KI Leetjas muld LG Leede-gleimuld LP Kahkjas leetunud muld Gh1 Paepealne turvastunud muld LkI Nõrgalt leetunud muld Go1 Küllastunud turvastunud muld LkII Keskmiselt leetunud muld GI1 Küllastumata turvastunud muld LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld M' ja M" Väga õhuke ja õhuke madalsoomuld L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld M'" Sügav madalsoomuld L(k)III Tugevasti leetunud huumuslik leedemuld S' ja S" Väga õhuke ja õhuke siirdesoomuld
30-60cm Ko leostunud muld A-Bm-C; huumust 2,7-4%. 60-90cm KI leetjas muld A-EL-Bt-C; huumust 2,7-4%. LP näivleetunud hele: A-El´g-Bt-C huumust 1,9-2,5%. pruun: A-Baf-EL´g-Bt-C LkI nõrgalt leetunud muld A-(E)-B-C; A>5cm, E<5cm, huumust<2%. LkII keskmiselt leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E=5-15cm, huumust<2%. LkIII tugevasti leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E>15cm, huumus<2%. L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-(E)-B-C; A=2-5cm, E<7cm/puudu. L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-E-B-C; A=2-5cm, E=7-15cm. L(k)IIItugevasti leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-E-B-C; A=2-5cm, E>15cm. Metsa mullad LI nõrgalt leetunud leedemuld O-(A)-(E)-B-C; A<2cm, E<7cm. LII keskmiselt leetunud leedemuld O-(A)-E-B-C; A<2cm, E=7-15cm.
Lähtekivim on materjal, millest muld hakkab kujunema, see tähistatakse C. Aluspõhi tähistatakse D. Horisondid võivad olla väga erineva väljakujunemisastmega, eriti leetunud ja lessiveerunud horisondid. Leetunud muld võib olla väga lihtne - A-B-C nõrgalt leetunud muld (LkI), kuid sama muld võib olla ka A-EB-B-BC-C. Kui EB on piisavalt tüse, siis on keskmiselt leetunud muld (LkII). Kui E on selgelt välja kujunenud, siis on tugevasti leetunud muld (LkIII). Mida intensiivsem leetumine, seda kehvem muld. Mullad võivad oll aka ajutiselt või kestvalt liigniisked. Seal leiab aset gleistumine. Gleistumine tähendab seda, et kolmevalentse raua ühendid taandatakse anaeroobses keskkonnas kahevalentseteks FeO ühenditeks, sest mullas ei ole piisavalt ühku, aga mikroorganismid tahavad orgaanilist ainet lagundada ja ouuduva hapniku nad vütavad ära kolmevalentsetest rauaühenditest. FeO ühendid on
Kor Koreserikas leostunud muld sl KI Leetjas muld sl LP Kahkjas muld (Pruun kahkjas muld) jk L(P) Hele kahkjas muld jk LkI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk LkII Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud muld jk LkIII Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud muld jk L(k)I Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph L(k)II Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph L(k)III Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph LI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph LII Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud leedemuld sm
eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud).
Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui LP-del väga palju
põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga
selge. Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud
1. LkI - E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-
C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII - A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A;
A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav, vähe
tihenenud
3. LkIII - E >15 cm; E
Metsakõdu õhuke või puudub, huumushorisont enamasti kuni 25 cm tüsedune. Domineerivad kuusikud, olenevalt metsade majandamisest võivad esineda ka kaasikud ja haavikud. Metsad kõrge tootlikkusega, Ia-II bon. 1.4 Laanemetsad Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänesesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) - esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval. Esinevad leetunud (LkI-LkIII) või näivleetunud (kahkjad) mullad (LP). Mulla lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen. Varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistud on kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II), parimate puistute keskmine kõrgus ulatub 35-40 meetrini ja tagavara 800 m 3 /ha. Kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud), puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud. Esineb ka männikuid, mis on kõrge boniteediga, väga
Ebastabiilse veereziimiga mullad a) Pruunid näivleetunud mullad LP (A Baf Elg Bt C2) b) Heledad näivleetunud mullad L(P) (A Elg Bt C2) 2) Leetunud mullad Lk liivadel välja kujunenud , ühekihilisel lähtekivimil. On happelised ja vajavad korralikku lupjamist ja väetamist. Jaotatakse leetumise intensiivsuse alusel. a) Nõrgalt leetunud mullad LkI b) Keskmiselt leetunud mullad LkII c) Tugevalt leetunud mullad LkIII 3) Gleistunud leetunud mullad a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg b) Gleistunud leetunud mullad LkIg IV Tüüp Leedemullad L on happelised, karbonaadivaestel liivadel välja kujunenud metsamullad. Põllumajanduslikku tähtsust ei oma. 1) Tüüpilised leedemullad L on kuivades männikutes levivad mullad (O E B C) a) Nõrgalt leetunud leedemullad LI b) Keskmiselt leetunud leedemullad LII c) Tugevalt leetunud leedemullad LIII
eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui
LP-del väga palju põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga selge. Lkg-l selgem ja
tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud
1. LkI E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A; A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav,
vähe tihenenud
3. LkIII E >15 cm; E
Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad.
Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad.
Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses madala huumuse- ja füüsikalise savi sisaldusega on väikse neelamismahutavusega. Kergesti haritavad, kuid harimisõrnad.
linale, talirukkile 10 cm, B vähe tihenenud (O) A Ea, EaB Bhf C Looduslike rohumaade saagikus 1015 ts ha-1 kuiva heina 3. Tugevasti (e. mõõdukalt) leetunud mullad LkIII: Ea>A, Ea+EaB>A, Ea>15 cm, Puudused põlluna kasutamisel: EaB>30 cm, A20 cm, B tihenenud 1. ajuti tekkiv ülavesi piirab agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist, kevadel (O) A Ea (EaB) Bhf - C sügisel märg, suvel põuane 2. madal Hu- ja Ca-sisaldus nõrk struktuursus, madal T, probleemid väetamisega Moreenil Lk üliharva soosaartel, soostunud alade kühmudel künnistel 3
Leesikaloo (ll) s.o. loometsade kõige kehvemate kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, kõrgematel lainjatel tasandikel või küngastel. tingimustega kasvukohatüüp. Esinevad tavaliselt islandi samblik). Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi männikud, kohati ka kuusk ja kask. Puistu liitus on Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- sügaval. Esinevad leetunud (LkI-LkIII) või ebaühtlane. Puud halvasti laasunud, boniteet V- Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb näivleetunud (kahkjad) mullad (LP), mis mõnikord Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm rabastumise tunnuseid. võivad olla ka nõrgalt gleistunud. Mulla (väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Õhukese 1.3 Palumetsad lähtekivimiks on enamasti karbonaadivaene
kuulub sürjamets sinilille kasvukohatüübi alla. Laanemetsades eristatakse jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpe. 4.1. JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk) Reljeef: moreenikünkad ja lainjad moreenitasandikud. Mikroreljeef tasane või nõrgalt mätlik. Muld: lähtekivimiks on valdavalt karbonaadivaene (kohati ka nõrgalt karbonaatne) punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen. Valdavalt näivleetunud LP, harvem mitmesuguselt leetunud mullad LkI, LkII, LkIII, L(k)I, L(k)II, L(k)III, Ls, mis mõnikord võivad sisaldada ka nõrku gleistumistunnuseid LPg, LkIg, LkIIg, LkIIIg, L(k)Ig, Lsg. Metsavaris laguneb suhteliselt kiirest, kõduhorisondi tüsedus keskmiselt 3 cm, sellele järgneb 10-20 cm tüsedune huumushorisont (A). Veereziim: parasniiske, muld on üldiselt hea drenaaziga, näivleetunud muldadel esineb küllastumist ülaveega, põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m.
jänesekapsast jt. rohttaimi. Laanemetsade hulka kuuluvad sinilille ja jänsesekapsa kasvukohatüüp. Jänesekapsa kasvukohatüüp (jk) Esineb kõrgematel lainjatel tasandikel või moreenküngastel. Mulla lähtekivimiks on tavaliselt karbonaadivaene punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen, vahel esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid. Muld on värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügavamal kui 2 m. Esinevad õhukeselt kuni tüsedalt leetunud mullad (LkI kuni LkIII) või kahkjad mullad (LP). Organogeenne kiht on õhuke(1.....5 cm), sellele järgneb 5 kuni 20 cm tüsedune A1 horisont. A2 ja B horisont on ebaselgete piiridega. Mulla pH on ülemistes horisontides 3,2 kuni 4,2 , sügavamale happesus väheneb. Orgaaniline aine laguneb kiiresti. Puistutest on kõige enam levinud kuusikud (neid on pindalalt üle 50 % selles kasvukohatüübis). Kultiveerituna esineb ka männikuid ja kaasikuid, vähem haavikuid ja hall-lepikuid
Konguta vald 46 M2 t3 0,502137 Nõo vald 50 GI ls1 0,502094 Ülenurme vald 47 LP sl 0,502023 Vara vald 33 LPG+ sl 0,502015 Haaslava vald 43 M2 t2 0,502008 Konguta vald 50 Go ls1 0,501983 Kambja vald 46 Koe ls2 0,501939 Vara vald 33 LPG+ sl 0,501925 Nõo vald 47 LP sl 0,501892 Vara vald 46 LP sl 0,501876 Tartu vald LkIII l 0,501819 Nõo vald 43 KIg sl 0,501704 Rõngu vald 48 Go ls2 0,501675 Tartu vald LPg- ls1 0,501584 Rõngu vald 46 Go sl 0,501533 Võnnu vald 52 LPe ls2 0,501498 Tartu vald KI ls1 0,501491 Laeva vald Kog ls3 0,501486 Rõngu vald 38 LPg- sl 0,501458 Konguta vald K ls1 0,501421 Kambja vald 36 E2k ls2 0,501186
502137 47 Nõo vald 50 GI ls1 0.502094 51 Ülenurme vald 47 LP sl 0.502023 48 Vara vald 33 LPG+ sl 0.502015 34 Haaslava vald 43 M2 t2 0.502008 44 Konguta vald 50 Go ls1 0.501983 51 Kambja vald 46 Koe ls2 0.501939 47 Vara vald 33 LPG+ sl 0.501925 34 Nõo vald 47 LP sl 0.501892 48 Vara vald 46 LP sl 0.501876 47 Tartu vald LkIII l 0.501819 1 Nõo vald 43 KIg sl 0.501704 44 Rõngu vald 48 Go ls2 0.501675 49 Tartu vald LPg- ls1 0.501584 1 Rõngu vald 46 Go sl 0.501533 47 Võnnu vald 52 LPe ls2 0.501498 53 Tartu vald KI ls1 0.501491 1 Laeva vald Kog ls3 0.501486 1 Rõngu vald 38 LPg- sl 0.501458 39 Konguta vald K ls1 0.501421 1 Kambja vald 36 E2k ls2 0
annaabi.ee 
