Loogikafunktsioonid
Andmed Valem Tulemus Funktsioon
Loogikatehted:
AND
Iirised 0,6 OR
Karamellid 0,5 NOT
Iirised 0,45
TÕENE TÕENE =AND(A15
jagamine implikatsioon konjunktsioon inversioon ekvivalents disjunktsioon Küsimus 10 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Kui loogikafunktsiooni normaalkujulises avaldises ei leidu mitte ühtegi inversiooni, siis selline funktsioon on alati . . . ( vali kõik õiged ) Vali üks või enam: nulli säilitav ? ühte säilitav ? pööratav ? - VALE monotoonne ? lineaarne ? - VALE Küsimus 11 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgmine väide on õige või vale ? Leidub loogikafunktsioone, mis kuuluvad samaaegselt kõikidesse loogikafunktsioonide klassidesse Vali üks: Tõene Väär Küsimus 12 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgmine väide on õige või vale ? Leidub loogikafunktsioone, mis ei kuulu mitte ühtegi loogikafunktsioonide klassi Vali üks: Tõene Väär Küsimus 13 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 kas järgmine väide on õige või vale ? Loogikafunktsiooni kuuluvust misiganes klassi on võimalik äratunda selle
ühte säilitav ? pööratav ? monotoonne ? lineaarne ? Question 11 kas järgmine väide on õige või vale ? Correct Leidub loogikafunktsioone, mis kuuluvad samaaegselt kõikidesse Mark 1.00 out of loogikafunktsioonide klassidesse 1.00 Select one: True False Question 12 kas järgmine väide on õige või vale ?
sisesta lünka sobiv sõna: Loogikafunktsiooni argumendiks olev kahendvektor on argumentvektor Küsimus 16 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 täida lünk õige sõnaga: Kui loogikafunktsiooni mingi muutuja ei mõjuta loogikafunktsiooni väärtust mitte kunagi, siis selline muutuja on muutuja mitteoluline Küsimus 17 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Milliseid 2-muutuja loogikafunktsioone esitavad need tõeväärtustabelid ? kolmas tõeväärtustabel (3) on konjunktsiooni inversioon neljas tõeväärtustabel (4) on välistav VÕI teine tõeväärtustabel (2) on pöördimplikatsioon esimene tõeväärtustabel (1) on disjunktsiooni inversioon viies tõeväärtustabel (5) on ekvivalents Küsimus 18 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige vastus arvuna:
(Boole'I algebra). Muutujatel saab siin olla ainult kaks väärtust 0 - väär ja 1 - tõene. Seepärast nimetatakse seda loogikat ka binaarloogikaks. Loogilisi muutujaid tähistatakse ladina tähestiku tähtedega. Sõltumatuid muutujaid (sisendeid) nimetatakse argumentideks, neist sõltuvaid muutujaid aga funktsioonideks. Loogikafunktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust 0 ja 1. Kõiki loogikafunktsioone väljendavad kolm põhitehet: loogiline korrutamine, loogiline liitmine ja loogiline eitus. Loogiline korrutamine (NING). NING-funktsioon on võrdne ühega ainult juhul, kui kõik argumendid on võrdsed ühega. Tehte tähistamiseks kasutatakse nii harilikku korrutusmärki ( · ) kui ka loogilise korrutamise eritähist - katust (). Loogilist korrutamist nimetatakse ka konjunktsiooniks (conjunction). Loogiline liitmine (VÕI). VÕI-funktsioon on üks siis, kui kas või üks argumentidest
Correct Avaldis võib olla samaaegselt nii DNK kui ka KNK Mark 1.00 out of 1.00 Select one: True False Question 19 Milliseid 2-muutuja loogikafunktsioone esitavad need tõeväärtustabelid ? Correct Mark 1.00 out of 1.00 esimene tõeväärtustabel (1) on viies tõeväärtustabel (5) on kolmas tõeväärtustabel (3) on
Kleepimine 𝑥=𝑥𝑦∨𝑥𝑦̅ 𝑥=(𝑥∨𝑦)(𝑥∨𝑦̅) Asendusseosed 𝑥→𝑦=𝑥̅∨𝑦 𝑥↔𝑦=(𝑥→𝑦)(𝑦→𝑥)=𝑥̅𝑦∨ ̅ 𝑥𝑦 𝑥⊕𝑦=𝑥̅𝑦∨𝑥𝑦̅ 0↔0=1 1↔1=1 0↔1=0 𝑥⊕𝑥=0 𝑥⊕1=𝑥̅ 𝑥⊕0=𝑥 𝑥⊕𝑥̅=1 0⊕1=1 1⊕1=0 1⊕1⊕1=1 0⊕0=0 1→0=0 1→1=1 0→1=1 0→0=1 LOOGIKAFUNKTSIOONID 1-muutuja loogikafunktsioone on 4. Ainus oluline 1-muutuja funktsioon on inversioon 𝑓(𝑥)=𝑥̅. 0-muutuja loogikafunktsioon ei sõltu funktsiooni muutujast x. 2-muutuja loogikafunktsioone on 16. 2-muutuja loogikafunktsioonid sõltuvad kõik oma mõlemast muutujast va. esimene ja teine. Disjunktsiooni inversiooni esitatakse märgiga ↓ (Pierce’i nool) 𝑥1∨𝑥2= ̅ 𝑥1↓𝑥2 . Konjunktsiooni inversiooni esitatakse märgiga | (Shefferi kriips) 𝑥1𝑥2̅=𝑥1|𝑥2 . 3-muutuja loogikafunktsioone on 256
Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 4. Registrid Registriteks nim
(suurim argumentidest). Ülejäänud funktsioonid nõuavad arvargumenti (võib sisaldada funktsiooni) või viidet lahtrile: ABS (arvu absoluutväärtus), SIGN (võrdub 1 positiivse ja -1 negatiivse argumendi korral), INT (arvu täisosa), ROUND(x;y) (ümardab arvu x y-nda kümnendkohani), MOD(x;y) (ar- vutab jagatise x/y jäägi). Peale eelpool toodud funktsioonide on võimalik kasutada veel tõe- väärtusi TRUE ja FALSE ning loogikafunktsioone, aga neil ma siinkohal ei peatu. Tähelepanu! Kui peale valemi lisamist muudad näit esimese rea summat, siis tuleb uuendada ka valemivälja (MS Word seda automatselt ei tee); selleks tee paremklõps arvutusväljal ja vali käsk Värskenda väli (ingl. Update Field). -4- Tabel (3. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Harjutamiseks 1
Asendusseosed 𝑥 → 𝑦 = 𝑥̅ ∨ 𝑦 𝑥 ↔ 𝑦 = (𝑥 → 𝑦)(𝑦 → 𝑥) = 𝑥̅ 𝑦̅ ∨ 𝑥𝑦 𝑥 ⊕ 𝑦 = 𝑥̅ 𝑦 ∨ 𝑥𝑦̅ 0↔0=1 1↔1=1 0↔1=0 𝑥 ⊕ 𝑥 = 0 𝑥 ⊕ 1 = 𝑥̅ 𝑥 ⊕ 0 = 𝑥 𝑥 ⊕ 𝑥̅ = 1 0 ⊕ 1 = 1 1 ⊕ 1 = 0 1⊕1⊕1=1 0⊕0=0 1→0=0 1→1=1 0→1=1 0→0=1 OK LOOGIKAFUNKTSIOONID 1-muutuja loogikafunktsioone on 4. Ainus oluline 1-muutuja funktsioon on inversioon 𝑓(𝑥) = 𝑥̅ . 0- muutuja loogikafunktsioon ei sõltu funktsiooni muutujast x. 2-muutuja loogikafunktsioone on 16. 2- muutuja loogikafunktsioonid sõltuvad kõik oma mõlemast muutujast va. esimene ja teine. Disjunktsiooni inversiooni esitatakse märgiga ↓ (Pierce’i nool) ̅̅̅̅̅̅̅̅̅ 𝑥1 ∨ 𝑥2 = 𝑥1 ↓ 𝑥2 . Konjunktsiooni
05 Roos, 6/21/1905 5 94.086111 Sepp, 6/20/1905 2 93.044444 Soo, 6/19/1905 1 91.95 Teller, 6/20/1905 4 92.936111 Täll, 6/19/1905 1 91.638889 Välo, 6/21/1905 4 94.386111 Vaikne, 6/17/1905 6 90.377778 Vulle, 6/20/1905 5 93.280556 Loogikafunktsioone kasutatakse otsuste tegemiseks ja tähtsaimaks funktsiooniks on IF() Loe lisaks: http://metshein.com/index.php/kontoritarkvara/ms-excel-2010/266-29-excel2010-loogikafunktsioon Tee lõpuni pooleli jäänud näide. Eksam nimi punktid hinne Jüri 17 4 Juhan 11 3 Paul 11 3 Kalle 8 MA Malle 6 MA
väljundi ümberlülitamine. Seetõttu muutub ka võrdlussignaali märk ja isegi kui sisendsignaal muutub esialgsest võrdlussignaalist väiksemaks, on uus võrdlussignaal piisavalt erinev, nii et ümberlülitamist ei toiu. 4. K-MOP loogika Komplementaarsete MOP transistoridega loogikalülitused. KMOP loogika kasutab kõrgendatud režiimis MOSFET-e transistoridena ja põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu üldse tarvis oleks. 5. Multiplekser Multiplekser on kommutaator, millel on mitu sisendit ja üks väljund. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteerivate infosisendite arv on 2n, kus n on juhtsignaalide arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga komuteerida 4 sisendit, kolma juhtsisendiga 8 sisendit jne. Pilet 3 1. Türistori volt-amper karakteristik
üksühene vastavus nii, et : (M1 S1 ) ( M2 S2 ), kus fi (mj1 ,....,mjk-1)=mjk (fi )((mj1 ),....,((mjk-1 )) = (mjk), mjl M1 , (mjl) M2 , fi S1 , (fi ) S2 . Cantori algebra ja loogikaalgebra on isomorfsed. Ülesanded. · A={0,1,...,p-1}. Operatsioonid : +(mod p) ja x(mod p) (s.o. liitmine ja korrutamine mooduliga p). Kas selliselt kirjeldatud algabra on rühm? · A={1,2,3,4}. Ehitada kõikvõimalike tükelduste võre. MATEMAATILINE LOOGIKA Vaatleme loogikafunktsioone f(x1 ,x2 ,...xn), kus nii argumendid kui funktsiooni väärtus kuuluvad hulka {0,1}.Iga loogikafunktsiooni võib esitada tõeväärtustabelina. 8 Näide Hääletusseade. Komisjon, mis koosneb 3 inimesest, hääletab teatava otsuse vastuvõtmise küsimuses. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. x1 x2 x3 f(x1, x2, x3 ) 0 0 0 0 0 0 1 0
fi (mj1 ,....,mjk-1)=mjk (fi )((mj1 ),....,((mjk-1 )) = (mjk), mjl M1 , (mjl) M2 , fi S1 , (fi ) S2 . Cantori algebra ja loogikaalgebra on isomorfsed. Ülesanded. A={0,1,...,p-1}. Operatsioonid : +(mod p) ja x(mod p) (s.o. liitmine ja korrutamine mooduliga p). Kas selliselt kirjeldatud algabra on rühm? A={1,2,3,4}. Ehitada kõikvõimalike tükelduste võre. MATEMAATILINE LOOGIKA Vaatleme loogikafunktsioone f(x1 ,x2 ,...xn), kus nii argumendid kui funktsiooni väärtus kuuluvad hulka {0,1}.Iga loogikafunktsiooni võib esitada tõeväärtustabelina. Näide Hääletusseade. Komisjon, mis koosneb 3 inimesest, hääletab teatava otsuse vastuvõtmise küsimuses. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. x1 x2 x3 f(x1, x2, x3 ) 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 1
võimalikult minimeeritud. Et seda saavutada, selleks arendati välja KMOP (komplementaarne metalloksiid pooljuht) tehnoloogia. KMOP loogika kasutab kõrgendatud reziimis MOSFET-e transistoridena ja on niimoodi disainitud, et ei vaja peaaegu üldse elektrivoolu. Samas on nad limiteeritud oma opereerimiskiirusega. Sellegipoolest on nad väga kasulikud ja efektiivsed suure osa patareitoitega rakenduste juures. KMOP põhineb täiendavate MOP transistoride kasutamisel, et realiseerida loogikafunktsioone ilma, et elektrivoolu peaaegu üldse tarvis oleks. See teeb selle perekonna väga kasulikuks patareisid tarvitavates rakendustes. Üks põhiline probleem KMOP lülitustega on nende kiirus. Nad ei suuda opereerida väga kiiresti neile omase sisendi mahtuvuse tõttu. B-seeria vahendid aitavad teatud määral sellest probleemist üle saada andes väljundisse ühlast voolu ning lülitades väljundi seisundit kiiremini ümber isegi siis, kui sisendsignaalid on aeglasemad. 14.ESL-loogika põhirakk
Sisendid jagunevad infosisenditeks ja
juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu
ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori
väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite
arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe
juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme
juhtsisendiga 8 sisendit jne.
Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi
loogikafunktsioone.
Tähistused:
9. KOMPARAATOR.
Komparaator on võrdlusskeem, mis selgitab välja operantide suuruse
suhte.
Olgu meil 2 kahendarvu A- a0a1
B- b0b1
Kui A>B, siis olgu väljund G= 1
Kui A
45. Milline loogikafunktsioon ei oma TDNK-d. Milline loogikafunktsioon ei oma TKNK-d? Loogikfunktsioonil konstant 0 (1) puudub TDNK (TKNK). Avaldiste teisendused 1. Mitu erinevat 1-muutuja loogikafunktsiooni on olemas? Eksisteerib 4 1-muutuja loogikafunktsiooni. 2. Milline on ainus oluline 1-muutuja loogikafunktsioon? Inversioon osutub ainsaks oluliseks 1-muutuja loogikafunktsiooniks. 3. Kuidas võib nimetada 0-muutuja loogikafunktsioone? 0-muutuja loogikafunktsioone nimetatakse ka konstantideks. 4. Mitu erinevat 2-muutuja loogikafunktsiooni on olemas? Eksisteerib 16 2-muutuja loogikafunktsiooni. 5. Millised 2-muutuja funktsioonid sõltuvad mõlemast muutujast? 2-muutuja loogikafunktsioonid, mis sõltuvad mõlemas muutujast: konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, pöördimplikatsioon, eelnevate inversioonid, ekvivalents ja nende inversioonid. 6. Milline erinevus on implikatsioonil ja pöördimplikatsioonil
Tõene Väär Küsimus 20 Õige Hinne 1,00 / 1,00 kas järgnev väide on õige või vale? nmuutuja Boole'i funktsiooni tõeväärtustabelis on samapalju ridu nagu on nmõõtmelises Boole'i ruumis kahendvektoreid Vali üks: Tõene Väär Küsimus 21 Õige Hinne 1,00 / 1,00 sisesta õige vastus arvuna: Mitu rida on 3muutuja loogikafunktsiooni tõeväärtustabelis? Vastus: 8 Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Milliseid 2muutuja loogikafunktsioone esitavad need tõeväärtustabelid ? 1 disjunktsiooni inversioon 2 pöördimplikatsioon 3 konjunktsiooni inversioon 4 välistav või 5 ekvivalents Vastus 1 kolmas tõeväärtustabel (3) on konjunktsiooni inversioon Vastus 2 viies tõeväärtustabel (5) on ekvivalents Vastus 3
vajadusel uuesti sisse loetakse. 1. MULTIPLEKSOR, DEMULTIPLEKSOR MULTIPLEKSOR (MUX) digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ja üksainus väljund. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Järelikult kahe juhsisendiga ehk kahebitise koodiga saab kommuteerida 4 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega MUXi abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. DEMULTIPLEKSOR (DeMUX) kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv 2n, kus n on juhtsisendite arv. Kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit jne. 2. ADRESSEERIMISE VIISID
algebra). Muutujatel saab siin olla ainult kaks väärtust 0 - väär ja 1 - tõene. Seepärast nimetatakse seda loogikat ka binaarloogikaks. Loogilisi muutujaid tähistatakse ladina tähestiku tähtedega. Sõltumatuid muutujaid (sisendeid) nimetatakse argumentideks, neist sõltuvaid muutujaid aga funktsioonideks. Loogikafunktsiooni kõik argumendid on loogilised muutujad, millel on kaks väärtust 0 ja 1. Kõiki loogikafunktsioone väljendavad kolm põhitehet: loogiline korrutamine, loogiline liitmine ja loogiline eitus. Loogiline korrutamine (NING). NING-funktsioon on võrdne ühega ainult juhul, kui kõik argumendid on võrdsed ühega. Tehte tähistamiseks kasutatakse nii harilikku korrutus- märki ( • ) kui ka loogilise korrutamise eritähist - katust ( ∧ ). Loogilist korrutamist nimetatakse ka konjunktsiooniks. Loogiline liitmine (VÕI). VÕI-funktsioon on üks siis, kui kas või üks argumentidest
In keerukusega normaalkujul — Minimaalsel Disjunktiivsel NormaalKujul 11 (MDNK) või Minimaalsel Konjunktiivsel NormaalKujul (MKNK). 10 1 0 0 1 Loogikafunktsioone võib minimeerida nende avaldise teisendamisega loogikaalgebra põhiseoseid ja loogikatehete asendusseoseid kasutades. MDNK ja MKNK leidmised on teineteisest sõltumatud ja nad võib leida Loogikafunktsiooni minimeerimine Karnaugh' kaardi abil ükskõik kumbas järjekorras.
Multipleksorit võib vaadelda funktsioonaalselt kui lülitit, aga arvestada tuleb et info liigub ainult ühes suunas. Lülitit seal loomulikult ei ole, sest mikroskeemides seda ei realiseerita. Tegelikult juhitakse sisendi väärtusega väljundi väärtust. Kui multipleksoril on 4 andmesisendit siis öeldakse, et tegemist on neli-ühte multipleksor. Väiksemate multipleksorite baasil saab alati realiseerida suuremaid. Multipleksor võimaldab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. ˇ Demultipleksor on andmekommutaator, milllel on 1 andmesisend ja mitu andmeväljundit. Vastavalt juhtsisenditele juhitakse andmesisend ühte väljundisse. Aritmeetika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsioonskeem, mis teeb teatud hulka aritmeetika ja loogikafunktsioone. Need on baasoperatsioonid , mida tehakse protsessoris otse riistvaras. Näiteks liitmine ja lahutamine aritmeetika poolelt ja EI JA VÕI loogika poolelt
elektromagnetid jne). Juhtimissignaalide kogumit, mis on vajalik kontaktivabadest loogikaelementidest, käsklus- ja täituraparaatidest koosneva skeemi toimimiseks, saab kirjeldada loogikaalgebra valemitega. Need valemid kirjeldavad kõiki süsteemi elementide vahelisi seoseid ja sõltuvusi sõltumatute muutujate ja nende funktsioonide näol, millistel võivad olla väärtused ,,1" või ,,0". Loogikaelemendid kui elementaarseid loogikafunktsioone realiseerivad seadmed võivad samuti olla tähistatult loogikaalgebra sümbolitega. Kontaktivabad juhtimisskeemid võivad olla koostatud elementaarseid loogika- funktsioone realiseerivate kontaktivabade loogikaelementide baasil, kuid võib ka kasutada keerukamaid loogikafunktsioone täitvaid elemente, mis võimaldab vähendada elementaarloogikafunktsioone täitvate elementide arvu ning muudab juhtimisskeemi töökindlamaks ja hõlbsamalt käitatavaks.
Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2 , kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2 , kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. ADRESSEERIMISE VIISID otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel
infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor - Kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne 10.Andmeedastus protokollid: sünkroonne, asünkroonne jne.
*Multipleksor(MUX)- multipleksor on digitaalskeemides kasutatav kommutatsioonielement. Multipleksoril on harilikult 2n andmesisendit, n kontrollsisendit ning üksainus väljund. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. *Demultipleksor(DeMUX) on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 16. Spetsiaalse riistvara realiseerimine[2]
Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 2. Adresseerimise viisid Vaata 2.2
juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2 n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Tähistused: · summaator (Adder) Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit.
juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2 n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Tähistused: summaator (Adder) Summaatoriks nim. arvuti loogikalülitust, mis on ette nähtud arvkoodide aritmeetiliseks summeerimiseks. Mitmejärgulise kahendarvu summaator koosneb mitmest ühejärgulisest summaatorist. Arvu summeerimisel tuleb lisaks kahe summeeritava arvu vastavatele järkudele liita nendega ka nooremate järkude summeerimisel tekkinud ülekanne. Seega on ühejärgulisel summaatoril kolm sisendit ning 2 väljundit
Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures infosisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne.Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Demultipleksor on kommutaator, millel on üks infosisend ja mitu väljundit. Juhtsisendite arv sõltub väljundite arvust ja vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse infosisendi signaal ühte väljundisse. Väljundite arv on 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. 15 2
andmesisendite arv määrab ära juhtsisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest andmesisendist. Kommuteeritavate andmesendite arv võrdub 2n, kus n on juhtsisendite arv. Järelikult saab kahe juhtsisendiga ehk kahebitise koodiga kommuteerida 4 sisendit, kolme juhtsisendiga 8 sisendit jne. Piisava arvu sisenditega multipleksori abil saab realiseerida suvalisi loogikafunktsioone. Tähistused: 7. Konveier protsessoris ja mälus Protsessor töötleb (täidab) käske järjestikku, st järgmist käski hakatakse täitma pärast eelmise käsu täitmise lõppu. Käsu täitmine (käsutsükkel) koosneb üksikutest etappidest nagu käsu lugemine mälust, käskukoodi dekodeerimine ja käsu täitmine (käsuga määratud tegevuse sooritamine)
00 (MDNK) või minimaalsel konjunktiivsel normaalkujul (MKNK). 0 01 1 Loogikafunktsioone võib minimeerida nende esituskuju teisendamisega — { 000 010 } 11 loogikaalgebra põhiseosed ja loogikatehete asendusvalemeid kasutades. { 0000 0100 0010 0110 } Loogikafunktsioonide minimeerimiseks on olemas ka spetsiaalsed meetodid, { 100 }
annaabi.ee 
