Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida. Loodususundis arvati, et väge on kõige rohkem peas, juustes, hammastes, küüntes, südames. Selle tõttu kandsid paljud inimesed kaelas loomade kihvasid, et oma väge suurendada. Teine eestlaste loodususundi alustala on hing. Hing on inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoiab inimese isikupära. Hingel on võime kehast lahkuda (vabahing), see võib juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naaseb hing kehasse, kuid surma korral lahkub hing jäädavalt kas Manalasse või siirdub uude kehasse. Hingega on seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral
Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus. Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. 10. loodususundi säilimine, madal teadmiste tase kristlusest Eestis ei teadnud suurem osa inimestest midagi kümnest käsust ega armulaual käimisest. Kirikud olid olnud aastaid suletud ja talupojad olid oma pühapaikades rituaale korraldanud, mis olid segunenud katoliikluse ja loodususundi joontega. Tänapäeval nim neid rahvakalendri tähtpäevadeks. 11. haridus Hariduse olukord oli halb, lugemisoskus ja kirjakeele levik oli jõudnud vaid
sees püsiks. Eesti usundi hiilgeaeg jäi ju ajastusse, mil eestlased üks põhjapoolseimaid rahvaid oli ja kliimaatilised olud siinset asustust mitte ei soodustanud ning hiljem, 1208. aastal tuldi lõunast juba ristiusuga, mida tuli sundkorras omaks võtta. Siiski oli nn vana usundi pooldajaid veel 1699. aastal, mil oldi valmis selle eest ka tuleriidale minema. Eks neid vana usundi austajaid olnud hiljemgi, aga siis ei tulnud selle eest enam hige heita. Mulle meeldib loodususundi sõltumatus. Näiteks seletab Eesti usund inmeste valukartlikust järgmiselt. Kord kui Jumal oli inimest loomas, pani ta inimese ennem ilusaks tegemist välja kuivama ja sel ajal tulnud vanakurat ja katsunud teda igalt poolt ning seetõttu jäänud inimese keha hellaks ja tundvatki nüüd igalt poolt pisematki valu. Selline usund on väga mänguline, aga samas ei tea keegi kindlalt väita, et sellelaadsetel lugudel tõepõhja all pole. Seega muudab maailma mõistmine läbi loodususundi elu
Forselius ja 1684 loodi Forseliuse seminar. Edukuse tõestamiseks viis ta Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu kuningas Karl XI ette, ta oli vaimustatud. Lõpuks loodi igasse kihelkonda kool. Tekkis Piibli tõlkimise vajadus, 1686 ilmus Vastne Testament, tõlkijad Andreas Virginius ja poeg Adrian. Heinrich Stahl avaldas eesi keele grammatika (saksapärane). Hornungi oma oli parem, nim. vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa Tartu Ülikooli loomisel Johann Skytte'l. Usundis olid segunenud loodususundi ja katoliikluse jooned. Nimipühaku päevadest on tulnud rahvakalendri tähtpäevad. Nõiaprotsesse arvati tegevat kõik, kujutas endast inimese või looma kahjustamist/tapmist maagilise toimingu abil. Nõidumisel võis kasutada riideid, ehteid, loitsusõnu jms. Räägiti ka kuradiga kohtumisest ja lõbutsemisest jne. Kuna Rootsile ei meeldinud Eesti alal kehtiv pärisorjus, ja balti aadel võis riigi reeta ohukorras, siis oli vaja Balti provintsid rootsistada. Karl XI
Hinduismi ja Budismi võrdlus Koostaja: Kristjan Pille Hinduism Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Ksatrjad on teine kast ehk sõjamehed-aristokraadid
HINDUISM OM'i abil loodi maailm. Mediteerimisel tehakse sama häält. Hindude usund on hinduism. Hindud elavad Hindustani poolsaarel. Hinduism sisaldab loodususundi elemente, monoteismi, polüteismi. Iga kolme inimese peale on üks jumal ehk kokku 300 miljonit jumalat. Usukandjaid on 900 miljonit. Sai alguse 3000a eKr, kui Hindustani poolsaarele tekkis kõrgkultuur. Lehm on seal püha loom. Hindud liha ei söö. Kui hindude valdustesse tungisid aarjalased, muutus kõik. Nad rääkisid sanskriti keelt. Neil oli kastisüsteem. Hindude jumal on Brahma. Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi
Gustav Adolf otsustas teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskuse. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii Eestis kui ka Liivimaal kirikuvalitsus, konsistoorium, vaimulikkonna etteotsa sai Eestis piiskop. Eesti kirikukorraldus viidi kõrgele tasemele. Kirikuõpetajad oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tänuväärne oli nende töö eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. 10.Millega on seletatav eestlaste loodususundi säilimine ja madal teadmiste tase kristlusest? Paljud kirikud olid olnud aastakümneid suletud. Talupojad sooritasid oma vanades pühapaikades rituaale, kus segunesid loodususundi ja katoliikluse jooned ohverdasid raha, vaha, lõnga jne. Peeti 2. juulil ebajumalateenistusi, kuhu oli kutsutud isegi sõjavägi. Rahvakogunemiseks oli ka nn nimipühakupäev (tänapäeval rahvakalendri tähtpäev). Siiski ilmnes veel mittekristlikke uskumusi (loodususund). 17. saj
keisri tiitli ja seavad sisse ülimalt mõjuvõimsa õukonna, määravad ametnikke ja jagavad aadlitiitleid. Ühesõnaga tekkis siis Jaapanisse kindel keiser. Kuni kuuenda sajandini oli Yamato klannidel teiste üle meeletu võim, siis hakkas see tasapisi kahanema. Aastal 552 jõudis Jaapanisse Hiinast budism, keiser Yõmeile see meeldis ning ta soosis seda usku, nii tegid ka tema järglased. Ühesõnaga hakkas budism tegema endale teed Jaapanis, ta ei saavutanud küll kunagi ülekaalu Jaapani loodususundi üle, aga siiski võtsid paljud jaapanlased selle usu omaks. Selles ajavahemikus, mis jääb Nara perioodi ja Yamato ajastu vahele, arenes Jaapan jõudsalt just seaduste koha pealt. Keisrid töötasid välja seaduskogusid, mis muutsid keisrivõimu ülitugevaks. Aastal 701 sai valmis Taihõ seaduste kogu, mis ühendas endas paljud seadused ja viis sisse uue valitsemiskorra. See kogu sai palju mõjutusi Hiinast, kuid oli siiski Jaapani originaal. Üheksa aasta pärast algab Nara periood (710)
hoolt ei kandnud. Paljud kirikud olid olnud aastakümneid suletud. Erandiks oli Tallinn koos oma lähiümbrusega, millest hiljem kujuneski tugev luterlik keskus. Mis puutub lihtrahva usuellu, siis leidsid Rootsi võim ja kirikurongkonnad eest üsnagi käestlastud rahva. Enamik neist ei teadnud kümnest käsust, issameiest ega armulaual käimisest mitte midagi. Talupojad sooritasid ikka oma vanades pühapaikades rituaale, milledes segunesid loodususundi ja katoliikluse jooned ohverdasid raha, vaha, lõnga jne. Viru-Nigula Maarja kabeli varemete juures 2. juulil peetud ,,ebajumalateenistuste" tõkestamiseks oli kohale kutsutud isegi sõjavägi. Teateid analoogilistest rahvakogunemistest reeglina vastava kiriku või kabeli nimipühaku päeval oli rohkesti. Tänapäeval nimetatakse neid päevi rahvakalendri tähtpäevadeks. 17. saj. hakkas loodususund siiski taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima.
19. Mida tähendab satori? Zeni taotluseks on valgustuse satori saavutamine. 20. Kes kirjutas teose ida metafüüsikast? René Guénon (1886-1951) Hiina usundi kontrollküsimused 1. Milline mõiste hiina ja eesti keeles määrab Hiinas religiooni valdkonna? Hiinas määrab religiooni valdkonna mõiste san-tzjao, mis tähendab Kolme õpetust, mille alla kuulub konfutsianism, taoism ja budism. 2. Milline on Hiina vanima, maagia ja loodususundi elementidega raamatu pealkiri? "Muutuste raamat" ("Yi King") 3. Kuidas nimetatakse Hiina kahte ürgalget? valge yang´i ja musta yin´i vahelduva koosmõjuga. Neist yang kujutas taevast, ülemist, vaimset, mehelikku, aktiivset, heledat, päikesepaistelist jõekallast, kevadet, suve ja sooja. See on mehelik aktiivne printsiip. Seejuures yin kujutas maist, alumist, materiaalset, naiselikku, passiivset, tumedat, varjusasuvat jõekallast, sügist ja talve,
kahest Ernesaksa väga olulisest laulust - "Lauliku talveüksindus" ja "Mu isamaa on minu arm". "Pikse litaania" (meeskoorile ja suurele trummile, 1974) teksti on kohandanud Ain Kaalep 1644. aastast säilinud loitsu järgi. Tekst on seotud samanistliku rituaaliga vihma väljakutsumiseks, et päästa põuast kõrbenud vilja. Nii selles teoses kui ka Tormise hilisemas loomingus on folkloorne aines ühendatud orgaaniliselt 20. sajandi väljendusvahenditega. Oma olemuselt on vanade loodususundi rituaalidega seotud ka "Raua needmine" (1972). Olulise impulsi sai Tormis selle teose kirjutamiseks Moskvas 1970. aastal toimunud muusikakongressilt, kus nägi laval ehtsat samaani nõiatrummiga - samalaadset pilli ja mängulaadi tahtis Tormis kasutada ka "Raua needmises". Üllatusena oli vajalik korjaki trumm Eestis olemas ja rippus Lennart Meri kodus kaminasiibri küljes. Tekst on loodud mitme
17. Nimeta Tiibeti kolm peamist kirjandusteost. Kandzur (Tõlgitud sõna), Tandzur (Tõlgitud õpetus), Bardo thodol (Tiibeti surnute raamat) 18. Kes oli see prantslanna, kes uuris Tiibetit? Alexandra David-Néel 19. Mida tähendab satori? valgustus 20. Kes kirjutas teose ida metafüüsikast? René Guénon Hiina usund 1.Milline mõiste hiina ja eesti keeles määrab Hiinas religiooni valdkonna? San-tsjao - kolm õpetust (konfutsianism, taois ja budism) 2. Milline on Hiina vanima, maagia ja loodususundi elementidega raamatu pealkiri? Muutuste raamat (Yi King) 3. Kuidas nimetatakse Hiina kahte ürgalget? Yang (valge), yin(must) 4. Kuidas nimetatakse nendest kombineeritud sümbolit? Yinyang 26 5.Kuidas kutsuti Hiinas meest, kes on tuntud "vana õpetajana" ? Laozi ((Li nimelise mehe aunimi) 6.Kuidas kutsuti tema loodud õpetust? Taoism 7.Milline on tema tuntuks saanud raamatu pealkiri? Dao Dejing Kulgemise väe raamat 8
kirikuõpetaja Lars Levi Laestadius (1800-1861). Vene õigeusk oli enne Oktoobrirevolutsiooni Koola poolsaarel kolta- ja koolasaamide n-ö ametlik usund, mõjutades tuntavamalt Petsamo kloostri mõjupiirkonnas elavaid koltasid. Tänapäeval on õigeusu järgijad peamiselt need koltasaamid, kes elavad Soomes ja Norras. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on misjonärid püüdnud Koola poolsaare saamide seas levitada nii õigeusku kui luterlust. Saamide loodususundi, ainelise ja vaimse kultuuri aluseks on olnud hingestatud elus loodus, mille lõid ja mida asustasid vaimolendid. Loodust ei tohtinud kahjustada ega ümber muuta, sest see oleks tähendanud vahelesegamist jumalate ja vaimude tegevusse ja neid ei tohtinud solvata ega vihastada. Kui vaimolendeid vihastada, siis võisid nad kätte maksta, tekitades veetulva või metsatulekahju või kaotades põdrakarja. Jahi- ja kalasaaki peeti pühaks ning
annaabi.ee 
