning 1+1 = 10 , mille tulem on erinev. Seepärast tuleb loogika- ja aritmeetikatehteid kindlalt eristada ja loogikatehete tähistamiseks võib kasutada aritmeetikatehete märke vaid juhul kui pole ohtu neid tehteid segi ajada.
(1) mõtlemisprotsessi läbiviimise operatsioone ja (2) mõtlemise tulemuse realiseerimise operatsioone. Mõtlemisprotsessi läbiviimiseks ehk kitsamalt võttes mõtlemiseks vajalikud operatsioonid on (1) mõtlemise objekti tähistamine kas abstraktse märgi ehk sümboliga või kujundilise märgi ehk ikooniga ja (2) formaalse ehk traditsioonilise loogika seaduspärasustel põhinevad otsustamiseks ja järeldamiseks vajalikud "õiged" ehk normatiivsed mõtlemise seadused ehk loogikareeglid ja (3) intuitsioonil, ülesande alateadvuslikul analüüsil ja muudel raskesti formaliseeritavatel põhimõtetel toimuvad mõtlemise muud protseduurid (millest osa võivad kuuluda selliste loogika alaliikide nagu dialektilise loogika, intuitsionistliku ja konstruktiivse ning modaalse loogika uurimisobjektide sekka). Mõtlemisprotsessi tulemuste realiseerimiseks on vaja mõtte realiseerimistegevusele eelnenud,
võimalikkust manifesteerib ,,Mustamäe armastuse" raam. Avanovelli ,,Roostetanud nael" jutustaja pakub naela seletamiseks välja terve rea lugusid, kuid jätab valiku tegemata tekst lõpeb mõttepunktidega. Lõpunovell ,,Mina" demonstreerib ,,mina" määratlematust ,,teiste" (inimeste, õunte, putukate jne) positsioonilt. Sellises raamis mõjub püsivuse ja samasuse apoloogia novellis ,,Pärast unenägusid" puhtirooniliselt. Valtoni maailmades ei tööta ei põhjuslikkuse printsiip ega loogikareeglid. Kui tegelikkust kontrollivad seadused ei kejti, võib toimuda kõikmõeldavaid metafoore. Valtoni maailmad on tehtud justkui mingist voolavast ja muutlikust, iga tuju ja tahtmise järgi vormitavast ainest. Unenäolise kergusega tekitatakse asju ja inimesi ning pühitakse nad niisama kergesti minema. Aeg, ruum ja subjekt mitmestuvad ja muudavad kuju, situatsioone defineeritakse vajadust mööda ümber. ,,Tegelikkus" on kõigest üks ja kaugeltki mitte esmane fiktsionaalse
Moodulid (enamasti ühendatud objektidega): C++, Java, C# Veatöötluse konstruktsioonid (exceptions): Python, Java, C# Prahikoristus: kasutamata andmed visatakse välja (Java, Python, Lisp, ...) Sisse-ehitatud tugi paralleelprogrammide jaoks: Java, C# Reaalaja-erivahendid: Ada “Templates” (programm tulemuse sees): PHP, JSP, Pyml Uute programmide konstrueerimine töö käigus: Lisp, Scheme, Javascript Loogikareeglid: Prolog “laisk” viis funktsioone arvutada: Miranda, Hope, Haskell Pattern matching (viis funktsioone defineerida): ML, Haskell jne... Loeng 8 Miks opsüsteem? Opsüsteemi põhieesmärgid: Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke. Võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on.
Vastupidi samuti: kuidas on võimalik kaasvestleja mittemõistmine, kui too väljendub igati tavapärasel viisil? Kui ühise infovahetuskoodi kokkuleppimisest piisaks suhtluse toimimiseks, siis niisugust mittemõistmist ei saaks ju juhtuda. Silmatorkavalt puudu on fikseeritud keele mudelis keele tekkimise ja muutumise seletus. Tekkimine pole lihtne teema, sest esiteks ei saa seda vahetult empiiriliselt uurida ja teiseks on võimalik pidada keelt umbes samasuguseks nähtuseks kui loogikareeglid. Nende kohta aga ei ole filosoofidel üksmeelt, et kas need on leiutatud või avastatud, ja kui nad on avastatud, siis oleks nad justkui alati olemas olnud. Nii et põhimõtteliselt on võimalik ka seisukoht, et keel on alati olemas olnud ja viimase mõnesaja tuhande aasta jooksul tasapisi avastatud. Keele muutumine on tekkimisest veidi paremini empiiriliselt jälgitav, mistõttu on sel teemal ka rohkem üksmeelt. Keel ikka muutub
annaabi.ee 
