Konkurentsikeeld kehtib, kui töötaja on saanud eritasu. Kui töötaja ja tööandja sõlmisid töölepingu, milles piiratakse töötaja võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asumist või ka töötaja piiramist tegutseda ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Lepingu kehtivuse aja eritasu maksta ei tule, kuid peal lepingu lõppemist tuleb tasu maksta vaid juhul, kui piirang jääb kehtima pärast töösuhte lõppemist. Minuarvates on konkurentsikeelu osutamine tööandjana mõistlik kuid töötajana mitte. Tööandjana seetõttu kuna igasugune konkurents on ärile kahjulik. Töötajana ei sooviks konkurentsi keeldu kuna iial ei tea mis juhtuda võib, ning kuhu
ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olu korda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Konkurentsi keelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud leppetrahvid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis kohustab töötajal maksta tagasi tööandjalt saadud eritasud. Seetõttu seisneb tööandja kõige tõhusam õiguskaitsevahend leppetrahvinõudes. Tavalise kahju hüvitamise nõude korral on tööandjal reeglina väga raske tõendada seda, milles tema saamata jäänud tulu täpselt seisnes.
ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olukorda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et kirjeldatud tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud sanktsioonid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju. Kui keeldu pole, siis vallandada ei saa. Töölepingu seaduse järgi annab konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumine tööandjale õiguse töösuhe lõpetada. Kui aga keeld puudub ning tööandja lõpetab töölepingu sellest hoolimata vaid põhjusel, et töötaja temaga konkureerib, on tööandja käitumine õigustühine.
Nendeks äriühingu ja selle ettevõtte tegevuse juhtimine, planeerimine ja järelvalve. Juhatuse liikmete puhul lisandub ka esindamine. Neidpõhi kohustusi täiendavad paljud seaduses,põhikirjas,teenistuslepingus vms. Sätestatud ja hetkevajadustest tulenevad spetsiifilisemad kohustused nagu näiteks raamatupidamise korraldamine, üldkoosoleku kokkukutsumine, dividendide väljamaksmine, äriregistriga suhtlemisega kohustus jms. Loojalsuskohustus: Juhtorgani lojaalsuskohustuse aluseks on käsitletud hea usu põhimõte(ausus,avameelsus,usaldus,koostöö), mida täiendavad esinduse ja käsundi instituuti reguleerivad õigusnormid. Konfidentsiaalsuskohustus: Äriühingul peab olema võimalus takistada tema õiguspärase kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele isikutele või selle omandamist või kasutamist teiste isikute poolt ilma nõusolekuta viisil, mis tekitab talle kahju või mis on vastuolus heade kommete ja tavade või õigusaktidega
hoolsuskohustust valida juhatuse liikmeks inimene, kes on objektiivselt võimeline täitma oma kohustusi nõutaval tasemel. o Hoolsuskohustuse rikkumine on näiteks: kas veenduti enne tehingu teostamist, kas vahendid on selle teostamiseks olemas. · Lojaalsuskohustus o Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld, nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega (vt äriseadustik § 312 lg 1).
1) üldised kohustused, milleks on hoolsus- ja lojaalsuskohustus; 2) konkreetsed kohustused seoses juriidilise isiku juhtimisega. Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld. Lojaalsuskohustuse üks väljundeid on ka konfidentsiaalsuskohustus, mis tähendab saladuse hoidmise kohustust ja seisneb eelkõige kohustuses hoida tootmis- ja ärisaladust.
hinnaalandust võivad ka juhatuse liikmed ise kasutada? ÄS § 314 reguleerib juhatuse liikmetele tasu määramist. Nõukogu liikmetele määrab üldkoosolek, juhatuse tasu määrab nõukogu, töötajate tasustamise juhatus. Hea ühingujuhtimise tava! soovituslik normikogum, kehtib börsiettevõtetele. ÄS § 307 lg 3-eesmärk on pöörata erilist tähelepanu nendele tehingutele, kus võib huvide konflikt tekkida, lojaalsuskohustuse kontroll. TSÜS § 65 lause 2 1) igapäevane majandustegevus 2) turuhind Juhatus ei tohi seda soodustust kasutada, kuna nõukogu otsust ei ole. VI Aktsiakapital 11. Kas järgmised tehingud rikuvad laenukeeldu? - Aktsiaselts annab laenu enamusaktsionäri endisele abikaasale. Laenukeeldu reguleerib ÄS § 281. Ei ole vastuolus seaduses sätestatud laenukeeluga, reaalsuses tuleb vaadata, mis tehingu taga on
ettevõtjana tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Kirjeldatud näite puhul on töötaja tegevus üsna üheselt mõistetavalt konkureerimine. Tööandja saaks olukorda enda kasuks lihtsamini reguleerida, kui töölepingus oleks kirjas asjakohane keeld. Konkurentsikeelu kokkuleppe puudumine ei tähenda aga seda, et kirjeldatud tegevus on töötajale lubatud. Töötaja tegevus samas valdkonnas on igal juhul käsitletav üldise lojaalsuskohustuse rikkumisena, millest tulenevad võimalikud sanktsioonid. Konkurentsikeelu rikkumise puhuks on võimalik kokku leppida ka lepptrahv, mis peaks katma tööandjale tekitatud kahju. Kui keeldu pole, siis vallandada ei saa. Töölepingu seaduse järgi annab konkurentsikeelu kokkuleppe rikkumine tööandjale õiguse töösuhe lõpetada. Kui aga keeld puudub ning tööandja lõpetab töölepingu sellest hoolimata vaid põhjusel, et töötaja temaga konkureerib, on tööandja käitumine õigustühine.
Tehing on esindatava poolt tühistatav (TsÜS Tegutsemisest enda nimel, kuid teise isiku huvides (nt komisjon) § 131 lg 1). Käskjalana tegutsemisest. Käskjalg üksnes vahendab tahteavaldust, mitte ei tee ise tahteavaldust. Esindaja poolt lojaalsuskohustuse rikkumine. Esinduse kasutamise piirangud: Esindaja poolt sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist eeldatakse, kui ta teeb tehingu esindatava nimel iseendaga või isikuga, kelle 1) Esindaja kaudu ei ole võimalik teha isiklikke tehinguid (nt abielu, testament, tööleping); esindajaks ta sama aegselt on
Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Siiski ei piisa sellest, et juht püüab kõigest väest ning teeb kõik endast oleneva. Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld, nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega (vt äriseadustik § 312 lg 1).
18. Milles seisneb juhtorgani liikme lojaalsuskohustus? Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustus on seotud usalduse küsimusega ning väljendub äriühingute puhul eelkõige 1) konkurentsikeelus (ÄS § 185 ja § 312 ning § 324) ja 2) konfidentsiaalsuskohustuses (§ 186 ja § 313 ning § 324); 3) samuti on lojaalsuskohustuse väljenduseks juhtorgani liikme kohustus vältida huvide konflikti: aktsiaseltsi juhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelise tehingu tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek (§ 317 lg 8), nõukogu liikme ja juriidilise isiku vahelise tehingu otsustab aga aktsionäride üldkoosolek (§ 298 lg 2). Osaühingu puhul on nimetatud tehingute tegemiseks vajalik osanike otsus (§ 168 lg 10);
Tehing tühine. 2) Esindaja rikub sisesuhtest tulenevaid kohustusi ja teeb tehingu, mis on vastuolus esindatava huvidega ning kolmas isik on sellest teadlik või peab olema teadlik. Tehing on esindatava poolt tühistatav (TsÜS § 131 lg 1). Muude esinduse sisesuhte piirangute tagajärjeks on esindataval kahju hüvitamise nõude tekkimine esindaja suhtes (ei mõjuta tehtud tehingu kehtivus). · Esindaja poolt lojaalsuskohustuse rikkumine (TsÜS § 131) Esindaja poolt sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist eeldatakse, kui ta teeb tehingu esindatava nimel iseendaga või isikuga, kelle esindajaks ta sama aegselt on. Kui selline tehing on vastuolus esindatava huvidega, siis on esindataval õigus tehing tühistada (TsÜS § 131 lg 1). Esindajat ei aita nimetatud olukorras ka edasivolituse andmine teisele isikule ning viimase kaudu lojaalsuskohustuse rikkumine (TsÜS § 131 lg 5).
ellujäämisinstinkt peaks alles jääma. - Teise mõistliku juhatuse liikme käitumine samas olukorras: (ei teeks; ei ole mõistlik panna 70k€ uugama lootuses, et teine pool miskit teeb. Tagatisega müük on väga tavaline äritegevuses, aga ta ei tundnud nii suure tehingu puhul teist lepingupoolt, see ei ole normaalne. Lähisugulase asutatud ühing võib tekitada kahtlusi kokkumängu osas, aga lojaalsuskohustuse rikkumiseks on vaja rohkem kui ainult seda, et tegid sugulasega äri. ON vaja ära näidata, kuidas keegi kasu või kahju sai. Kui nt JL oleks osa raha lõpuks endale saanud, siis... 3) Kahju → tegelikkuses võib olla suurem kui 70k€: kõrvalkulud, intressid jmt. 70k€ on kindlasti. Palju JL maksab selle eest, et lepingupartner ei maksa ära? See pole loogiline, et JL kõik üksi kinni taob, seega ei saa kogu lepingu summat
Juhtorgani liige peab vältima huvide konflikti ning mitte kuritarvitama oma õiguslikku seisundit. · Konkurentsikeeld (ÄS § 185, 312); Konfidentsiaalsuskohustus (ÄS § 186, 313) Lojaalsuskohustus on seotud usalduse küsimusega ning väljendub äriühingute puhul eelkõige 1) konkurentsikeelus (ÄS § 185 ja § 312 ning § 324) ja 2) konfidentsiaalsuskohustuses, ärisaladuse hoidmise kohustus (§ 186 ja § 313 ning § 324); 3) samuti on lojaalsuskohustuse väljenduseks juhtorgani liikme kohustus vältida huvide konflikti: aktsiaseltsijuhatuse liikme ja juriidilise isiku vahelise tehingu tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek (§ 317 lg 8),nõukogu liikme ja juriidilise isiku vahelise tehingu otsustab aga aktsionäride üldkoosolek (§ 298 lg 2). Osa-ühingu puhul on nimetatud tehingute tegemiseks vajalik osanike otsus (§ 168 lg 10); 4) äriühingute puhul on sätestatud ka laenukeeld (ÄS § 281 lg 1 p 4 ja § 159): äriühing ei või
seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma nõukogu liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema aktsiaseltsile lojaalselt. Lojaalsuskohustus Nõukogu liikmed peavad vältima huvide konflikti tekkimist isiklike ja aktsiaseltsi huvide vahel, samuti ei tohi nõukogu liikmed kasutada oma positsiooni ja konfidentsiaalset informatsiooni aktsiaseltsi tegevuse kohta isikliku kasu saamiseks aktsiaseltsi arvel. Lojaalsuskohustuse täitmist nõukogu liikmete poolt tagavad ÄS § 298 lg 1 p 9 (aktsionäride üldkoosoleku nõusolek tehingute tegemiseks aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel), ÄS § 324 (konkurentsikeeld), ÄS § 281 (laenukeeld) ning ÄS § 322 lg 3 (hääletamiskeeld). Aktsionäride üldkoosoleku nõusolek tehingu tegemiseks nõukogu liikme ja aktsiaseltsi vahel ÄS § 298 lg 1 kohaselt peab aktsionäride üldkoosolek otsustama nii nõukogu liikmega tehingu tegemise kui ka määrama tehingu tingimused
Lojaalsuskohustust aitavad sisustada VÕS sätted (VÕS § 6 lõige 1 (hea usu põhimõte) ja § 76 lõiked 1 ja 2 (kohustuse täitmine)). Töötaja peab oma kohustusi täitma vastavalt lepingule ja seadustele ning lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Heas usus käitumine tähendab, et töötaja täidab kohustusi tööandja huvisid arvestades ning väl- dib oma tegevusega tööandja kahjustamist. Lojaalsuskohustuse rikkumine ilmneb mõne teise töökohustuse rikkumisel. Näiteks on lojaalsuskohustuse rikkumisega tegemist, kui töötaja teeb tööd hooletult ning käitub klienti- dega halvustavalt. Samuti juhul, kui töötaja rikub kohustust teha tööd kokkulepitud mahus ja kvaliteediga ning kahjustab oma tegevusega tööandja mainet ja põhjustab tööandja klienti- de usaldamatust tööandja suhtes. 3. TLS § 15 lõike 2 punktid 1–3 näevad ette töötaja põhilised töökohustused, st töö tege-
annaabi.ee 
