naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna. Nõupidamine. Jaanus saadetakse meestega Lodijärve lossi vallutama. On oodata liivi landmeistri väge. 15. Võitlus Lodijärve lossis. Jaanus tapab Oodo. 16. Kaotatud lahing rüütlitega. Olulisemad konfliktid: ptk. kus? kelle vahel? kuidas lõpeb? 6 Prohvet-Pärdi juures Oodo ja Jaanus Lahkuvad vihaselt 8 Metsa talus Jaanus ja Emmi Tärkavad
EDUARD BORNHÖHE TASUJA Jutustuse toimumisaeg on 13. sajandi algus. Eestlaste elujärg oli sel ajal väga raske. Sõdadest laastatud maa, rahvas elas pärisorjuses ja ebausu kütkes. Kroonikakirjutaja Kelch on üles tähendanud, et Eesti- ja Liivimaa oli sel ajal mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu! Jutustuse tegevuspaik asub Harjumaal, Tallinna lähedal, Lodijärve lossi maade äärealal. Metsa talu pärisperemehe Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli suur ja tugev noormees. Ükskord sai tal sakste nüpeldamisest villand ja noormees läks metsa pakku. Piiskop ei tahtnud tugevast orjast loobuda ja põgenikku asuti otsima. Noormees leitigi ja tema karistus oleks võinud ränk olla, kui mitte saatus poleks tahtnud teisiti. Piiskoppi ründas karu ja ta palus orjal oma elu päästa, ning karu maha lüüa
3) Jaanus ja Tambet läksid lossi, seal kohtas Jaanus kahte last Oodot ja Emmit ja ühte koera Tarapitat. Nendest said Jaanuse sõbrad 4) Oodo, Emmi ja Jaanus olid Prohveti- Pärdi koopasse teel, aga Oodo kukkus Jaanuse hobuse seljast maha 5) Prohveti Pärt istus oma koopasuu ees ja vaatas puulehtede liikumist ning meenutas mälestusi ja oma noorust 6) Oodo, Emmi ja Jaanus lähevad tülli ja Jaanus lõi Oodot; Prohveti Pärt pakub end Jaanust õpetama 7) Pidu Lodijärve lossis, mille Konrad oma laste Oodo ja Emiilia jaoks korraldas, seal jutustati kuulsatest inimestest 8) Emiilia sõjaretk, mil ta Jaanuse juurde sattus 9) Jaanus läks külla, kus elas Maanus, kes oli Lodijärve lossis piitsa saanud, Jaanus puhastas Maanuse haavad ära 10) Emiilia ja Oodo isa surm, Jaanuse hirmus unenägu, Maanuse nälgimine 11) Lossi kubjas ja orjad käisid Jaanuse juures ja nõudsid Maanust tagasi, Jaanus lasi nad
Tasuja Eduard Bornhöe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud neljateistkümnenda sajandi sündmusi. Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees, millest tuli ka talu nimi- Metsa talu. See talu kuulus ühele maamehele Tambetile kes, erinevalt teistest eestlastest, ei olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks. Niimoodi hakkaski Jaanus Lodijärve lossi juures käima, nii isaga kui ka iseseisvalt. Mitme aasta pärast, kui sõbrad enam nii väga ei suhelnud, suri lossihärra ja noor Oodo sai juhtimisjärje endale. Ühel päeval, tulnud Jaanuse poole sõber külast, Maanus. Kuna Maanus oli lossihärra koerale
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema. Ühel üäeval kui Maanus
Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta- munga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada
Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks. Piiskop oli sõnapidaja mees ja lasi Vahuri vabaks ja kinkis talle tüki metsa Lodijärve lossi maade serval. Sinna ehitas Vahur endale maja. Põldu ta ei harinud, vaid elatus jahisaagist. Ta lunastas lossihärra käest hundinahkade eest ilusa tüdruku naiseks ja naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda. Varsti suri ka Vahuri naine ja hiljem Tambeti naine.Vastupidi Vahuri keelule hakkas Tambet saksa keelt õppima
Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" jutustab eesti vabatalupoja järglase Jaanuse kujunemisest sakste-mõisnike vastase ülestõusu organiseerijaks ja juhiks. Vanaisa Vahuri surivoodil lausutud manitsussõnade, rahva kannatuste nägemise ja isiklike karmide kogemuste mõjul kokkupõrkes feodaalidega. Rõhujate julmust, ülbust ja närusust on otseselt täie eredusega näidatud Lodijärve noore feodaali Oodo von Raupeni kujus. Feodaali niinimetatud ,,rüütliomadused" avalduvad juba lapsepõlves, põhjustades ühtlasi riiu ja kokkupõrke ka Jaanusega. Oma vägivallategudele paneb lossiisand krooni Metsa talu hävitamisega ja Tambeti elusalt matmisega lossikeldrisse. Põlguse ja terava irooniaga on kujutatud ka rõhujate alatut käsilast Lodijärve kupja näol, kes on orjastatud rahva õel vaenlane.
Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. Tambet ostis endale kolm sulast, ehitas ilusa ja suure maja, piiras õue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Jaanus oli kümme aastat vana kui ta esimest korda isaga Lodijärve lossi ratsutas, mille maadel Tambeti talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada
Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4
Tasuja Autor:Eduard Bornhöhe Tegelased:Jaanus,Oodo,Emiilia(Emmi) Tambet,Vahur,kubjas. Vahur oli oma jõu abil saanud vabaks talumeheks. Kui Vahur suri võttis talu ohjad üle tema poeg Tambet. Talu oli päris rikkas. Tambetil oli poeg Jaanus kes kümne aastaselt hakkas talviti munkade juures õppimas käima. Talu lähedal oli Lodijärve loss .Tambet oli tark mees ja käis lossis nõu andmas ta võttis ka Jaanuse kaasa. Jaanus sai seal sõpradeks lossihärra lastega Ooda ja Emmiga. Nad läksid upsakuse pärast tülli. Õigemini Oodo ja Jaanas läksid, aga Emmi hoidis venna poole. Jaanus käis ühe targa endise rüütli juures õppimas Ladina keelt ja sõjakunste. Viie aasta pärast läks Emiilia tallu ja kohtas seal Jaanust. Jaanus läks külla ja läks ühte majja seal oli kubja poolt peksu saanud väike Maanus
Tasuja E. Bornhöhe Jaanus oli prii talumees, kelle vanaisa oli end kunagi kavalusega priiks murdnud. Jaanusele kuulus üks metsatükk koos maja ja paari lisahoonega lisaks veel palju sulaseid. Jaanus oli kümeaastane, kui ta oma isaga esimest korda Lodijärve lossi jalutas. Seal kohtus ta rüütli lastega: Emmi ja Oodo. Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle ainsateks sõpradeks on noor Maanus ja tema vanapapi. Ühel päeval Maanusele külla minnes avastab ta, et poiss on läbi pekstud
võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar Emiilia, keda kutsuti ka Emmiks. Ta lepitas poisid ja neist kolmest said head sõbrad. Jaanus käis nüüd igapäev lossis, oma uutel sõpradel külas.
ringi rännata ja jahti pidada. See näitab tema ükskõiksust tuleviku suhtes. Vahur oli juba vanaks jäänud ning pärast tema surma hakkas talus ehitamine pihta. Vahuri poeg Tambet oli töökam ja võttis tallu ka sulaseid. Tambet tegutses teisiti kui ta isa. Vahur oli öelnud, et Tambet hoiaks sakstest eemal, kui seda ta ei teinud. Ta hakkas hoopis sõbrustama sakstega, nende keelt õppima, ning oma poja Jaanuse pani Tallinna Mustmunga kloostrisse õppima. Tambet sai sõbraks Lodijärve mõisa isanda Konrad Raupeniga. Vahur: ,,Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk kael, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks. Sul on aga terane pea, vahest teed sina kavalusega, mis mina kangusega." (Bornhöhe, E. Tasuja. Tallinn 1947: RK ,,Ilukirjandus ja kunst". 10)
Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Tambet ja Jaanus läksid ratsutades Lodijärve lossi. Jaanus tutvus seal kolme sõbraga. Emilia, Oodo ja nende koera Tarapitaga. Jaanus ja Tambet hakkasid seal ka edaspidi käima.
Selle jutustuse nimi on "TASUJA" ning selle raamatu tegevus toimub Eesti pinnal põhiliselt lõunaosas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas väga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Mõiste `vaba mees' oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu täiesti mõtlematu asi, sest tol ajal olid kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära, aga kui Oodo suureks sai, siis hakkas teda häirima Jaanuse vabadus ning nad asusid omavahel sõjajalale. Jüriöö ülestõusul, mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jüriöö
Vahur sai tänu oma jõule piiskopi käest maad. Ta ostis sinna sulaseid ja elas rahulikult vaba- mehe elu. Vahuri naine sünnitas poja, kelle nimeks nad panid Tambet. Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma.
Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga Eestimaa eest.
Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10.Eestlaste peavanem tegi Tasujale ettepaneku,et kasta ei tahaks Lodijärve lossi maatasa teha ja surmata kõiki sealseid inimesi. 11.Sest Tasuja armastas Emiiliat ja Kuuno oli Emmi peigmees sellepärast ei suutnud Jaanus Kuunot tappa.Tallinnasse läks ta sest sealsed väed vajasid abi. 12.Taani kunigas maksis Saksa ordule 19000 hõbetat marga Eestimaa eest.
V: Metsa talu, sest see asus metsa sees. 3) Kes oli Vahur? V: Vahur oli Tambeti isa nind Tallinna piiskopi ori. 4) Kuidas Vahur endale talu? V: Kui Vahur metsa põgenes, tahtis piiskopp teda tappa, aga järsku tuli metsast karu ja piiskopp palus Vahuril see tappa ning lubas vastutasuks maid anda. Vahur tappiski karu. 5) Kes oli Tasuja? V: Tasuja oli Jaanus. 6) Kes olid Oodo ja Emmi? V: Nad olid lossihärra lapsed, kes elasid Lodijärve lossis. 7) Miks peksti Maanust ja kes teda aitas? V: Maanust peksti, kuna ta nimetas lossihärra poja koera tigedaks hundiks. Jaanus aitas teda. 8) Mis oli Jaanuse ja Emmi vahel? V: Nad olid armunud. 9) Mis sai Tambetist? V: Tambet suri. 10) Mis toimus kevadel aastal 1343? V: Jüriöö ülestõus. 11) Millega lõppes viimane lahing? V: Jaanuse ning enamike eestlaste surmaga. 12) Mis juhtus peale lahingut? V: Eestlaste õnn kadus ning Eesti müüdi Saksa ordule.
Jaanus ja Emma oli loo alguses suured sõbrad.Aga nende sõprust lõhkus Oodo ülbus ja põikpäisus. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Et see oli väsitav,kurvav ja kurb. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Värava juures toimus võitlus Oodo,tema sulaste ja kolleegide vastu.Hiljem pandi Metsa talu põlema. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Saades teada,et ta isa suri,tahtis ta teha kättemaksu Oodole ja teha lõppu orjusele. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. Prooviti redelitega müürilt üles ronida.Tasuja läks aga keldrisse ja leidis sealt oma isa. 10.Kuidas jutustus lõppes? Jutt lõppes Tasuja surmaga Tallinna all,aidates Tallinnlasi. Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu? Sest ka päriselus ei tulnud Jüriöö ülestõus välja.
Vaenulik ja uhke lossipoiss Oodo Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus
See on kunagine Läänemere osa, mis umbes 2000 aastat tagasi maapinna kerkimise tagajärjel omaette veekoguks muutus. Järve põhjas on 23 meetri paksune mudakiht. Harku järv on hea kalapüügiks, seal harrastatakse ka suplust ja veesporti. Vanasti nimetati Harku järve Loodjärveks. Nimetus tulenes sellest, et ülalt mäenõlvalt vaadates näis järv olevat sama kõrgel kui taamal paistev meri. Arvatakse, et Tasujas mainitud Lodijärve nimetuse tuletas Eduard Bornhöhe just selle järve nimetusest. Harku oja saab alguse Harku rabas, mis asub Tiskre külast 5,5 km lääneloode pool ja suubub Harku järve, olles 15,7 km pikk ja 30,6 km² valgalaga. Harku joastik saab oma vee Harku ojast ning koosneb kolmest astangust, millest kõrgeim on 1,5 meetri kõrgune. Harku järv 1.5 Mullastik Harku vallas esinevad järgmised mullad: 1) leet-gleimullad, so alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske
segane pool-lämbunud rohin ja mõmin -- siis kerkis võitja-inimene, kriimustatult ja lõhkiste riietega, püsti ja vaatles võidurõõmuga võidetud vaenlase mürakalist, surmakrampides tuksuvat keha. «Selle kiskja veri paneb minu vabaduse taime tärkama,» pomises ta iseeneses. Ta ei eksinud. Piiskop pidas sõna, laskis pelgunud sulase vabaks ja kinkis talle pärisomanduseks tüki metsa, mis hilisemates sõdades maapinnalt kadunud Lodijärve lossi maade serval seisis. Ainult sõjas pidi ta piiskoppi aitama. Tugev Vahur ehitas enesele metsa sisse majakese, oli aga liiga laisk, et põldu harima hakata. Ta luusis mööda metsi ja toitis ennast jahisaagist. Tema kõige suurem lust oli kiskjaid elajaid hävitada. Tema haruldane kehajõud tegi teda kaugel ümberkaudu kuulsaks ja tema nimi ning teod elasid saja võrra suurendatud kujul kaua rahva suus. Temast räägiti, kuidas ta kord terve
annaabi.ee 
