b) intressimäära tõus ja reaalinvesteeringute vähenemine c) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute kasv d) intressimäära langus ja reaalinvesteeringute vähenemine 6. Tabel näitab monopoolse panga lähtebilanssi. Oletame, et kohustuslik reservimäär rr=10%. Eeldame ka, et kogu raha hoitakse ainult selles pangas ning et nimetatud pank püüab maksimeerida oma kasumit ning seetõttu laenab välja kõik lisareservid (st, et panga lisareservid on alati XR=0). Arvestame ka laenude andmise ja taashoiustamisega kaasnevat võimendust. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD 9000 Laenud Kokku 9000 Kokku 9000 Täita tühjad read ja arvutada raha multiplikaator mm=..... 7. Oletame, et meie monopoolsesse panka hoiustati täiendavalt 1000 r.ü . Viige panga
j Väljaantud laenud 7000 p Omakapital 2000 Kokku 12000 Kokku 12000 b) Kui kohustuslik reservimäär on 10%, siis kui suur on raha potentsiaalne multiplikaator? mm* = 1 / 0,1 = 10 c) Eeldades, Eeldades et pank võib välja laenata kõik lisareservid, lisareservid siis kui suur võib olla momendil väljalaenatav summa? Nõudehoiustest 10% peab jääma panka s.o. 1000, samas on 7000 juba välja laenatud, seega tuleks kõne alla 5000 1000 = 4000. d) juhul, kui kohustuslik reservimäär tõuseb nii, et Rr = 20% ning antud riigis on sularaha/deposiitraha suhe Cr =10%, siis kui suur oleks raha tegelik multiplikaator? b) mm = (1 + Cr )/ (Cr + Rr ) = 1,1/0,3 = 3,667
teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole vabatahtlik. õ 10. Kui IBM ostab maad Eestis, siis kajastub nimetatud tehing Eesti maksebilansis kui kreedittehing. õ TÄIDA LÜNGAD 11 - 20. Iga õige vastus annab 2 p., kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12
12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja (Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR –kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): M ≤ MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 → M ≤ 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD –sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: • „kõige suurema võimsusega raha“ • emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1
(Money Multiplier, m) Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr (reserve ratio) MB-keskpanga poolt emiteeritud sularaha ja reservid (money base) MB Pankade deposiitraha (kontoraha pakkumine): 8 M MB* mm Näide: R=100; RR=20% mm=1/RR = 1/0,2 = 5 M 100* 5 = 500 Tegelik rahakordaja mm on madalam. Põhjused: Kliendid võtavad oma arvelt sularaha (sularaha äravool deposiitidest, currency drain) Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+CD)/(RR+CD+XR) CD sularaha ja hoiuste suhe (currency/deposiit ratio) XR -lisareservi määr 21. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha (e. rahabaas, Monetary base, MB) MB = CU + R + X CU -Ringluses olev sularaha R -Pankade kohustuslikud reservid X -Pankade lisareservid Baasraha: · ,,kõige suurema võimsusega raha" · emiteerib ja kontrollib ainult keskpank Euroopa Keskpanga metoodika: Baasraha (MB) koosneb: 1
mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja maksebilansi juhtimiseks. Rahapoliitika vahendid: 1) diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest 2) kohustusliku reservinõue - kui keskpank alandab kohustuslikku reservinõuet, on kommertspankade kohustuslik reserv väiksem. Teisi sõnu, madalama reservinõude korral tekivad pankadel lisareservid, mida võib välja laenata. Kui reservinõuet suurendatakse, siis ei vasta olemasolevad reservid uuele nõudele, mistõttu on kommertspangad sunnitud reservide saamiseks laene sisse nõudma. Reservnõuet alandatakse langusperioodil, et rahapakkumist suurendada. Inflatsiooniperioodil reservnõuet aga suurendatakse,et rahapakkumist kokku tõmmata. 12. Lorenzi kõver ja riigi tegevus vaesuse vähendamisel
Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. · Kohustusliku reservi nõue - see osa kommertspankade reservidest, mida nad on kohustatud hoidma keskpangas. Rahapakkumise suurendamiseks võib keskpank reservikohusust vähendada ehk kommertspankadel tekivad lisareservid raha väljalaenamiseks. · Valitsuse deposiidid valitsuse vabad rahalised vahendid keskpangas, rahapakkumise suurendamiseks kannab keskpank deposiidid üle kommertspankadesse · Valuuta ost ja müük - kui keskpank soovib ära hoida valuutakursi kõikumisi, siis ta saab seda teha, ostes või müües välisvaluutat. Seda poliitikat ei saa teostada valuutakomitee süsteemi korral, kus kodumaise valuuta hulk peab vastama
Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. 12. Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja Potentsiaalne rahakordaja: mmp= 1/RR RR kohustusliku reservi määr Tegelik rahakordaja mm on madalam, sest Kliendid võtavad oma arvelt sularaha Pankadel on olemas lisareservid Tegelik rahakordaja: mm=(1+C)/(C+R+S) C sularaha ja hoiuste suhe S lisareservi määr 13. Baasraha ja rahaagregaadid (EKP metoodika) Baasraha kõige suurema võimsusega raha. Emiteerib ja kontrollib ainult keskpank. Rahaagregaadid: kitsas rahaagregaat M1 koosneb käibel olevast sularahast ning üleööhoiustest rahaloomeasutustes ja keskvalitsuses
Kassareserv 5000 Nõudehoiused 10000 Väljaantud laenud 7000 Omakapital 2000 Kokku 12000 Kokku 12000 b) Kui kohustuslik reservimäär on 10%, siis kui suur on raha potentsiaalne multiplikaator? mm* = 1 / 0,1 = 10 c) Eeldades, et pank võib välja laenata kõik lisareservid, siis kui suur võib olla väljalaenatav summa? Nõudehoiustest 10% peab jääma panka s.o. 1000, samas on 7000 juba välja laenatud, seega tuleks kõne alla 5000 1000 = 4000. d) juhul, kui kohustuslik reservimäär tõuseb nii, et Rr = 20% ning antud riigis on sularaha/deposiitraha suhe Cr =10%, siis kui suur oleks raha tegelik multiplikaator? mm = (1 + Cr )/ (Cr + Rr ) = 1,1/0,3 = 3,667 26. Tabelis on toodud monopoolse panga lähtebilanss
Raha Barter Raha konkreetsed funktsioonid Raha abstraktsed funktsioonid Maksevahend Vahetusvahend Ringlusvahend Väärtuse mõõt Akumulatsiooni vahend Raha liigid Raha unikaalsus 30 Kaupraha Sümbolraha Seaduslik maksevahend Greshami seadus Emissioonitulu Raha agregaadid M1 M2 Deposiitraha Kommertspangad Osalise reserviga pangandus Raha loomine kommertspankade poolt Kohustuslik reservimäär Kohustuslikud reservid Lisareservid Raha lihtne multiplikaator Raha tegelik multiplikaator 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika Avaliku sektori kulutused Keyneslik fiskaalpoliitika Neoklassikaline fiskaalpoliitika Automaatne fiskaalpoliitika Automaatsed stabilisaatorid Situatsioonikohane e diskreetne fiskaalpoliitika 31 Laiendav e ekspansiivne fiskaalpoliitika Kitsendav e range fiskaalpoliitika Ettevõtte tulumaks Üksikisiku tulumaks
finantseerimiseks laenab. Põhjused: laenuks vajamineva raha pakkumine on piiratud ja/või intressimäära tõus, mille toovad kaasa avaliku sektori laenud. Kuna laenuraha kallineb, siis tema nõudlus väheneb ja seetõttu erainvesteeringud vähenevad samuti. Laenamine Tema puhasefekt sõltub sellest, kes laenuraha pakub ja mis tingimusel seda tehakse. Kui avalik sektor laenab erasektorilt, kel jõude seisvat raha või pankadelt, kellel lisareservid, võivad kogukulutused suureneda. Kui laenamine viib sama suurele säästude vähenemisele, siis kogukulutused ei suurene. Laenamise tagajärjed võivad olla tõsisemad kui laenatakse rahvusvahelistelt rahaturgudelt. Riigivõlg Riigivõlg kujutab endast akumuleerunud defitsiitide summat. Probleemid: milleks laenuraha kasutatakse (tootlikud investeeringud) või jooksvate kulude (palk) katteks; mõju järgmiste põlvkondade elustandardile; riigi usaldusväärsuse vähenemine.
raha pakkumist (see omakorda piirab kogunõudmist). 2. kohustusliku reservi nõue s.o. kohustuslikult sularahana reservis hoitavate hoiuste protsentuaalne osa. See on kehtestatud selleks, et pangal on võimalus igal hetkel hoiustajale sularaha välja maksta ja et ta seda kõike välja ei laenaks (erinevates riikides on see erinev, N.: Eestis 10%, Suurbritannias 0.45%, Hollandis puudub üldse). Kui keskpank alandab reservimäära, tekivad pankadel lisareservid, mida välja laenata ja rahapakkumine suureneb (seda tehakse langusperioodil). Reservimäära tõstmisel tõmbab ta rahapakkumist kokku (seda teeb ta inflatsiooniperioodil). 3. avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Langusperioodil ta ostab valitsuse võlakirju avatud turgudelt, see suurendab rahapakkumist. Inflatsiooniperioodil ta müüb valitsuse võlakirju, et vähendada rahapakkumist ja seeläbi kogukulutusi. 2. KOMMERTSPANK s.o
vähelikviidne, kui tehingukulud on väiksed. Vale 75. Lihtsaim rahamultiplikaator ehk reservivõimendi on võrdne kohustusliku reservimääraga rr juhul, kui pankadel ei ole lisareserve ja sularaha väljavoogu pangasüsteemist ei toimu. Vale 76. Sularaha ja deposiitraha suhe ehk sularahamäär cr näitab raha omanike poolt sularahana hoitava raha protsentuaalset osakaalu pangadeposiitidest ning selle näitaja kasv vähendab raha pakkumist pankade poolt. Õige 77. Panga lisareservid XR on reservid, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem kohustuslikust reservist. Vale 78. Mõiste ,,raha likviidsus" käsitlemisel peame arvestama, et: kõik eelpool nimetatud on õiged ( raha on võrreldes kõikide teiste kaupadega kõige likviidsem, likviidsus näitab, kui kiiresti ja ulatuslikult saab vara konverteerida sularahaks, rahaagregaatidest on sularaha kõige likviidsem, mida suurem on likviidsus, seda väiksemad on kaubavahetuse tehingukulu) 79
annaabi.ee 
