kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad vedada kiiremini, odavamalt, rohkem, aitab kaasa transpordivahendite ja infrastruktuuri areng, vedude organiseerimine konteinervedudeks, ekspressveod, kus loobudakse ümberlaadimises, logistika tähtsuse kasv, sest see seob veose ühtsesse logistilisse ketti, terminalis suunatakse kaubad teistesse transpordiliikidesse, toimub kauba vastuvõtt, kontroll ja ladustamine, transpordiliigid autotransport: eelised kiire, paindlik, privaatne, kaubade vedu kõikjale, kiire laadimine, puudused teede ehitus kallis, reostus, tööviljakus madal, sobib väikeste koguste veoks, kergetööstuse kaubad, raudteetransport eelised kiire, odav, turvaline, tööviljakus kõrge, pikad vahemaad, puudused hõre raudteede võrk, aeglane
võimalik toode 4) Ärilogistika ajaloo 6 staadiumit 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine jaotuse ja jaotuskulude uuringud Euroopas ja USA-s 2. Põhirõhk logistikasüsteemi kulude vähendamisel logistika kogukulude minimeerimine 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine kasvavad logistikakulud kaeti klientide kasvanud rahulolu tõttu kasvanud läbimüügi kasumiga 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse suurte andmemahtude töötlemine arvutil 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse arvutivõrgud annavad võimaluse koordineerida ja kontrollida ettevõtte kõiki tegevusfunktsioone 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega koostöö klientide, vedajate ja tarnijatega kasvab tegevuste omavaheline koordineeritus 5) Logistika arengutegurid 1
Poliitiline ja sõjaline mõju Sotsiaalne suhtlemine Ökoloogia probleemid, keskkonnakaitse (Roheline logistika, määratletud erinevate pakendite korjele) 4) Kaasaja ärilogistika 6 staadiumit lk 24-25 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine. 2. Põhirõhk kulude vähendamisele logistilises süsteemis. 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. 6. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega. 5) Logistilised tegevused Kohaletoimetamine Varude vähendamine Tellimistsükli aeg Prognoosimise täpsus Üldine tootlus Tarneahela kulud Tarnevõime Ressursside kasutamise tõhusus 6) Holistiline lähenemine lk 46
Seoses marketingi arenguga asendas klienditeeninduse tase (customer service) kuuekümnendate keskel kulude vähendamisega seotud kaalutlused. Kauba kiire ja usaldusväärne kohaletoimetamine kliendile suurendas logistilisi kulusid (suuremad kulud transpordile, laovarudesse, rohkem turgude lähedusse paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll,
Seoses marketingi arenguga asendas klienditeeninduse tase (customer service) kuuekümnendate keskel kulude vähendamisega seotud kaalutlused. Kauba kiire ja usaldusväärne kohaletoimetamine kliendile suurendas logistilisi kulusid (suuremad kulud transpordile, laovarudesse, rohkem turgude lähedusse paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll,
allhanke nihkumine veel odavamate tootmiskuludega maadesse, nagu näit. Venemaa, Poola, Ukraina jt. Tegeledes allhanke tellimuste täitmisega, puudub ettevõttel vajadus ja ressurss oma tootearendusega tegelemiseks, mis tekitaks enam lisaväärtust ja kindlustaks toodangule stabiilsema turu tulevikuks. Võimaluste osas mainitud üleeoroopaliste transpordikoridoride mitterajamise või Pärnu mitteläbimise korral, tekib oht logistiliseks äralõigatuseks ehk jäämiseks nn logistilisse kotti. See raskendab oluliselt ettevõtete tegevust ning annab konkurentsieelise paremaid logistilisi võimalusi omavatele piirkondadele. Euroopa Liidu ühinemisega ja tööjõu vaba liikumisega on seotud oht siinse kvalifitseeritud tööjõu väljavoolu ja võimalike võõrtööliste tulekuga kaasnevate sotsiaalsete probleemidega. Euroopa Liiduga liitunud riikide senine praktika on küll näidanud senisest suuremat inimeste rännet, kuid olulist negatiivset mõju
tehnoloogilist kindlustamist. Kiiresti hakkas arenema täiuslikuma laotehnika tootmine, tekkisid uued taara- ja pakkeüksuste süsteemid, uued automatiseeritud laokompleksid. Standardiseeriti pakkeüksused ja kaubaalused. Samal ajal muutusid üha populaarsemaks konteinerveod. 1980 1995 Integraalsete kontseptsioonide areng Määrav idee logistika arengus oli ettevõtte ja selle partnerite logistiliste funktsioonide maksimaalne integreerimine ühtsesse logistilisse ahelasse : ost tootmine jaotus müük. Sel perioodil leidsid maailma majanduses aset olulised muutused, mis seletavad nn. logistilise tähelennu. Nendeks muutusteks olid: · infotehnoloogia revolutsioon ja personaalarvutite laiaulatuslik kasutuselevõtt · turgude globaliseerumine · muutused majanduse infrastruktuuride riiklikus reguleerimises · kvaliteedi juhtimise filosoofia levik · partnerluse ja strateegiliste liitude kasv
juhtimisega. Multimodaalse transpordi operaator (MTO) Laevadeta ühisvedaja (NVOCC - Non Vessel Operating Common Carrier) 9.05.2010 Transport ETV0120 55 9.05.2010 Transport ETV0120 56 28 Ekspedeerija äriidee · Ettevõtjate kaubavoo ning sellega kaasneva info-, teenuste- ja finantsvoo kanaliseerimisene ühte logistilisse kanalisse ekspedeerija logistilises süsteemis eesmärgiga suurendada kaubavoogude stabiilsust, regulaarsust, tasakaalustatust ja rütmilisust, saavutades seeläbi aja- ja rahakulu säästu. 9.05.2010 Transport ETV0120 57 A freight forwarder is the real master of the supply and value chain. He crafts logistic solutions that satisfy both production and consumption, both supply and demand and makes sure their
Poliitilised teooriad Erinevate ideoloogiate kujunemist võib pidada ettevalmistavaks sammuks poliitiliste teooriate tekkimisele 19.sajandi keskpaiku. Formeerunud ideoloogiad läbisid edasiarendusprotsessi ja tuginedes suurema loogilise järjekindluse ja süsteemsusele jõudsid poliitiliste teooriate tasemele. Poliitilised teooriad kujutavad endast teaduslikku tervikut, milles sotsiaalsed ja poliitilised tõsiasjad on korraldatud logistilisse süsteemi, milles kasutatavad faktid on omavahelistes suhetes seletatavad. Selline süsteem võimaldav teatud määral ette näha uusi fakte ja arengusuundi, fikseerida seaduspärasusi sotsiaalsete suhete valdkonnas. Poliitilisi teooriaid võib vaadelda laiemas ja kitsamas tähenduses: 1)ühiskonda ja selle arengut seletavate õpetustena ning 2)riigiteooriatena Esmalt vaatleme teooriaid nende laiemas tähenduses
Seoses marketingi arenguga asendas klienditeeninduse tase (customer service) kuuekümnendate keskel kulude vähendamisega seotud kaalutlused. Kauba küre ja usaldusväärne kohaletoimetamine kliendile suurendas logistilisi kulusid (suuremad kulud transpordile, laovarudesse, rohkem turgude lähedusse paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4, arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate löpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide
Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine Tootmiskeskne – 1950ndad) Põhirõhk logistikasüsteemi kulude Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) vähendamisele Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980) Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine Tarneahela integratsiooni etapp (1990…) Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse 1. Füüsilise jaotuse etapp juhtimisse Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Strateegilised partnerlussuhted ettevõtteväliste organisatsioonidega. Algselt: toodete kättesaadavuse probleemidpõhieesmärgiks valdavalt tootlikkuse kasv, logistics = necessary evil . Jaotuskulude põhjal otsustati, kui kaugele tooteid lähetada.Logistika tähendas
Intermodaalse transpordisüsteemide hindamise kriteeriumid Lähtutakse erinevatest parameetritest: süsteemi hoomatavus kvaliteediparameetrid (teenuse mõõt teenuste hind ja selle koostisosad ajaparameetrid geograafiline ulatus Ekspedeerimise olemus Vastavalt VÕS peatükk 43 Ekspedeerija äriidee on kirjeldatav, kui erinevate ettevõtjate kaubavoogude ning sellega kaasnevate info, teenuste ja finantsvoogude kanaliseerimine ühte logistilisse kanalisse, suurendada kaubavoogude stabiilsust, regulaarsust, balansseeritust ja rütmilisust ning selle kaudu saavutada tarnete kiirus ja kulude kokkuhoid. Põhjendatud ootused ekspeerimisteenusele Ekspedeerija peab suutma korrastada oma kliendi logistilist süsteemi, selle tulemusena saavutab klient olulise konkurentsieelise Ootused ekspedeerimisteenusele tulenevad eeskätt konkurentsivõime tõstmise vajadusest ja põhinevad ühiskonna arengu
ndate aastate lõpul. 106. Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus? Logistika kui teadus hakkas äritegevuses arenema 1950-ndate aastate algul, eelkõige USA- s.- Seda perjoodi nimetati Tekkimise ja kujunemise perjoodiks. 107. Mis iseloomustab logistika ,,integraalsete konseptsioonide arengu" perioodi? Määravidee logistika arengus oli ettevõte ja selle partnerite logistiliste funktsioonide maksimaalne integreerimine ühtasesse logistilisse ahelasse: ost-tootmine-jaotus-müük. Sel perjoodil leidsid aset olulised muutused, mis seletavad nn logistilise tähelepanu. Nendeks muutusteks olid: · Infotehnoloogia revulutsioon ja personaliarvutite laiaulatuslik kasutuselevõtt · Turgude globaliseerumine · Muutused majanudse infrastruktuuride riiklikus reguleerimises · Kvaliteedi juhtimise filosoofia levik · Struktuursed nuutused äri organisatsioonis · 108
annaabi.ee 
