kohus süüdimõistetule mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. (2) Väljasaatmist ei kohaldata välisriigi süüdimõistetud kodanikule, kes on kuriteo toime pannud nooremana kui kaheksateistaastasena. § 55. Lisakaristuse tähtaeg (1) Käesoleva seadustiku §-des 49 kuni 52 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. (2) Käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdimõistetu väljasaatmisest. 3. peatükk VARAVASTASED SÜÜTEOD 1. jagu
võimalik ära võtta, võib kohus süüdimõistetult välja mõista rahasumma, mis vastab erikonfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. § 34 [kehtetu] 7 § 341. Riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmine (1) Riiklike teenetemärkide kandmise õiguse äravõtmist võib kohus mõista süüdimõistetule lisakaristusena ühest kuni kolme aastani. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud lisakaristuse mõistmisel kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. (RT 1992, 20, 287 ja 288) Väärtegu on kuriteost väiksem süütegu, seega selle kohta kehtivad ka nõrgemad karistused. Süütegu võib samuti olla tahtlik ja mittetahtlik. Erinevalt kuriteost(mis süüteo tõestamisel on
Väärtegude eest kohaldatavad põhikaristused on: Rahatrahv Arest Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni üheks aastaks Lisakaristusena võidakse määrata: Riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguste äravõtmine kuni üheks aastaks Loomapidamise õiguste äravõtmine kuni kolmeks aastaks Sõiduki juhtimise õiguste äravõtmine kuni üheks aastaks Lisakaristuse aeg laieneb lisaks aresti või vangistuse aja juurde. Selle aja määrab kohus.18 17 Sealsamas, lk 367. 18 Sealsamas, lk 368 13 Väärteo eest füüsilisele isikule määratava rahatrahvi suurus võib ulatuda 300 trahviühikuni (üks trahviühik on 4 eurot19) ja aresti pikkus võib olla kuni 30 päeva. Väärteo eest määratava rahatrahvi suurus juriidilise isiku puhul on 32-32 000 eurot.20
!! Isiku olukorda leevendav muul viisil kui lühendab aegumistähtaega,kitsendab raskendavate asjaolude loetelu või kitsendab konfiskeerimise aluseid jne. KarS kitsendas raskendavate asjaolde nimistikku:KrK s oli joobes olek raskendav asjaolu,selle pidi alati uurimise käigus kindlaks tegema,nüüd KarS is ei ole joove enam raskendavaks asjaoluks.(Joobes juhtimine joove on süüteo koosseis mitte asjaolu) Raskem karistusseaduses on see kui lisab põhikaristusele lisakaristuse,lisab põhikoosseisule kvalifikatsiooni. Raskemat karistusseadust ei või üldjuhul kohaldada,aga erandiks on inimsusevastased ja sõjasüüteod.See reegel on üldtunnustatud ja rahvusvaheline. Süüteo toimepanemise aeg Süüteo toimepanemise aja määratleb § 10 mille kohaselt tegu loetakse toimepanduks kooseisupärase teo tegemise ajaga e. lähtutakse teo teooriast.Tegu on toime pandud ajal mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema.
võib kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 32 kuni 4200 eurot. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladustele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, loomapidamise õiguse ära võtmine, jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg laieneb aresti või vangistuse kandmise ajale ja lisaks sellele veel ka kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud ajale. 105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. 17 Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi
isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused on tegutsemiskeeld, ettevõtluskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, riigisaladuste ja salastatud välisteabe juurdepääsu õiguse ning salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine, relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine, varaline karistus ning väljasaatmine. Lisakaristuse aeg laieneb aresti või vangistuse kandmise ajale ja lisaks sellele veel ka kohtu poolt määratud ajale. Tegutsemiskeeld Tegutsemiskeeld on karistus, mis seisneb süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks õiguse äravõtmises töötada teataval ametikohal või tegutseda teataval tegutsemisalal. Seda kohaldatakse isiku suhtes, kes mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine
või raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alammäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud. Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või
põhikaristusega ilma jäetud. Õigus ei saa lubada olukorda, kus isik keeldub karistuse täitmisest ning sellele ei järgne mingit vastutust. Kõne alla tuleb kriminaalvastutus karistuse täitmisest kõrvalehoidmise (KarS § 329 alt 2) eest, mis on aga suhteliselt karm õigusjärelm. Teine võimalus on näha kohustuslikus nõustamises lihtsalt võimalust saada juhtimisõigus tagasi lisakaristuse tähtaja möödumise järel; selle läbimata jätmisel isiku juhtimisõigus ei taastu. Sel juhul peab vastav tingimus sisalduma materiaalõiguses, sest ilma selleta ei saa karistustähtaeg pikeneda. See võiks seisneda näiteks juhtimisõiguse äravõtmises tähtajatult ja tingimusega, et õigus taastub kohustusliku koolituse ja eksami tegemise järel vms. Et eksami tegemise kohustus puhtalt haldusõigusliku meetmena kehtib ka praegu, tuleb
Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. Varaline karistus. Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena tasumiseks summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni. Lisakaristuse tähtaeg. Karistusseadustiku §des 49 kuni 52 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. KARISTUSE KOHALDAMINE Karistamise alus. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise
lõike kohaselt võib halduskohus ühingu suhtes kohaldada järgmisi halduskaristusi: 1) ühingu tegevuse peatamine kuni kuueks kuuks; 2) ühingu tegevuse lõpetamine; 3) rahatrahv 100 kuni 30 000 krooni. Nimetatud karistustest on põhikaristuseks rahatrahv, ühingu tegevuse peatamist või lõpetamist võib kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Haldusvastutuse üldpõhimõtetest lähtudes võib ühe haldusõiguserikkumise eest määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. Esitatud karistuste iseloomust lahtudes saab rahatrahviga ühendada kas ühingu tegevuse peatamise või lõpetamise. Karistuse määramisel peab kohus arvestama haldusõiguserikkumise raskust ja laadi. Ühingu tegevuse peatamisel halduskaristusena ei ole ühingul õigust kohtuotsuses märgitud tähtaja jooksul pidada koosolekuid ega teha muid toiminguid, välja arvatud need, mida ta teeb õiguserikkumise kõrvaldamiseks. Seda mittetulundusühingute seaduse
lõike kohaselt võib halduskohus ühingu suhtes kohaldada järgmisi halduskaristusi: 1) ühingu tegevuse peatamine kuni kuueks kuuks; 2) ühingu tegevuse lõpetamine; 3) rahatrahv 100 kuni 30 000 krooni. Nimetatud karistustest on põhikaristuseks rahatrahv, ühingu tegevuse peatamist või lõpetamist võib kohaldada nii põhi- kui ka lisakaristusena. Haldusvastutuse üldpõhimõtetest lähtudes võib ühe haldusõiguserikkumise eest määrata kas põhikaristuse või põhi- ja lisakaristuse. Esitatud karistuste iseloomust lahtudes saab rahatrahviga ühendada kas ühingu tegevuse peatamise või lõpetamise. Karistuse määramisel peab kohus arvestama haldusõiguserikkumise raskust ja laadi. Ühingu tegevuse peatamisel halduskaristusena ei ole ühingul õigust kohtuotsuses märgitud tähtaja jooksul pidada koosolekuid ega teha muid toiminguid, välja arvatud need, mida ta teeb õiguserikkumise kõrvaldamiseks. Seda mittetulundusühingute seaduse
Sellest üldisest reeglist on aga mõned erandid. Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Vastus: Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karitusseadusest.
Karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus: 1) välistab teo karistatavuse, st tunnistab seni karistatava teo 48 mittekaristatavaks; 2) karistusseadusel on tagasiulatuv jõud juhul, kui ta kergendab karistust, s.o näeb ette sanktsiooni madalama ülem- ja alamäära või madaldab alammäära või madaldab ülemmäära, või välistab mõne lisakaristuse kohaldamise, või kehtestab kergemaid alternatiivseid põhi- või lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. 111. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Karistusõiguse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal
«Mina tegin seda!» Klass vahtis päani silmi, hämeldatud sellest uskumatust sõedusest. Tom seisis viivu, et oma laialival- 127 gunud võtneid koguda. Ja kui ta läs oma karistust vastu võma, tundusid talle see ülatus, täulikkus, jumaldus, mis paistsid vaese Becky silmist, külaldase tasuna saja nahatäe eest. Vaimustatud omaenda väiteo hiilgusest, kannatas ta hä alt tegemata väja kõge armutuma peksu, mida isegi mister Dobbins oli iial jaganud, ja võtis üskõkselt vastu ka lisakaristuse, käu kaheks tunniks päast, teiste vabanemist istuma jä ada, sest ta teadis, kes teda väjas ootab, kuni tema vangistus lõeb, ega pea seda igavat aega raisatuks. Sel õtul magama minnes haudus Tom kätemaksu Alfred Temple'ile, sest Becky oli häenedes ja kahetsusega jutustanud talle kõk, ta ei unustanud seejuures ka omaenese reetlikkust. Kuid isegi kätemaksuiha pidi varsti maad andma meeldivamaile mõetele, ja kui
annaabi.ee 
