Ko Leostunud muld LkG Leetunud gleimuld KI Leetjas muld LG Leede-gleimuld LP Kahkjas leetunud muld Gh1 Paepealne turvastunud muld LkI Nõrgalt leetunud muld Go1 Küllastunud turvastunud muld LkII Keskmiselt leetunud muld GI1 Küllastumata turvastunud muld LkIII Tugevasti leetunud muld LG1 Leede-turvastunud muld L(k)I Nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld M' ja M" Väga õhuke ja õhuke madalsoomuld L(k)II Keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld M'" Sügav madalsoomuld
Kk klibumuld (ümardunud servaga räha tükid, veerismuld- sarnane rähkmullale) 30-60cm Ko leostunud muld A-Bm-C; huumust 2,7-4%. 60-90cm KI leetjas muld A-EL-Bt-C; huumust 2,7-4%. LP näivleetunud hele: A-El´g-Bt-C huumust 1,9-2,5%. pruun: A-Baf-EL´g-Bt-C LkI nõrgalt leetunud muld A-(E)-B-C; A>5cm, E<5cm, huumust<2%. LkII keskmiselt leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E=5-15cm, huumust<2%. LkIII tugevasti leetunud muld A-E-B-C; A>5cm, E>15cm, huumus<2%. L(k)I nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-(E)-B-C; A=2-5cm, E<7cm/puudu. L(k)II keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-E-B-C; A=2-5cm, E=7-15cm. L(k)IIItugevasti leetunud huumuslik leedemuld (O)-A-E-B-C; A=2-5cm, E>15cm. Metsa
Et teha kindlaks mullatüüp sealsel põllul, kaevasin 1 m sügavuse augu, et mõõta mulla horisontide tüsedust. Põlva linn ja vald asuvad Lõuna Eesti keskdevoni lavamaal. Muldadest on välja uhutud suur osa mineraalaineid ja mullad on selgelt kihistunud horisontideks, mis on iseloomulik leetmuldadele. Pinnaseks on siin kahkjas muld, mida nimetatakse veel näivleetunud mullaks või varasemas käsitluses leetunud- e kamar-leetmullaks, mis on nõrgalt ülagleistunud (LkII g). 3 NÄIVLEETUNUD MULD. Need mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema (saviliiv või liivsavi) ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. MULLA LÄHTEKIVIMID.
Ko Leostunud muld sl Kor Koreserikas leostunud muld sl KI Leetjas muld sl LP Kahkjas muld (Pruun kahkjas muld) jk L(P) Hele kahkjas muld jk LkI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud muld jk LkII Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud muld jk LkIII Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud muld jk L(k)I Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph L(k)II Keskmiselt ehk õhukeselt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph L(k)III Tugevasti ehk mõõdukalt leetunud huumuslik leedemuld jk-ph LI Nõrgalt ehk väga õhukeselt leetunud leedemuld ph
Gleyic gleistunud Stagnic taandumistingimused ülekaalus Calcic kaltsiumirikas Albic valge või määrdunudvalge Anthric tugev inimmõju Mollic pehmehuumuslik (tume, kõrge huumusesisaldusega, neutraalse reaktsiooniga) Sceletic tugevasti kivine, vähe mullapeenest Salic sooldunudheleda Egl-horisondiga). Kui täiendsõnade kasutamise võimalused on ammendatud, saab mulla nimetust täpsustada muutuste faasi lisamisega. Nii nagu Eesti muldade süstemaatikas (LkII keskmiselt leetunud muld), kasutatakse WRB-s kuni ühe täiendsõnaga mullanimetuste väljendamisel mullasifreid e. koode: Näiteks Stagnic Albeluvisol Abstg, Gleyic Cambisol CMgl FAO-UNESCO muldade süstemaatika erineb WRB-st klassifikatsiooniühikute arvu ja nimetuste poolest, täiendsõnade kasutamine on rangemalt määratletud. USDA Soil Taxonomy ülesehituselt WRB-ga sarnane, oluline erinevus klassifikatsiooniühikute jaotamises ja nimetuste andmises.
Võnnu vald 44 LP sl 10,96133 Rõngu vald 47 LP sl 10,95603 Haaslava vald LPg- ls1 10,95275 Laeva vald 50 Kog ls2 10,9505 Haaslava vald 33 GI l 10,94767 Nõo vald 44 Koe ls1 10,94542 Tähtvere vald 50 KIg sl 10,93151 Tartu vald 49 LP sl 10,91468 Haaslava vald 47 LP sl 10,914 Tartu vald KIg ls1 10,91 Rannu vald 55 Kog ls1 10,9067 Konguta vald LkII sl 10,90327 Tartu vald LP sl 10,90148 Haaslava vald 47 LP sl 10,89959 Konguta vald 38 LkI sl 10,89493 Puhja vald 50 Go ls1 10,89295 Tartu vald 47 LP sl 10,89259 Haaslava vald 38 LPg- sl 10,88474 Võnnu vald 38 LPg- sl 10,88465 Rõngu vald 40 KIg sl 10,86959 Nõo vald KIe sl 10,85878 Nõo vald 43 KIg sl 10,85455
Lahendus Tunnio u i eeb ühe ingi unnig eeg pe me e dm mi u ekundi on 12 tunni sees 12h=720min=43200 s Kuna ringliikumise kirjeldamisel eelistatakse teepikkusele pöördenurka j ühele täisringile vastab pöördenurk 2π rad φ= π rad Tunniosuti nurkkiirus Minu io u i eeb äi ingi unnig eeg lei me mi u ekundi on ühe unni , seega Minutiosuti nurkkiirus on : 22. Džiip lub ehnili e ndme e koh el en ipe lkii endu m mille juu e ei õid veel ho i on l e ku vi välj Kui uu ohib oll ku vi diu kui u o h b õi m ? Lahendus: Kurvi raadiuse leiame valemi abil: = 188,2 m Vastus ku vi diu võib oll 188 m 23. Karusselli raadius on m j ee eeb äi ingi jook ul Lõbu ej d ii u v d üh l e kii u eg mööd ingjoon Kui uu on nende kii endu ? Lahendus: Kõigepe l lei me ingjoone pikku e
(Peipsi ümbruses, vahe-Eestis). Nendel muldadel ei tasu põldu teha. Lähtekivim on materjal, millest muld hakkab kujunema, see tähistatakse C. Aluspõhi tähistatakse D. Horisondid võivad olla väga erineva väljakujunemisastmega, eriti leetunud ja lessiveerunud horisondid. Leetunud muld võib olla väga lihtne - A-B-C nõrgalt leetunud muld (LkI), kuid sama muld võib olla ka A-EB-B-BC-C. Kui EB on piisavalt tüse, siis on keskmiselt leetunud muld (LkII). Kui E on selgelt välja kujunenud, siis on tugevasti leetunud muld (LkIII). Mida intensiivsem leetumine, seda kehvem muld. Mullad võivad oll aka ajutiselt või kestvalt liigniisked. Seal leiab aset gleistumine. Gleistumine tähendab seda, et kolmevalentse raua ühendid taandatakse anaeroobses keskkonnas kahevalentseteks FeO ühenditeks, sest mullas ei ole piisavalt ühku, aga mikroorganismid tahavad orgaanilist ainet
Ebastabiilse veereziimiga mullad a) Pruunid näivleetunud mullad LP (A Baf Elg Bt C2) b) Heledad näivleetunud mullad L(P) (A Elg Bt C2) 2) Leetunud mullad Lk liivadel välja kujunenud , ühekihilisel lähtekivimil. On happelised ja vajavad korralikku lupjamist ja väetamist. Jaotatakse leetumise intensiivsuse alusel. a) Nõrgalt leetunud mullad LkI b) Keskmiselt leetunud mullad LkII c) Tugevalt leetunud mullad LkIII 3) Gleistunud leetunud mullad a) Gleistunud näivleetunud mullad LPg b) Gleistunud leetunud mullad LkIg IV Tüüp Leedemullad L on happelised, karbonaadivaestel liivadel välja kujunenud metsamullad. Põllumajanduslikku tähtsust ei oma. 1) Tüüpilised leedemullad L on kuivades männikutes levivad mullad (O E B C) a) Nõrgalt leetunud leedemullad LI b) Keskmiselt leetunud leedemullad LII
95603 48 Haaslava vald LPg- ls1 10.95275 1 Laeva vald 50 Kog ls2 10.9505 51 Haaslava vald 33 GI l 10.94767 34 Nõo vald 44 Koe ls1 10.94542 45 Tähtvere vald 50 KIg sl 10.93151 51 Tartu vald 49 LP sl 10.91468 50 Haaslava vald 47 LP sl 10.914 48 Tartu vald KIg ls1 10.91 1 Rannu vald 55 Kog ls1 10.9067 56 Konguta vald LkII sl 10.90327 1 Tartu vald LP sl 10.90148 1 Haaslava vald 47 LP sl 10.89959 48 Konguta vald 38 LkI sl 10.89493 39 Puhja vald 50 Go ls1 10.89295 51 Tartu vald 47 LP sl 10.89259 48 Haaslava vald 38 LPg- sl 10.88474 39 Võnnu vald 38 LPg- sl 10.88465 39 Rõngu vald 40 KIg sl 10.86959 41 Nõo vald KIe sl 10.85878 1
puuduvad ülavee tunnused. Eristamisel on vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu,
eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud). Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui
LP-del väga palju põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga selge. Lkg-l selgem ja
tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud
1. LkI E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A; A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav,
vähe tihenenud
3. LkIII E >15 cm; E
LP-st profiili ülaosas puuduvad ülavee tunnused. Eristamisel
on vaja teada lähtekivimi reaktsiooni, B-horisondi iseloomu,
eluviaalhorisondi tunnuseid (kas ülaveest mõjustatud).
Erinevad pinnavormidel, Wakt vähem kui LP-del väga palju
põuakrtlikke liivadel. Liivadel sageli Bh-profiil mitte väga
selge. Lkg-l selgem ja tihenenud, laseb vett läbi.
I. Leetunud
1. LkI - E <5cm, B raskesti eristatav A-B-C (A-EB-
C) profiil EB>A; A<20cm; BC
2. LkII - A-E(EB)-B-C, E 5-15 cm või E>A; EB>A;
A<20 cm; B ei ole värvuselt eristatav, vähe
tihenenud
3. LkIII - E >15 cm; E
..50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses
..50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses
..50 hp. Moodustavad 5,9% kogu maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal (15,1%). Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. 2. Leetunud mullad Lk. Tekkinud karbonaadivabal lähtekivimil, kihisemine puudub, happelised mullad. Esineb selgelt väljakujunenud tüse (>5cm) huumushorisont. Juhtiv mullatekkeprotsess: leetumine. Jaotatakse leetumise astme järgi kolmeks: a) LkI nõrgalt leetunud muld. E<5 cm või puudub. Tüüpprofiil: (O)-A-(E)-B-C. b) LkII keskmiselt leetunud muld. E 5...15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. c) LkIII tugevasti leetunud muld. E>15 cm. Tüüpprofiil: (O)-A-E-B-C. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vaid ca 10% ulatuses saviliivad. Veereziimilt parasniisked või põukartlikud. Happelise reaktsiooniga ja põllumaadena kasutamisel vajavad lupjamist. Madala huumusesisaldusega (tavaliselt alla 2%) ja toitainetevaesed mullad. Seoses
Puistuboniteet IaI (harvem II) EaBA, A20 cm Kultuurmaade boniteet 4050 hp., VI kl. (O) A (Ea, EaB) B C Kasutussobivus teraviljadele, kartulile, põldheintele 9 (10 p. süsteemis) 2. Keskmiselt (e. õhukeselt) leetunud mullad LkII: EaA, EB>A, Ea 515 cm, A20 linale, talirukkile 10 cm, B vähe tihenenud (O) A Ea, EaB Bhf C Looduslike rohumaade saagikus 1015 ts ha-1 kuiva heina 3. Tugevasti (e
E.Lõhmuse süsteemis kuulub sürjamets sinilille kasvukohatüübi alla. Laanemetsades eristatakse jänesekapsa ja sinilille kasvukohatüüpe. 4.1. JÄNESEKAPSA KASVUKOHATÜÜP (Jk) Reljeef: moreenikünkad ja lainjad moreenitasandikud. Mikroreljeef tasane või nõrgalt mätlik. Muld: lähtekivimiks on valdavalt karbonaadivaene (kohati ka nõrgalt karbonaatne) punakaspruun saviliiv- või liivsavimoreen. Valdavalt näivleetunud LP, harvem mitmesuguselt leetunud mullad LkI, LkII, LkIII, L(k)I, L(k)II, L(k)III, Ls, mis mõnikord võivad sisaldada ka nõrku gleistumistunnuseid LPg, LkIg, LkIIg, LkIIIg, L(k)Ig, Lsg. Metsavaris laguneb suhteliselt kiirest, kõduhorisondi tüsedus keskmiselt 3 cm, sellele järgneb 10-20 cm tüsedune huumushorisont (A). Veereziim: parasniiske, muld on üldiselt hea drenaaziga, näivleetunud muldadel esineb küllastumist ülaveega, põhjavesi enamasti sügavamal kui 2 m.
annaabi.ee 
