......................................................................................................................6 Riskianalüüs................................................................................................................................7 2 Lühikokkuvõte OÜ Matkaraja Giid pakub giidi teenust matkaradadel ja looduses liikumiseks. Ettevõtte sihtgrupiks on õpilased, pensionärid, loodushuvilised inimesed ja välisturistid. Ettevõtte spetsialiseerub teenuse pakkumisel loodusele, mis eristab firmat teistest giidi teenuse pakkujatest. Üldandmed: Ettevõte alustab tegevust 2009. aasta II kvartalis. Ettevõte registreeritakse Osaühinguna, osakapitaliga 40 000 eesti krooni. Omanik on ..., 100% osalusega põhikapitalis. Firma rajamisel on plaanis taotleda ka stardiabi. Missioon ja eesmärgid Ettevõtte missioon on inimestele näidata Eesti looduse mitmekesisust ja panna neid ennast
sillad ja ühes kohas riietuskabiin. Praeguseks on aga mõlemad sillad lagunenud ja eemaldatud. Ujumas käimiseks on järel vaid üks, peaaegu kinnikasvanud koht järve kaldal. Kuna järv asub pargi kõrval, siis on sinna ujumiskoha kõrvale RMK rajanud lõkkekoha. Puhkealal on lauad, pingid, lõkkekohad, küpsetusrestid ja lõkkepuud. Telkimiseks ja puhkamiseks on seal väga head võimalused. Juba mitmeid suve on Erastvere park olnud stardi- ja finisikohaks Erastvere rattatuurile. Loodushuvilised kogunevad kokku ning veedavad toreda päeva, külastades ümbruskonda jäävaid järvesid. Tavaliselt käiakse vaatamas 15-20 järve. 6 3. Loodusressursid Erastveres asub ilus väike järv, mille pindala on 16,3 ha, keskmine sügavus on 3,5 m ja suurim sügavus on 9,7 m (järve edelaosas). Järve kaldad on kõvad, põhi on kohati liivane, sügavamal on see väga mudane ja täis rampu. Erastvere järv on lähtejärv, selle
(Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006. Viimane sissekanne on tehtud 18.07.2012. (Keskkonnainfo 2012) 1.7.2. Huvigrupid Geoloogid, paleontoloogid, looduseuurijad ja loodushuvilised - Tori põrgu on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Rahvapärandi, koduloo uurijad ja etnograafid - Tori Põrguga on seotud palju rahvajutte ja legende. Selle uurimine aitab paremini mõista vanade eestlaste kombeid, tavasid ja uskumusi. Turismiasutused - Tori Põrgu loob Torile koos oma lugudega kohavaimu. See on väga heaks reklaamiks turismiettevõtetele, kes saavad enda teenuseid siduda Põrgu ja Vanapagana looga. 10
vastuseks, et kõi kolm vastanut tulevad suure tõenäosusega õpperajale tagasi. Ning viimasena esitatud küsimus, mis Teile enim meeldis, millega kõige rohkem rahule jäite matkarada külastades vastati, et sealne loodus on väga ilus, rabas on värske õhk ning kaunis vaade vaatetornist. Kokkuvõte Mõlema objekti Võrtsjärve külastuskeskuse kui ka Selli-Sillaotsa õpperaja külastajad olid üldiselt rahul antud atraktsioonidega. Võrtsjärve Külastuskeskust külastasid pigem noored loodushuvilised kes olid toiduotsinguil või 7 lihtsalt jalutamas ja fotografeerimas ja kalamehed, kes kasutasid ainult parklat ja paadisilda. Positiivseks peeti lahket perenaist ja head asukohta, negatiivseks seda, et toitlustusteenus puudus. Selli-Sillaotsa matkarada külastasid lastega pered kes külastasid vaatetorni ja matkarada ning korilased kes korjasid rabas jõhvikaid
Eesti. Samuti kehtestavad jahimehed seireinfole vastavalt küttimismahud (va. suurkiskjate puhul). Seireinfole põhinevad ka keskkonnaministeeriumi poolt välja antud suurkiskjate küttimismahud ning vastavalt seire tulemustele saadakse teada kas teatud liikidele on vaja kehtestada mingisuguseid kaitsemeetmeid. Ilmselt saavad seireinfot ära kasutada ka loodusvaatlusi pakkuvad turismifirmad ning lihtsalt loodushuvilised, kes maakondliku liigiarvukust vaadates saavad leida koha, kus nad suurema tõenäosusega neile soovitud liiki kohata võiksid. 12 Märkused Erinevate aastate aruannetes ei klapi mitmete liikide puhul teatud aastate kohta antud isendite arvud vahed on küll väikesed (1-5 isendit) kuid on siiski olemas. Põhjus võib olla selles, et ühes aruandes on ümardatud ning teises mitte. Oleks olnud väga hea kui isendite arvukus läbi loenduse/ jahimeeste hinnangu oleks antud
rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga, edelas Navesti jõega. Kõrvemaal on umbes 120 järve ja mitu veehoidlat. Neist tähtsaimad on Paunküla ja Soodla veehoidla. Kõrvemaal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist. Loodushuvilised ja matkasellid eristavad maastikurajooni sääreselt : Põhja-Kõrvemaa ja Lõuna-Kõrvemaa. 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused) Kõrvemaad iseloomustavad rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus, ulatuslik soostumine (37,7% alast) ja metsasus. Kõrvemaal kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Kõrvemaal esinevad mandrijää sulamise tekkel kujunenud oosid ja mõhnad on ainult sellele piirkonnale omased. 1
tegutsevat pastoraati ning surnuaeda. · Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ja purjetamiskohad rannas ning kalastusvõimalused merel . 2.2. Kliendid Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: · Puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda; 7 · Loodushuvilised või loodusteaduslike elukutsete esindajad (linnuuurijad, botaanikud jt), kes soovivad tutvuda Luitemaa looduskaitsealaga ja looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas; · Turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Pärnumaal; · Perekonnad; · Sõpruskonnad; · Kalastus- ja jahituristid; · Asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid);
· Toidu- ja käsitöötraditsioonid; · Tervisekeskused. 15. Võimalikud sihtrühmad Peamised sihtgrupid Saare maakonna turismis on: · Pered ja lapsed, linnade elanikud, kellele meeldib puhuks maal, merepuhkus, looduses viibimine, jne; · Tervise ja ravituristid; · Kultuurihuvilised; · Konverentsituristid. Sihtgrupid, kelle arvelt oleks võimalik turismi veelgi edendada: · Ürituste külastajad; · Õppurid, üliõpilased; · Jahituristid; · Loodushuvilised (linnuvaatlejad, botaanika huvilised, loodusfotograafid). Peamisteks sihtturgudeks sisemaiste turistide kõrval on Soome, Läti, Saksmaa, Rootsi, Leedu ja Venemaa Peterburi regiooni turistid. Juurde üritatakse meelitada turiste Poolast, Norrast, Suurbritanniast, Taanist, Itaaliast ning Venemaa teistest osadest. Kaugemas plaanis nähakse võimalust ka uute sihtturgude tekkeks, nagu näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, jne.
Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: · puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda; · loodushuvilised või loodusteaduslike elukutsete esindajad (linnuuurijad, botaanikud jt), kes soovivad tutvuda X looduskaitsealaga ja looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas; 35 Äriplaan · turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Lääne Saaremaal; · perekonnad; · sõpruskonnad;
Just 34 Äriplaan ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised: puhkajad, kes otsivad vaikset ja eraldatud kohta suvepuhkuse veetmiseks koos suurepäraste matka- ja ujumisvõimalustega, eelistavad ajalooliselt ehedat keskkonda; loodushuvilised või loodusteaduslike elukutsete esindajad (linnuuurijad, botaanikud jt), kes soovivad tutvuda X looduskaitsealaga ja looduskaunite kohtadega talu ümbruskonnas; turismi- ja matkagrupid, kes otsivad majutus- ja söömisvõimalusi Lääne Saaremaal; perekonnad; sõpruskonnad; kalastus- ja jahituristid; asutused (suvepäevad, väljasõidud, väikesed seminarid);
5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult keskkonnakaitsjad, loodushuvilised ja keskkonnaalased organisatsioonid. Et tagada lendoravate säilimine Eestis metsades, on vaja soetada esiteks nende uurimiseks ja jälgimiseks vajalikke tehnilisi aparaate, kuid need on väga kallid. Samuti uuringute ja seirete 14 läbiviimine on kulukas. Riigieelarves ei ole eraldi spetsiaalset lendorava kaitseks eraldatud
5. Leida võimalusi lendoravatele oluliste erametsade võõrandamiseks. Ka kaudselt on võimalik kaasaaidata lendoravate elupaikade kaitsele: ostes FSC sertifitseeritud tooteid, mis pärinevad keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt õiglaselt ja majanduslikult elujõuliselt majandatavatest metsadest. Lendoravat saad toetada ka riputades enda kodulehel lendorava bänneri! Lendoravate hävimine Eestis on üleriigiline probleem, millega ei peaks tegelema ainult keskkonnakaitsjad, loodushuvilised ja keskkonnaalased organisatsioonid. Et tagada lendoravate säilimine Eestis metsades, on vaja soetada esiteks nende uurimiseks ja jälgimiseks vajalikke tehnilisi aparaate, kuid need on väga kallid. Samuti uuringute ja seirete 14 läbiviimine on kulukas. Riigieelarves ei ole eraldi spetsiaalset lendorava kaitseks eraldatud
Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid? Looduskaitse usaldusmehed olid kohalikud loodushuvilised, õpetajad, metsaametnikud ja teised, kes olid huvitatud loodushoiust. Nende ülesandeks oli kohuda andmeid looduses kaitstavate objektide kohta. 9. Millal tähistati esimest looduskaitsepäeva Eestis? Millal tähistatakse looduskitsepäeva praegu? Esimene looduskaitsepäev oli 1957 aasta novembris. Praegu tähistatakse looduskaitsepäeva emadepäeval (maikuu teisel pühapäeval). 10. Millal algab ja lõppeb igaaastane looduskaitsekuu?
6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid? Looduskaitse usaldusmehed olid kohalikud loodushuvilised, õpetajad, metsaametnikud ja teised, kes olid huvitatud loodushoiust. Ülesanded: Jägivad maavaldajate tegevust vastutajatena looduskaitseobjektide säilitamise eest, jälgivad looduskaitseobjektide seisundit, täiendavad nende andmestikku, selgitavad uusi looduskaitset väärivaid objekte ja esitavad andmed looduskaitse valitsusele, looduskaitse ohustatuse korral peavad käituma looduskaitseinspektorina, teostavad looduskaitsepropagandat.
6. Millal ja kus loodi esimene looduskaitseala Baltimaades? Kes oli selle idee algataja? Esimene looduskaitseala Baltimaades oli Vilsandi linnuriik. 14. August 1910. Idee algatas Artur Toomi ( Vilsandi tuletorni hooldaja) 7. Millal ja kus loodi esimene loodusreservaat Eestis? 1924. aastal (17. augusti korraldusega) Järveselja loodusreservaat. 8. Kes olid looduskaitse usaldusmehed ja millist ülesannet nad täitsid? Looduskaitse usaldusmehed olid kohalikud loodushuvilised, õpetajad, metsaametnikud ja teised, kes olid huvitatud loodushoiust. Nende ülesandeks oli kohuda andmeid looduses kaitstavate objektide kohta. 9. Millal tähistati esimest looduskaitsepäeva Eestis? Millal tähistatakse looduskitsepäeva praegu? Esimene looduskaitsepäev oli 1957 aasta novembris. Praegu tähistatakse looduskaitsepäeva emadepäeval (maikuu teisel pühapäeval). 10. Millal algab ja lõppeb igaaastane looduskaitsekuu?
annaabi.ee 
