11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud 13. Rahvusparkide mälumaastikud: - Põhikaart, 1839 NL topokaart Eesti topokaart Eesti topokaart aastatel 1935-1938 Kaheverstane kaart U. Hermann, 1986 Situatsiooniplaan Woldemar Gustav Lichiger, 1891 Karte von dem Hofslande des privaten Gutes Peddast belegen in Gouvernement Livland, Oeselschen Kreise und Moonschen Kirchspiele
inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikatsiooninumbrid.) http://www.bsb-muenchen.de/Inkunabeln.181.0.html Sain vastuseks 2. O-81,3: T-296,2: 3. Leia Dante Alighieri 1569.a. Itaalias trükitud ,,Jumaliku komöödia" tiitellehe digiteeritud kujutis. Anna vastuses kirje identifikatsiooninumber. http://edit16.iccu.sbn.it/web_iccu/eimain.htm Record identifier: CNCE 1173 4. Kui palju on Liivimaad ( Livonia, Livland, Liffland, Liefland) käsitlevaid 16. sajandi trükiseid kajastatud Saksa 16. sajandi trükiste andmebaasis? Näidake vastus iga otsisõna puhul. https://opacplus.bib-bvb.de/TouchPoint_touchpoint/start.do?SearchProfile=Altbestand&SearchType=2 Livonia 35 Livland 11 Liffland- 30 (ja ,,Lifland" 9) Liefland - 28 5.Leia Tallinna gümnaasiumi matemaatikaprofessori ja linna kindlustusteülema Gebhard Himsel(1603-1676) teoste kirjed andmebaasis VD17. Märgi kirjenumbrid. http://www.vd17
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest.
Varemetes korraldatakse üritusi, mille kaudu saavad inimesed tunnetada sajandite tagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid. Vastseliina piiskopilinnus 9 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Otto de Voogd 1997 & 2007 & 2009. Vastseliina linnuse varemed. [Online] http://www.7is7.com/otto/estonia/vastseliina.html 2. Valdo Praust ja MTÜ Alt Livland, 2009. Vastseliina piiskopilinnus. [Online] http://www.mois.ee/voru/vastseliina.shtml [15.10.2009] 3. Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus, 2009. Ajalugu. [Online] http://www.vastseliina.ee/linnus/ [19.10.2009] LISA 1 Pilt 1 Vastseliina piiskopilinnus 10 Pilt 2 Pilt 3
Crista Kodres, Tallinn). In späteren Jahren sind die Werke von Passer mit Nummern versehen worden, das der Gardies mit der Nr. 2, das der Horns mit Nr. 3. Ist das in Herbern die Nummer 1? Es bleibt die Frage, wie der Künstler nach Estland kommt. Bekannt ist, dass der westfälische Adel und die westfälischen Kaufleute beste familiäre, kulturelle und kaufmännische Beziehungen zum Baltikum hatten. Von den vielen westfälischen A- delshäusern, die zu der Zeit in Livland (heute zum Teil Estland) führend waren, gehö- ren Plettenberg, Warendorp, Kettler und viele andere. Es ist gut möglich, dass Pas- ser in Kenntnis dieser Situation oder mit Empfehlung dorthin gegangen ist. Außerdem hatte Livland eine fast 50jährige Periode friedlicher Zeit verbracht, mögli- cherweise ein weiteres Argument für ihn dorthin zu ziehen. Quellen: 1 Loeffler, H.: „Die Grabsteine, Grabmähler und Epitaphien in den Kirchen Alt- Livlands vom 13. – 18
KASUTATUD MATERJALID 1) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT2.htm 2) http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT.htm 3) Drümpelmann, Ernst Wilhelm v. 1811. Getreue Abbildungen und naturhistorische Beschreibung des Thierreichs aus den nördlichen Provinzen Russlands, Liefland, Ehstland und Kurland betreffend. H. 8. Riga. 18 4) Fischer, Jakob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland: Vögel, Aves. Zwote verm. u. verb. Aufl. Königsberg, J. G. S. Breitkopf. 5) Koch, Oscar 1911.Übersicht über die Vögel Estlands. Reval, Kluge u. Ströhm. 6) Kumari, Eerik 1939. Der Eisvogel, Alcedo atthis ispida L., ein neuer Brutvogel für den Pirita-Fluss (Estland). Ornis Fennica 16 (1): 713. 7) Kumari, Eerik 1940. Jäälinnu levimisest ja levikust Eestis. Vilbaste, Gustav (toim.). Looduskaitse II. Loodushoiu- ja turismi-instituut, Tallinn: 198213. 8) Kumari, Eerik 1940
tegutsemisvõimalusi Saksamaa protestantlikes ülikoolides hariduse saanutele. Suhteliselt kaugel asuvasse põhjamaisesse provintsi ettevõetud reis tasus end ära. Soodsad teenimisvõimalused, saksakeelne keskkond ning hea ühendus Saksamaaga tõid Baltikumi rohkesti Saksa ülikoolides õppinuid. Paljud esialgu vaid aastaks-paariks maad kuulama tulnud sidusid kogu oma elu siinse maa ja rahvaga. Sakslaste suhtumist Baltikumi iseloomustas juba keskajal kujunenud kõnekäänd Livland Blivland: maa kuhu tullakse ja jäädakse (Laur, 2003). Kirjandus 18. sajandi ja 19. sajandi baltisaksa kirjandusest erilisi saavutusi ette tuua pole, kui jätta kõrvale valgustajate publitsistlikud tööd. Käsu Hans Samas ei saa märkimata jätta ühe Otepää pastori, Piibli ühe tähtsama tõlkija Adrian Virginiuse ülespoomist 1706. aastal venelaste poolt, Tartu väravate taga süüdistuseks salakuulamine rootslaste kasuks.
Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. Ainsaks erandiks oli Maasilinna foogtkond, mis jäi kuni 1564. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks ning langes seejärel Taani (Magnuse) võimu alla. Liivi ordu ehk Liivimaa ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutsche Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562. Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190. 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil.
moodustama, ka Viru piiskopkond, mis ometigi Taanile pidi alluma ja 1248. a. 24. II. Innocentius IV poolt Lundi peapiiskopi omaks ka oli kinnitatud. Innocentius IV-da määrusest hoolimata oli peapiiskopp Albert 1247. a. nimetanud Viru piiskopiks munga Dietrich'i. See kandis ka Viru piiskopi nime, täites välismaal kuni 1272. a. kohalikkude piiskoppide aset, aga Virumaale ei ole ta nähtavasti ülepea mitte pääsenud (v. Bunge, Livland die Wiege der Deutschen Weihbischöfe, Leipzig, 1875, lk. 47 jj.). Ka selles kirjas sisaldub eritähendus, et kõige selle juures peavad kõiges ning alati puutumata jääma Rooma kiriku ja ordumeistri ning orduvendade õigused. Nii näeme, et ordu õiguste rõhutamine ja ordu soodustamine ning eesõigustamine algas samal ajal, kui Riiga peapiiskopp ametisse sai. Kuigi Aleksander IV-ndat ülepea ordude sõbraliseks paavstiks peetakse (v. F. Tenkhoff, Papst Alexander IV, Paderborn, 1907, lk
19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastupanuks rõhutati saksa volksgesichtes koloniaalmaad.
Edise pool. Õnnetuste vältimiseks müüriti aga käigu avaus lõpuks kiriku juures kinni. Taubede suguvõsa lühitutvustus Vanimad jäljed Taubede suguvõsast pärinevad 14. sajandist Alutaguselt ja ei ole välistatud nende eestisoost päritolu. 1477.a. mainitakse Edist kui "vana mõisa" ning Bernd Tuve valdust /Bfl 1, lk 323, 324; P.Johansen 1933, lk 456/. 1508.a. on juttu Edise mõisast "Hof" / Karl v Löwis of Menar. Burgenlexikon für Alt-Livland. Riga 1922, lk 56 ja sama autori kirjutis Estlands Burgen, Arbeiten des zweiten baltischen Historikertages zu Reval 1912. Reval 1932, lk 144/. 1508.a esineb mõisa kõrval veel ka Edise küla. Ka 1530.a. kuulus Edise Jacob Taubele (Tuve) koos samanimelise külaga /P.Johansen 1933, lk 555/. Viimane näib 1544.a. kadunud olevat, olles ilmselt võetud mõisa põldude alla /H.Ligi. Eesti talurahva olukord ja klassivõitlus Liivi sõja algul. Tallinn 1961, lk 335/.
Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1
15 JÕED, JÄRVED jm. Nimi Toponüüm Väina jõgi Daugava, Düüna, Zapadnaja Dvina Võrtsjärv Virtssee Peipsi järv Tsutskoje ozero, Peipussee, See Peipus Koiva jõgi Gauja Emajõgi Embach MAAD, MAAKONNAD Nimi Toponüüm Eestimaa Estland, Viro, Estonia, Igaunia, Estonija, Estljandija Liivimaa Livland, Livonia, Livljandija Kuramaa Kurland, Kurljandija Ugandi Ugaunia Sakala Sackala Virumaa Virland, Vironia Järvamaa Jervia Harjumaa Harriaen Vaiga Vegele Mõhu Møge Nurmekund Norumegunde Alempois Alempos Rävala Reuaelae Saaremaa Osilia, Ösel, Ezel Hiiumaa Dagö, Dagaith, Dago Läänemaa Rotelewich Gotland Ojamaa
[http://www.hotel-online. com/Trends/AsiaPacificJournal/PositionDestination.html]. 03.05.2011 63 12. Cooper, Chris, Hall, Colin Michael. Contemporary Tourism: an International Approach. London: Elsevier, 2008, 377 p. 13. Crebbin-Bailey, Jane, Harcup, John W. and Harrington, John. The Spa Book: The Official Guide to Spa Therapy. London: Cengage Learning EMEA, 2005, 1959 p. 14. Cur- und Seeband Pernau in Livland. Pernau, 1898. (saksa keeles) 15. Dimanche, Frederic. Conceptual framework for City Tourism Competitiveness. WTO Forum: New Paradigms for City Tourism Management. Istanbul, Turkey, 01.03.06.2005. [http://www.skema.edu/en/pdf/Faculte/dimanche-skema.pdf]. 03.05.2011. 16. Dorbek, Ingrid, Kits, Kirke, Maripuu, Tiina, Metsamägi, Fia, Mikiver, Kadri, Müristaja, Heli. Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse alase infovõrgustiku kont- septsioon. Pärnu, 2003. [http://www
tulevat korraldust. Vahet tuleb teha kohalike ja stockholmi käsitlemisel. Stockholmis käsitleti eestit rootsi läänemere provintsidena. Selge vahe rootsi saksa provintsidega ja taani vallutatud alad ( algselt vallutatud, tp lõuna rootsi)Vahel kirjanduses kasut ka mõistet rootsi baltikum, kuid see pigem vale. Baltiprovintside termin tuleb kasut alles 18-19 sajandil. Kaasaegsetel polnud olulist vahet eestil ja liivimaal, tegemist oli ühtse suure liivimaaga. nt Tallinn in Livland. tp eesti poolne narva kallas oli Liivmaa oma, teine pool oli Ingverimaa oma. 1561-1710 perioodil tuleb vahet teha neljal valitsemistervikul, mis on tulnud rootsi riigi koosseisu erinevatel aegadel, ja tingimustel. 1) Eestimaa kindralkuberman, eesotsas kindralkuberner. Pealinn Tallinn. Kantsler resideerub tln toompealossis. 1561. 2)osa Liivimaa kindralkubermangust, Põhja-Liivimaa. Eesotsas kindralkuberner, resideerib Riia lossis sünnihetk 1629 aastat.Keskus Riia.
annaabi.ee 
